50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Termomeeter
Õppematerjali autor
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
sobivas freskotehnikas, vaid temperas2. vvvv Ghirlandaio. Cena. San Marco klooster. Firenze. Itaalias saame väga paljudes sakraalhoonetes3 imetleda erinevate kunstike loodud sama temaatikaga freskosid. Algaja kunstihuviline paneb ehk imeks, et neil piltidel kujutavad kunstnikud tihti Jeesuse jüngreid vanuritena. Nii on Ghirlandaio [girlan´daio] (1449-1494) freskol Firenzes paikneva San Marco kloostri söögisaalis üks jünger lausa halli habemega vanur. Teame ju, et üksnes Peetrus oli neljakümnene, ülejäänud jüngrid olid kas Jeesuse eakaaslased või temast nooremad, Johannes oli hoopis nelja-viieteistaastane poiss, Toomas ehk kuueteistkümnene. Traditsiooni kohaselt kujutasid kunstnikud Jeesuse jüngreid selles vanuses, mil nad surid. Ometi on kõigil cena piltidel evangelist Johannes väga noor. Huvitav on Ghirlandaio freskol see, et kunstnik on paigutanud Juuda istuma üksinda Jeesuse vastu. Sellega tahab ta ehk esile tõsta ühe jüngri truudusetust oma õpetajale
eelduste kõrval kasutatud ka insenerimõistust. Veel on kolmas liik amfiteatreid – Kreeka- Rooma amfiteatrid, mille üheks parimaks säilinud näiteks on Antalyast umbes 40 km kaugusel asuv Aspendose amfiteater, kus kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammast ja arkaadidega. Apostel – mõjukas usulevitaja. Ristiusu rändjutlustaja ja koguduste rajaja. Kristluses tähistavad apostlid juute, kelle Jeesus Kristus „läkitas“, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka kõigile paganatele üle maailma. Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Jeesuse pooldajad aga jätkasid usu levitamist ning lisasid tema nimele Kristus (kr. k. christos salvitu). Peagi hakati ka uskuma, et ta on Jumala Poeg, kelle isa saatis maale rahva patte lunastama. Kuna Jeesus ei pidanud silmas vaid Iisraeli muistse hiilguse taastamist, vaid kõigide Jumalat uskuvate inimestele rahu- ja õnneaega. Kuna Jeesus sarnanes Rooma impeeriumi aladel levinud jumalustele, kogus kristlus suure poolehoiu. Selle levikule aitasid kaasa apostlid rändjutlustajad, kellest Peetrus, Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kogudusele, sai sealne piiskop. Tema noorem kaasaegne apostel Paulus käis mitmetel retkedel pooldajaid võitmas, mille najal tekkis koguduste võrk. Iga kogudus valis piiskopi (kr. k. ülevaataja) või presbüteri s.t. vanema. Hierarhiat algul ei kujunenud. Kristlasi oli 1. ja 2. saj vahetuseks ~5% Rooma keisririigi rahvastikust, mis oli piisav äratamaks tähelepanu. Kristluses valitses range
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid