Teadus ja kunst 17 sajand (0)

Teadus ja kunst 17.18 saj.
17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist .
Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika.
•Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof , matemaatik .
•1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi.
•Uuris Kuud- mäed ja mered
•Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest.
• 1610 - avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese.
•Avastas vaba langemise seaduse, inertsi.
•Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- „Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta“)
René Descartes (1596- 1650 )
•Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks.
•Ta arvas , et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus , mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida.
•Lahutas teadused kahte ossa : 1. Mateeriat uurivad teadused(füüsika ja arstiteadus), mis peaksid arenema oma reeglite järgiteoloogidepoolse vahelesegamiseta 2. hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga.
•Tema arvates olid loomad ainult mehhanismid.
Isaac Newton ( 1643 -1727) Füüsik
•Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks.
• Leiutas peegelteleskoobi- suurendas vaatluste efektiivsust
•Selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb tegelikult paljudest eri värvustest, mis mood. spektri.
•Jõudis järeldusele, et planeetide liikumine ümber päikese toimub elliptilisi trajektore mööda.
•Temalt mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.
• Leiutas diferentsiaal -ja integraalarvutuse.
Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem.
•Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki.
•Süstematiseeris loodust
•Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad.
•Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele .
Keemia
•Tekkis flogistoniteooria , mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria- flogiston. Raua roostetamine seega- aeglane põlemine.
•Lavoisier – väitis, et metall ühineb õhuga oksüd-misel, aga ei põle.
–väitis, et õhk koosneb gaasidest  1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku
• Cavendish – avastas vesiniku ja ühendas selle tavalise veega, sünteesides niimoodi vett.
- tema „Keemia elemendid“ raamatus loetles ta 33 n-ö põhiainet, millest Maa koosneb.
Arstiteadus
•Hirmsaimaks nakkushaiguseks oli sajandeid rõuged- paljud surid, ellujäänutel tüsistused ja armid.
•18. saj rõugete vastu alustati kaitsepookimist.
•Edward Jenner(1749-1823) – õppis arstiteadust, asus tööle arstina
- juurdles rõugete vältimise probleemi üle 20 aasta, enne kui katsetas seda inimeste peal. Laste pookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. (Pookis veiserõuged kõigile)
•Kaitsepookimine tuli kasutusele lehmade kaudu, siis hakati seda nim. vaktsineerimiseks (ld vacca- lehm )
Elekter
•18. saj. üks suurim leiutis .
• Alessandro Volta(1745-1827), ehitas 1782. aastal esimese elektripatarei (2 metallplaati, mille vahel väävelhappega immutatud vildikiht).
Kunst
•Inimesi vallanud pinge ja rahutus kandusid kunsti, mis muutus samuti rahutumaks ja konfliktsemaks.
Kunstile avaldasid mõju ka • vastureformatsioon
•usufanatismi uus tõus
•jesuiitide tähtsuse suurenemine
•Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge.
•Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas.
•Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu.
Barokki oluline uuendus – liikumise toomine kunsti.
Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi
Kujunes kaks peamist barokki suunda:
1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa.
2. Tagasihoidlik barokk, mis püüdis vältida liialdusi ja mille võis omakorda jagada kaheks: realistlikuks ja vanaklassitsistlikuks(Prantsusmaa)
•Barokk oli 1. Eur. kujunenud stiil, mis levis ka teistele mandritele(eelk. Ameerika)
Barokkarhitektuur: •Sai alguse 16.saj lõpul Itaalias •austati antiiki •ei sallitud sirget joont • Hooneid püütakse näidata suurematena, kui nad tegelikult on, suursugustena.
•Palju tähelepanu pöörati treppidele •Ülekuhjatus(detailid, 2 katuseviilu jne) •Puudub kindel süsteem •Palju kasutati kulda, sametit, mööbel oli raskepärane. •Kujunduses domineeris ebasümmeetria. •Voluudid- rulluvate otstega detail •eripärased aknad ja raamid(ovaalsed jne) •kasutati fantaasiat •värvilised kivid •sisearhitektuur veel ülepaisutatum
nt. Rooma Peetri kiriku ja selle ees oleva väljaku ümberehitus ( Lorenzo Bernini poolt).
Prantsusmaal 17.saj Versailles ’ loss. •suur park ja hulk kõrvalhooneid •üldpikkus 580m •lihtne välisarhitektuur, luksuslik sisekujundus •Peegligalerii- 73meetrit(ühel pool peeglid, teisel pool aknad) •lossipark- prantsuse aiastiili musternäide-range kord, sümmeetria, geom. kujundid , pügatud puud ja põõsad.
Inglismaal levis inglise pargi stiil- kõik võimalikult looduspärane, ebasümmeetriline, juhuslik ja pügamata. Täis üllatusmomente(paviljonid jms), eeskujuks oli hiina park.
VenemaalBartolomeo Rastrelli(1700-1771) Talvepalee , Peterhofi lossi ja Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija värvikad, rohkete skulptuuridega, sisekujunduses kasutatakse kalleid materjale ja palju sambaid.
Skulptuur :
Populaarsed olid võitlused, röövimised, pühakute kannatused, teemad mis edastasid äärmuslikke tundeseisundeid. • Ilmekad , efektsed ja teatraalsed poosid
•Suurim meister Lorenzo Bernini – tema loominguskajastub kogu barokkskulptuuri spetsiifika.
nt. „Taavet“ või „Apollon ja Daphne “
Rokokoo
tekkis Prantsusmaal, levis ka Saksamaal. •Eelkõige puudutas sisekujundust.
•Ruumid muutusid väiksemaks, mugavamaks, intiimsemaks, tekkisid koridorid •kasutati kergepäraseid elemente, lillelist tapeeti, peegleid, maale. •Kasutati ebasümmeetrilist, kerget, elegantset ornamenti •Kasutusele võeti heledamaid toone, eriti hõbehalli, helesinist, roosat, kollast ja leherohelist.
Barokki maalikunst
• Kompositsioon muutus mitmekesiseks. •Oluliseks kujunes valgus •Värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks •Pintslitõmbed muudeti nähtavaks •Maalid olid rahutud , dünaamilised ja ekspressiivsed •Maaliti lahinguid, röövimisi, võitlusi, konfliktstseene.
•Levis manerism- tekkis Itaalias. *Figuuride venitamine *Armastati kasutada külmi toone *Rahutud tööd *Peenutsevad, ilutsevad tööd
•Itaalias tähtsal kohal seina-ja laemaalid
Michelangelo da Carvaggio (1573-1610) •Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik •kujutas kõike tõetruult, tegevuspaigad elust, dramaatilisus
„Õhtusöök Emmauses“ ja „ Bacchos “
•Flandria tähtsaim maalikunst, levib äärmuslik e pärisbarokk, Hispaania mõjutused
Peter Paul Rubens( 1577 -1640) •Kõige täiuslikum baroki esindaja •üle 3000 töö •tegelased antiiksetest legendidest, lopsakad inimkehad •palju portreesid, suur värvimeister •fantaasiaküllane
„Leukippose tütarde röövimine“ ja „ Helene Fourment“
•HispaaniaTasakaalukas ja realistlik
El Greco (1541-1614)•manerist •tööd müstilised, erinevad vaatepunktid •pikad figuurid •maalis usutegelasi-kõrgid, ranged •külmad toonid
„ Krahv Orgazi haudapanek“
Diego Velázquez(1599-1660)•Hispaania suurim ja kogu maailma üks andekaim meister •Pani rõhku loomulikule päikesevalgusele •loomulik situatsioonitunnetus
„Õuedaamid“, „Olivarese ratsaportree“
•Holland Ilma liialdusteta kunst •taheti, kodanlased tahtsid, et üles maalitakse ilus kodu ja asjad
Rembrant Harmenz van Rijn (1606- 1669 ) • maalikunstnik ja graafik •kasutas meisterlikku heletumedust e. sfumatot •maalidel psühholoogiline sügavus • armastas ennast maalida.
„Öine vahtkond “ –tema suurim maal ja „Autoportree Saskiaga“