Kunstiajaloo kordamine (3)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

3 HALB

Kunstiajaloo kordamine

Vanim kunstileid on Willendorfi Veenus, pärineb paleoliitikumi ajastust.

Kuulsamad koopamaalid on Lascauˇx koopamaalid, nendel piltidel on tabatud loomade poos ja liikumisviis. Värvid põhiliselt punane, must, kollane ja valge. Nad uskusid et nende maalimine toob jahiõnne.

Megaliitsed monumendid – need on kromlehh , dolmen ja menhir kõik koos.
Dolmen – koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis.
Menhir – vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena
Kromlehh – suuremad ansamblid , mille elementideks on menhirid ja dolmenid .
Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge (kromlehh) Inglismaal

Mesopotaamia kultuuri rajajateks peetakse sumereid, kes rajasid templeid, losse ja kindlusi, leitasid kiilkirja ning ümmarguse ratta.

Mesopotaamia tähtsaimaks hooneks on tsikuraat , mis astangutega ülsepoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitised. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Tuntuim neist on Paabeli torn. Tsikuraadi peal usuti olema jumala puhke ase.

Egiptlaste kolm haudehitise tüüpi: 1) mastabad – maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, maapealne osa on piklik kamber.
2)Astmikpüramiid – mitu mastabad üksteise peal, ülespoole ahenev
3)Püramiid – pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mõõtmetelt kolossaalsed, suurim Cheopsi püramiid.
7. Egiptuse tempel, selle müür oli niis uur eraldamaks seda maailmast, sissepääsu järel tuli siseõu, mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Luxori ja Karnaki templid
8. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates.
9. Kreeka kunsti 3 perioodi: 1) arhailine, e. Vana aeg 2) Klassikaline e. Õitseaeg 3) hiline e. Hellenistlik
10. Kreeka jagunes ehitusliigi sambatena ja need oli Dooria , Ioonia ja Korintos , Dooria oli kõige massiivsen ja peamiseks omapäraks oli kahest plaadist koosnev kapiteel , ülemine ruut alumine ring, Dooria sambal puudus baas.
Ioonial oli 2 voluuti millel oli inime ja loom kujutisi.
Korintos, kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente, pikad ja sihvakad.
11. Tavaline tempel oli ristküliku kujuline põhjaplaaniga. Ehitusmaterhaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi- marmor . Sidumiseks kasutatu metalseid klambreid Kuulsamaid Nike tempel, Poseidon tempel.
12.Karüatiid – marmorist naisekuju katust kandva sambana e. Naisekujulinesammas.
13.kore- riides naisfiguurid
Kouros – alasti seisvad meeste kujud/MÕLEMAD KREEKA KUNST
14. „ Kapitooliumi emahunt“ Etruskide üks tuntumaid teoseid
15. Trajanuse sammas – 40 m kõrgune silinder , mida spiraaline kattis 200m pikkune reljeefriba keisri sõjaliste võitude kujutistega.
Panteon – kuppelehitis, kõikidele jumalatele pühendatud ehitis.
Colosseum – amfiteater , mahutas 50000 inimest, millel oli 80 sissepääsu
Akvedukt – veejuhe , kõrge kivisilla taoline
Term – avalik saunakompleks
Foorum – rahva kogunemisväljak, tekkinud peateede ristumiskohas.
Triumfikaar – püstitatud monumentaalne mõlemalt poolt kaunistatud auvärav.
Fortuna Virilis – tempel, mis paikneb kõrgel alusel.
16.Mosaiik – erivärvilistest tükkidest koosnev pilt või ornament
17. Katakombid – looduslikud koopad , osalt inimeste kätetöö, käikusid oli Rooma linna all 900 km ulatuses, nad tegid sinna seina ja laemaale millega kujunes välja Kristlik sümboolika ning ka varakristlik kunstivool .
18.Varakristlik kirik oli lihtne piklik hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks lihtsaks osaks nn. Lööviks, uks oli lääne pool.
19. tsentraalehitis – ümmargune, kreekaristi kujulise põhiplaaniga kirik .
20. Kuulsaim Bütsantsi ehitis oli Hagia Sophia katedraal . Kuppel keskel ja 4 MINARETTI, mis on ehitatud hilisemal ajal ümbritsedes seda. Ristharude kohal.
21. Ikoon – usulise sisuga väikepilt
Ikoonmaak – tahvelmaal , tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alusele temperavärvidega ilu allikaks oli alusmaal kullavärviga.
Vaeste piibel – vitraažidel kujutatud piibli lugu.
22.sibulkuppel – sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga teleleegi sümbol.
23, kreml – tugevate müüride ja tornidega südakindlus nt- Moskva Kreml
24. ikonostaas – kreekakatolikus kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud ikoonidega kaetud puu või kivisein , mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist.
25. loomastiil – lihtsustatud pisikesed loomafiguurid metallisulamist
26. paelornament – katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud joone sees.
27. ruunikivi – enamasti viikingiaegne mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolised andmed, surmakont hing põhjus ja kivi püstitaja nimi.
28. initsiaal – suuruse, värvi võu dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose esilõikudes.
29. Romaani kirikule oli iseloomulikukt väikesed aknad.
30. portaal – ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav
Transept – ristlööv. Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku pikihoonet läbilõikav ehitusosa
Nelitis – pikihoone ja transepti lõikumiskoht.
Koor – transepti ja apsiidi vaheline ruum
Apsiid – poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul
Kooriümbruskäik – apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala
Kabelitepärg – kiriku lõpus asuv kabeliterida.
31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja Inglismaal vallutasid.
32. vanagootika
Kõrggootika
Hilisgootika
33. Gooti stiili ajal võeti kasutusele teravkaared, mis võimaldasid ehitada kõrghooneid, millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) – igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve toestuseks näiteks gooti stiilis kirikutel . Nt Lincolni katedraal
34.krutsifiks – rist ühes ristilöödud Kristuse kujutisega
Pieta – Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega .
II Kursus
35. Eelrenessanss
Vararenessanss
Kõrgrenessanss
36. Filipo Brunelleschi Firenze toomkiriku kuplit võib luua üheks esimeseks renessansi ajal.
37. Palazzo – kolmekorruselised , nelinurksed, avatud siseõuega, lamekatusega, fassaad läheb alt üles alustades kõige suuremate kividega ja lõpetades peente kividega.
38. Rooma Peetri kirik oli Itaalia renessansi uhkeim ehitis Donato Bramante Michelangelo Buonarroti. Kõrguselt võrdne Cheopsi püramiidiga.
39. Kolme Renessansi ajastu suurtegijat:
1) Leonardo da Vinci – „ Mona Lisa“ „Püha Õhtusöömaaeg“
2) Michelangelo Buonarroti – „Sixtuse kabeli laemaalid“ „ Taavet“
3) Raffael – „ Ateena kool“ „Sixtuse madonna“
40. manerism – stiiliperiood, püüti jäljendada tuntud meistrite stiili. Sellest sai alguse barokk .
41. Madalmaade kunstis oli esiplaanis inimeste võrdsus ja õiglus, olid ainult tahvelmaalid , mis määrati kirikute ja elusolendite kaunistamiseks, peamiselt kasutati õlivärve , peen ja realistlik käsitluslaad.
42.Hieronymus Bosch – armastas maalida inimest kui armetut looma, kes on määratud surmale.
43. Pieter Brueghel – armastas talupoegade elu kujutada, vähe tõe ja loodustruult, tüüpide võimas karaktiseerimine, haarav elulisus.
44. Albert Dürer – saksa suurim graafik
45. Sõna barokk tulene portugali keelsest sõnas barocco , mis tähendab erakorralist pärli. See stiili üldiseloomustus oleks uhke, dekoratiicne, tundeküllased maalid, arhitektuur sümmeetriline, paraadlikkus.
46.Euroopas jaotatid maad kolme rühma barokki ajal:
1) Need maad kus absolutism tegutsed tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga nt. Itaalia, Hispaani ja Austria.
2) Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku täielikult oma huvidele allutanud, kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaa
3) Piirkond mille kelmeks oli kapitalistlik ja potestantlik Holland , kus ei hoolitud absolutistliku maada paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkaliku tundeküllast kunsti. Nt. Põhja-Saksamaa, Skandinaavia ja isegi tol ajal Rootsi alla kuulunud Eesti.
47. voluut - spiraalikujuline, lopsakas, puust teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata barokkornamentikas.
Staatua – püstkuju, inimese kolmemmõõtmeline raidkuju
Seinaorvad – staatuate pesitsuspaik
Pilaster – Seina piilar , nelinurkne seinasammas
Paraadportree – portree, millel rõhutatakse kujutava isiku seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid – ühes küljes pidulik draperii või kardin , teisel pool sammas või antiikne vaas , mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku.
Risaliit – hoone välismüüri osa, mis ulatub pisut esile hoone terve kõrguse ulatuses.
48. Peter Paul Rubens – tegi ajaloolise mütoloogilies või muu sisuga töid barokipärase dünaamilise ülesehitusega. Neis oli hoogu liikumist, pakkuvat jõudu ja elulusti, soojad hõõguvad värvid.
49. Anthonis van Dyck – lõi paraadportree, kus kujutav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja viisakana.
50. Barokiajastu kunstivoolude esindajad:
Olustikumaal: Pieter de Hooch
Portreekunst : Frans Hals
Natüürmort: Willem Ralf , Jan Weenix
Maastikumaal: Jacob van Ruisdael
51. Rembrandt – maalis algul lõbusaid ja kirevaid maale, pärast aga süngemaid, ta elukäik oli traagiline ja tema loomingus kajastus see. Ta elutee lõppes vaesuse ja surmaga.
52. Antonie Watteau – ta oli flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi, neis oli meeldivaid mahedaid toone luulelisi pargivaateid ja valguste sillerdust rõivaste siidil
53. Kõige tavalisemad klassitsismi ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokile. Lihtsus, rangus , reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsismi arhitektuuri iseloomustavaks.
54. Jacques Louis David „ Marat surm“ „ Horatiuse vanne “ NB! KLASSITSISM
55. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine , võõrdumus tegelikkusest, individualism , ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik.
56. Medeuse parv Theodore gerivalt ROMANTISTLIk
57. Eugene Delacroix – maalide motiivid on enamasti põnevast keskaja ajaloost või siis parajasti Prantsusmaa poolt alistatava Põhja- Aafrika värvikirevast, eksootilisest olustikust. Tuntuim teos „Vabadus viib rahva barrikaadile“
58. Historitsism – ajalooliste stiilide kopeerimine, nt. Neorenessanss
Eklektika – eri stiilide formaalne mehaaniline liitmine, stiil, kus ühe hoone juurde kuhjatakse erinevaid stiile.
59. Realism on kunstivool, mis maalib ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. See on romantismi vastane.
60. Barbizoni koolkonna moodustasid maastikumaalijad, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas. Nende eripäraks oli maalimine looduses. Tegi alguse Impressionismile.
61.Impressionismile iseloomulik on komataolised pintsli tõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon , rõguasetus valgusele ja selle muutmisele, igapäevased teemad. Maalisid kõike, muljelevat. Esikteoseks „ Impressioon . Tõusev Päike“ Claude Monet
62. püantilism – neoimpressionismi teine nimi, punktitajad tulid sealt.
63. William Turner – üks kõigi aegade suuremaid meremaalijaid. Turner alustas akvarellidega, tehnikaga , mis oli 18. sajandi Inglismaal populaarne . Voolavat maalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töötades. Värvid näivad mõnikord olevat nagu visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta tihti värvinuga.
64. Fovism - ekspressionistlikku tüüpi kunst Prantsusmaal. Nende oppdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sageli oli värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele.
65.Ekspressionism – kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid hoiakuid ja mõtteid. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgalist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega „poriseks“ ning tuhmiks muudetud koloriiti.
66. Kubismi esikteoseks on Picasso „Avignogi neiud “
Kubismi alustasid Pablo Picasso ja George Braque , mis jaguneb kolme ajajärku:

Cezanne `lik ajajärk – kõik taandati geomeetrilistele elementidele

Analüütiline kubism – lõhuti pilt ja pandi uuesti teistmoodi kokku, alati pidi jääma side maalitava asjaga.

Sünteetiline kubism – pani kõigepealt vormid ja värvid ning siis alles motiivi, suured pinnad kaetud.
67. Futurismi kohaselt peaks kunst väljendama dünaamikat.
68. Abstraktsionismi suunad :
1) Ekspressiivne abstraktsionism – nedes teostes ei loe mõistuseoärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamisele. Paul Klee esindajaks .
2) geomeetriline abstraktsionism – range süsteemi kohaselt, tunnistas ainult sirgeid vertikaal ja horisontaal jooni ja viit värvi musta, valget, sinist , punast ja kollast.
69. neoplastitsism – Piet Mondrian loomemeetod
70. Sürrealismi periodiseering:
1) Veristlik sürrealism – tõetruu jäljendamine, kõik esemed moonutatud.
2) Abstraktne sürrealism – plaanita joonistamine, mõistuse kontrolli alt vabastamisel loodud maalid.
Kuulsamad sürrealistid: salvador dali ja Joan Miro
71. 1960ndate lõpus tekkis selline kunstivool nagu hüperrealism e. Fotorealism. Hüperrealism ei lähtnudud silmaga nähtud tegelikkusest vaid fotost või slaidist.
72. Performance ehk etendus on plaanipärane ühekunstniku etendus, millesse ei kaasta publikut.
Happening ehk sündmus on improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst ning püüab kaasata ka publikut, et niivisi kaotada kunsti ja elu vahelist piiri.
73. Arte Povera – odavaid ja hüljatuid materjale kujutav kunst.
Maakunst – loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kikitav kunst
Konseptualism – ideekunst, kunst kus idee on tähtsaim kui teostus . Teostus võib ära jääda kui on dokumendid .
74. Funktsionalismi põhimõtteks on mis on otstarbekohane on ka ilus.
75. Omane oli selle range kord geomeetrias, siledad valged krohviga kaetud seinapinnad, lame katus.
76. Frank Lloyd Wright orgaanilise arhitektuuri looja , arvestas ümbritseva looduse omapärasa. Kasutas looduse materjale.
Frank o. Gehry suurim dekonstruktivismi kuulsaim esindaja.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lammutaja Õppematerjali autor

Läbi kolme kursuse, tähtsamad mõisted, tähtsamad nimed, ajastud

klassitsism barokk varakristlik mõisted kunstiajalugu

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kunstiajaloo konspekt

Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri. Ehnatoni usureform: polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine

Ameerika vähemusrahvad

docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunst

doc

Kunstiajalugu - kokkuvõte

Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis

Kunstiajalugu

docx

Kunsti arvestus

kelle arvutuste ja töö järgi tehti tempel tükkideks ja pandi taas kokku kõrgemal maapinnal. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Inimesi kujutati külgvaates ja nad olid proportsioonis. Inimesi kujutati istuvalt või kõndides, silmad vaatasid üle inimese, otse kaugusesse jalad olid küljepealt joonistatud ja üks jalg oli alati eespool. Nagu joonistused, mida me tunnis tegime . 9. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal? Echnaton oli Egiptuse vaarao, kes tegi suuri ümberkorraldusi. Ta lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni ja muutis usku. Mitme jumala kummardamise asemel kummardati ainult üht päikesejumal Atonit. Kunst muutus tema valitsusajal vabamaks, polnud enam nii rangeid reegleid inimese kujutamisel. 10. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja millised kunstiteoseid tema hauakambrist leiti? Kuningas Tutanhamon sai kuulsaks oma hauakambri tõttu. Nimelt oli tema hauakamber

Kunstiajalugu

docx

Kunsti kordamisküsimused

arvutuste ja töö järgi tehti tempel tükkideks ja pandi taas kokku kõrgemal maapinnal. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Inimesi kujutati külgvaates ja nad olid proportsioonis. Inimesi kujutati istuvalt või kõndides, silmad vaatasid üle inimese, otse kaugusesse jalad olid küljepealt joonistatud ja üks jalg oli alati eespool. Nagu joonistused, mida me tunnis tegime. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal? Echnaton oli Egiptuse vaarao, kes tegi suuri ümberkorraldusi. Ta lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni ja muutis usku. Mitme jumala kummardamise asemel kummardati ainult üht päikesejumal Atonit. Kunst muutus tema valitsusajal vabamaks, polnud enam nii rangeid reegleid inimese kujutamisel. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja millised kunstiteoseid tema hauakambrist leiti? Kuningas Tutanhamon sai kuulsaks oma hauakambri tõttu. Nimelt oli tema hauakamber

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu

Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci Prantsusmaal. 13.Vanim skulptuur- Willendorfi Veenus, üle 25 000 aasta vana Mesopotaamia kunst. 1.Mesopotaamia-tõlkes Kahejõemaa (Tigris ja Eufrat). Asus tänapäeva Iraagi territooriumil. 2.Kolm tähtsamat rahvast-sumerid, babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni. 3.Suurim tehniline leiutis - ratas, samuti vanker. 5.Tsikuraat-suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel. 6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi. 7.Madalreljeef e. Bareljeef-kujutised eenduvad pinnast väga vähe, kõrgreljeef-

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid