Eelkõige nõuab põhjavee hea seisundi tagamise ülesanne varakult meetmete võtmist ning kaitsemeetmete stabiilset ja pikaaegset planeerimist, sest selle moodustumine ja taastumine toimub loomuldasa teatava viivitusega (Euroopa Parlamendi ..., 2000). Vee raamdirektiivi kaks põhieesmärki on veekeskkonna kaitse ja parandamine ning säästvale, tasakaalustatud ja õigele veekasutusele kaasaaitamine. Teine oluline eesmärk on muuta vee kasutamine ja majandamine säästvamaks, tasakaalustatumaks ning õiglasemaks. Liikmesmaad on kohustatud: · takistama või piirama reoainete sattumist põhjavette ja vältima kõigi põhjaveekogumite seisundi halvendamist; · kaitsma, parandama või taastama kõik põhjaveevarud, kindlustama tasakaalu põhjavee tarbimise ja taastumise vahel eesmärgiga saavutada hea põhjavee seisund hiljemalt aastaks 2015;
Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei suudetud enam tagasi maksta, langes kokku ka pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstustes, tööta jäid miljonid inimesed. Ostujõud vähenes ja see vähendas tootmist veelgi. Põhjused, miks Ülemaailmne majanduskriis algas: 1. Ületootmine - kaupu toodeti rohkem kui suudeti osta; 2. Vale majandamine - riigi toetusel võeti liiga palju laene, ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning inimesed ei suutnud enam laene tagasi maksta; 3. Valitsuse vead kriisi ajal - loobumine vabakaubandusest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine; selle veaga muudeti kriis ülemaailmseks ja pikendati seda. Majanduskriisi tagajärjed: Suur tööpuudus; töö kaotas kuni 30 milj inimest ning see omakorda põhjustas vaesumise, nälja ja rahulolematuse;
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommun...
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased ...
kaitseks loodavad loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 2000 võrgustiku. Õnneks mingi ala kuulumine Natura võrgustikku ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Üldjuhul tähendab see senise looduskasutuse jätkuvat lubamist või mõnel puhul koguni soosimist (näiteks rannaniitude hooldamine riigi toel). Maja ehitamist ei keelata, kui see ei hävita Natura väärtusi. Samuti võib metsade majandamine jätkuda kohtades, kus ei väärtustata metsaelupaika (nt metsise mängupaik). Natura alal on võimalik teatud tingimustel arendada ka suuremaid projekte - näiteks kui sellele arendusprojektile puuduvad alternatiivid ja kui selleks on olemas tungivad vajadused. Loomulikult tuleb kõikide selliste tegevuste korral läbi viia kõigepealt keskkonnamõju hindamine. Oluline on neid projekte läbi viia nii, et loodus võimalikult vähe kahjustatud saaks.
Riigile kuuluvaid kinnisasju võib koormata kuni 50 aastaks, vallasvara kuni 5 aastaks ning ruume 10 aastaks VV otsusega võib kinnisasju koormata kasutusvaldusega ka kauemaks. AÕS § 213 kohaselt määratakse Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga. Kuigi võlaõiguskokkuleppe ei ole kohustuslik, saab sellega poolte kohustusi täpsustada Kasutusvalduse seadmisel tuleks kokku leppida kuidas toimub loodusvarade majandamine, kas kasutusvaldus on tasuline, kes omandab ülemäärase vilja (tuulemurd), asja parandamiseks kasutusvaldaja poolt tehtud kulutuste hüvitamise korraldus, omaniku õigused jm. kolmandate isikute suhtes kohustuslik üksnes asjaõiguskokkuleppes ja kinnistusraamatus märgitud sisu Kasutusvaldaja õigused ja kohustused Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kasutusvalduses olevat kinnisasja ja omandama selle vilju.
Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Metsas on väiksemad päikese kiirguse intensiivsus, maapinna soojuskiirgus, tuule kiirus. Sellest tulenevalt on seal väiksemad õhu- ja niiskuse kõikumine ning aurumine maapinnalt. Jagunevad: Hoiumetsad – siia kuuluvad reservaadid ning muud erilist kaitset ja pikemaajalist säilitamist vajavad metsaosad. Neid majandatakse hooldusraietega ning uuenevad looduslikult. Kaitsemetsad – täidavad mitmeid kaitsefunktsioone. Majandamine toimub hooldusraiete või lõppraietega (männikutes ja kõvalehtpuit 121-140 a.; kuusikud 101-120 a., haavikud 51-60 a., hall-lepp 41-50 a.). Uuenevad looduslikult või kultiveerimise teel. Tulundusmetsad – puitu tootvad metsad. Metsade uuendamisel eelistatakse kultiveerimist. (kultiveerimine – kultuuristamine, puude istutamine) Metsad jagunevad kaheks klassiks: 1. Arumetsad – mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või on alla 30 cm.
Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliiyika kooskõlastamises- 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika - väärtpaberid ning nende hinnad langesid ülikiirelt. Pangandus varises kokku, sest inimesed ei suutnud enam laene tagasi maksta. Tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid Euroopas tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. See viis kriisi Euroopasse ja hiljem ka mujale. Kriisi põhjused: Ületootmine, vale majandamine, valitsuste vead kriisi ajal. Kriisi tagajärjed olid rasked, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, kõige rängem olukord oli Ameerika Ühendriikides. Tekkis vaesumine. Demokraatlikud riigid 1920 - 1930 aastail Näited demokraatia laienemisest I ms ajal · Tööliste valimisõigus · Demokraatlike riikide arv suurenes 1930. aastail eksisteerinud demokraatlikud ideoloogiad · Konservatism - vanameelne, ei taheta suuri muutusi
hukkunud Vahemeres intensiivse kalapüügi pärast ja nafta reostuse tõttu. Vahemeres on ka tähtsamad kaubateed, kuid kahjuks laevad reostavad samuti vett. Vahemeremaid külastavate turistide arv kasvab 2020. aastaks praeguselt 220 miljonilt 350 miljonini. Kuigi turismil on oluline roll piirkonna majanduslikus arengus ja globaliseerumisprotsessi integreerimisel, avaldab see ka suurt survet loodusvaradele ja keskkonnale. veevarude majandamine, saastatus jäätmed rannikualade seisukorra halvenemine ja mulla erosioon, maa küllastumine. Lisaks suureneb järjest surve ökosüsteemidele: vee-ja elektritarbimine ületab sageli tootmis- ja tarnevõimet, tahkete jäätmete kogumine ja käitlemine on ebapiisav linnastumine, ehitus rannikualadel ja loodusliku maastiku ümberkujundamine avaldavad tõsist mõju Vahemere piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele.
1.12.24 – detsembrimäss, riigipöördekatse eestis 1922 fašism Itaalias B. Mussolini 1925 Locarno Reini pakt Briandi-Kelloggi pakt – kohustati loobuma sõjast, et ei tohi enam sõdu tulla Ülemaailmne majanduskriis (1929-33) Põllumaj tähtsaim – variseb kokku – ületoodang 29.10.29 NY börsil puhkeb paanika; mõne päevaga kaotati oma vara; pangandus variseb kokku; pankrotid põhjused: ületootmine ja vale majandamine Diktatuurid Autoritaarne – pooltugev Totalitaarne – täielik diktatuur Itaalia: tundis ennast võitjana rahvuslik fašistlik partei tuli pildile – fašism eesotsas Benito Mussolini 20ndatel väga populaarne Mussolini oli kunagi vasakpoolne, hiljem paremäärmuslane 1922 Mussolini punt otsustas tulla võimule vorm oli must särk oktoobris marss Rooma 1925 diktatuur juht Mussolini sai võimule
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Eelkõige mere aeglase veevahetuse tõttu, mida koormab tihe meretrantsport. Läänemere olude parandamiseks on eriti tähtis just riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtav koostöö. Vastasel juhul ei ole võimalik midagi muuta. Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju (reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste mere valgumine) on merekeskkonnale suureks ohuks. Kui rannas värvub vesi rohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, siis sisaldab see massiliselt vetikaid, ka inimestele mürgiseid
4) uus troonipärimise kord valitsejaks võis saada ka naisterahvas 5) uus pealinn Sankt-Peterburg(1703) 6) uus elulaad ja kombed euroopalikud rõivad, tubakas... 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile 9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine · Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire. Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks · Monopol on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda · Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mille korral
varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud => kriis viidi Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused: · Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta · Vale majandamine. Riigi toetusel võeti palju laene, et kiiresti rikastuda või tarbida. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks => inimesed ei suutnud laene tagasi maksta => panganduse ja kogu rahanduse laostumine. · Valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest, kehtestati kõrged tollimaksud - loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest => kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed:
juurdekasv. Erandiks on ld kkt, sest muld on kõige viljakam ning puidu juurdekasv sõltub suuresti liikuva põhjaveest, mille kuivendamine võib tekitada vastupidise efekti SOO JA SOOSTUVATE METSADE KUIVENDAMISE TULEMUSED. Tulemused sõltuvad soo tüübist. Mida kõrgem turba potensiaalne viljakus, seda suurem kuivendamise tagajärjel saadav toodang.Lodu kkt võib tootlikkust vähendada. Noored puistud reageerivad enam kui vanad. Tootlikkusele aitavad peale kuivendust kaasa ka parem majandamine. JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE.Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu.
otsuste rakendamise ja EL eelarve täitmise eest. Koostab uute seaduste ettepanekuid. Euroopa ülemnõukogu Määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. (kõikide liikmesriikide riigi- ja valitsujuhid, kogunetakse 4 korda aastas) Euroopa kohus EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis valvab EL-i õigusaktide järgimise üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad II kursus ,,Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1
okt. 1929 ,,Wall streeti börsikrahhiga" -USA-st levis kriis üle maailma (ka Eestisse) Peamise põhjusena arvatakse, et majanduskriis tuli USA-sse sellest, et inimesed kulutusi vähendama ja seega tarbiti vähem kaupu enam ei ostetud ettevõtete töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2. Majanduskriisi põhjustasid halvad laenud 3. Ühe põhjusenaveel, vale ja jäik riikide majandamine Sotsiaalne kriis ilmnes Tööpuuduses (Samas töötuabirahad USA-s veel puudusid) Kriisi tagajärjed 1. Paberraha kadus ajutiselt käibelt, mis vahetati kulla vastu. 2. Töötuse suurenemine 1933 oli USA-s 15 ja Saksamaal 6. milj. Töötut. (üle 50%) 3. Inimestel kadus usk paremasse tulevikku ja hakati pooldama ärmuslikke parteisid (kommunistid, Tasistid, Natsid, kuklux-Klan) 4
lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must teisipäev" 1929. a okt ) · Ameeriklased toovad kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. · Rikkuste kogunemine grupi inimeste kätte: vaestel puuduv ostuvõime. · Sisserände piiramine USA-s vähendas tarbimist.
Tartu Kivilinna Gümnaasium 16-19 sajand Euroopa suurriikides Referaat Tartu, 2007 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige...
baasteadmisi on kindluse, et ostjal määratlus ..4 mõjutavad see akordseks, keerukam. ... ettevõtjal vaja? on ka kogu kriteeriumi partnerluse konkreetseks - eelised Ettevõtja peab ülejäänud raha. järgi: valikut, kas majandusüritus Võime oskama: Tagatisraha jääb *juhtimine ja ollakse valmis e tegemiseks koguda *ettevõtte esimeseks majandamine kasumit mõeldud. Nt "piiramatult" asutamist sissemaksuks on sõltumatud jagama, mitme mõne maantee, kapitali, *maj.tegevuse sellele, kes selle omanikud on inimesega, ehitise, raudtee, eluiga on alustamist objekti lõpuks ka tavaliselt palju partnereid kanalisatsiooni, määratud *maj.tegevuse omandab oksjonil juhid või mitte
Poola, Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagastuspakt, mis kindlustas saksamaale Versailles's paikapandud läänepiiri. Briand'i-Kellogi pakt 1928. Rahu unistused. Pransusmaa, USA, kõik konfliktid peab lahendama rahumeelselt. 15 riiki + 48 riiki. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Esmalt põllumajandus, USA aktsiaturg, 29. okt 1929 New Yorgi börsi paanika. Pangandus varises kokku. Pankrotid. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused: 1) Ületootmine. 2) Vale majandamine. Laenukoormus liiga suur, laene anti liiga palju. 3) Valitsuse vead kriisi ajal. Loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrgete tollimaksude kehtestamine. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, vaesumine. Inimesed said aru, et nad ei saa enam riigi abita olla. Demokraatia ei ole jätkusuutlik, sest: demokraatlike traditsioonide nõrkus; poliitiliste erakondade arenematus; vead põhiseadustes ja valimisseadustes. 1932. USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt
kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde - käsitletakse rahvusvahelise koostöö arendamise vajadust, võitlust vaesusega, tarbimisharjumuste muutmist, rahvastiku dünaamikat, tervisekaitse parandamist, säästvate majapidamiste toetamist ning keskkonna- ja arengu küsimuste lülitamist otsustamisprotsessi. Ressursside kaitse ja majandamine - käsitleb atmosfäärikaitset, maakasutuse korraldamist, metsade säilitamise vajadust, haavatavate ökosüsteemide majandamist, säästliku põllumajanduse toetamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, keskkonnasõbralikku biotehnoloogiat, ookeanide ja merede ning nende elustiku kaitset, mageveevarude kvaliteedi säilitamist ja kaitset, mürgiste, ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete keskkonnasõbralikku majandamist.
Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud. Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon). Millega tegeletakse? "Rohelised" valdkonnad Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon. Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine Millega tegeletakse? "Hallid" valdkonnad Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaharidus: strateegiline suund, toetused, juhend- ja abimaterjalid. Keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise süsteemi korraldus. Keskkonnaseire: infosüsteemid, seiresüsteemid, analüüsid. Keskkonnajuhtimine: keskkonnastandardid, ökomärgised.
tähelepanu alternatiivsetele maakasutusvõimalustele. Põllukultuuride kasvupind on siiani meil vähenenud ligikaudu 250 tuhat hektarit, kuid seda mitte ainult madalast mulla viljakusest tulenevalt. On prognoositud, et Eesti elanikkonna kindlustamiseks omamaise teravilja, piima, liha ja munade tootmiseks vajatakse lähiaastatel 800 tuhat hektarit haritavat maad (Saveli, 1997). Eesti praegune maakasutus, talude suurus, tootmistase, majandamine ning senine riiklik põllumajanduspoliitika annab alust arvata et Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga langeb Joonis 5. Muldade levik huumusesisalduse alusel. Figure 5. Distribution of soils depending on humus content. Joonis 6. Muldade levik laktaatlahustuva kaaliumi ja fosfori sisaldus alusel. Figure 6. Distribution of soils depending on lactate soluble potassium and phosphorus in the soil.
1820. aastal toimunud viljahindade langus maailmaturul kahandas oluliselt ka mõisike sissetulekuid. Seetõttu hakkati otsima uusi võimalusi heaks sissetulekuks. Tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure, uuendati ka viinaköökide sisse seadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnike arusaama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline, vajati uut süsteemi. Talupoeadele anti rohkem vabadust, agraarümberkorralduste lõpule viimine, raharendi juurutamine. Talude iseseisvumine 19. Sajandi keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa selgelt kaheks: talu- ja mõisamaaks. Talumaad võidi elujõuliste taludena rendile anda või müüa, mõisniku otsustada oli kellele ja mis hinnaga seda müüdi. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupoegadele
arenguplaanid, mille tähtsamad tunnusjooned on järgmised: põhikooli alustamise võimaluse pakkumine 6-aastastele põhikooli arendamine ühtsena, ilma et seda jagatakse ala- ja üla-astmeks üldhariduslike ja ametiõpingute ühendamise võimaluste pakkumine teise astme koolituses kõrgharidussüsteemis ülikoolisektori ja rakenduslike kõrgkoolide sektori eristamine õpilepingulise koolituse ja teiste paindlike õppevormide soodustamine Hariduse majandamine Hariduse ja majanduse vahelisi suhteid uurib hariduse majandamise teadus. Seda peetakse kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialaks. Hariduse majandamise teadus uurib haridus- kulutusi ja haridusest saadavat kasu ühiskonna, ettevõtte või muu organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast. Kui tänapäeval räägitakse hariduse mõjust või hariduse efektiivsusest, ollakse huvitatud just nimelt sellest, mis haridus maksma läheb ja mida haridusse suunatud vahenditega on saavutatud.
Selleks tuleb hakata kasvatama ainult suure toiteainesisaldusega ning kõrge saagikusega kultuurtaimi ning loomatõuge. 34. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. TAASTUMATUD TAASTUVAD Põlevkivi Päikeseenergia Kivisüsi Vesi Nafta Tuul Gaas Puit Turvas Muu biomass 35. Metsade tähtsus loodusvarana. Säästev metsade majandamine. Vihmametsade tähtsus. Kuigi mets on taastuv loodusvara, ei tohi metsaraiega liialdada, tuleb arvestada, et selle taastumiseks läheb üsna palju aega. Kulub aastakümneid, enne kui puu kasvab piisavalt suureks, et teda kasutada saab. Metsa taastumisele saab inimene kaasa aidata puude istutamisega. Metsad on vajalikud mitmeti: nad toodavad hapnikku ja vähendavad õhus süsihappegaasi hulka, ühtlustavad kliimat, talletavad vett ning
valitsemisreziim võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks võimude lahusus ja Ch.Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, tasakaalustatus täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel Teema: Ühiskonna majandamine defitsiit(eelarve) (eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest) deflatsioon ringluses olevate rahatähtede hulga vähendamine hindade üldise taseme alandamiseks ning raha ostuvõime tõstmiseks devalvatsioon rahvusvaluuta kehtiva kursi alandamine välisvaluutade suhtes
· Hüperinflatsioon · Reparatsioonide küsimus · Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöördekatsed · Maailmarevolutsiooni oht, komitern Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928 · Dawesi plaan-vähendatakse sakslaste reparatsiooni maksekoormust, pandi paika tasumise tähtaegu, otsustati anda Saksamaale laenu · USA edu · Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 19129-1933 · Kriisi põhjused: Ületootmine, vale majandamine · Kriisi tunnused: Tootmise vähenemine Ettevõtete laostumine Suurenev tööpuudus Ostujõu vähenemine · Kriisi mõju maailmale Suurenes riigi sekkumine majandusse Diktatuuride teke Uute poliitiliste jõudude populaarsus Rahvusvahelised suhted · Venemaa ja Saksamaa lähenemine; 1922. A Rapalli kokkulepe( sõjatööstuse arendamine, kasutades Venemaa tehaseid) · 1922
· Rahvusvaheliste korporatsioonide (TNC) survel täiustatakse agrotehnoloogiat senisest suurem mehhaniseeritud tootmine arengumaades 29. Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. ... Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili. · Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud 2. Poolfeodaalsed haciendad ja latifundiad maaomanikud kasutavad oma suurmajapidamistes poolmuidu kohalike elanike tööjõudu. 3. Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele. 4. Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele.
Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. 40. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest (kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets) · ...võivad muutuda taastumatuteks Taastuvate looduvarade majandamine (kalanduse näide) · Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne · B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv positiivne · Kalavaru < B1 - juurdekasv negatiivne · Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki 41. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. 42. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. 43. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine. Selgitada joonise abil. 44
Ei pea alati elamumaju ehitama, vaid saab ka muud (aeda). • Kombineerida saab erinevaid maakasutusfunktsioone- segahoone: 35% äri ja 65% elamukorterid (Saaremaa Apteegi maja), 1. ärikorrus 4-4.5 m kõrge. * Kirjelda madal-tiheda (L- kujulised majad) hoonestuslahenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi eeliseid. Majanduslikud eelised- kokkuhoid seinte/lagede ehituse osas, sest topeltkasutus mitme korteri poolt. Ka majandamine on odavam, soojakadu on väiksem (2 külge 4 asemel, kust võiks soojus lekkida), madal hoone ei tõmba külmi õhumasse ja pole tuuletõmbust (talvel soojem nende ümbruses). Kui küttekulud madalamad, siis põletatakse ka vähem energiat. Sotsiaalsed eelised- suurem omanikutunne, naabrisuhted head ja lähedased, naabrivalve, aktiivsemad ja motiveeritumad elanikud. Ökoloogilisi eeliseid- kuna see ruum on arhitektuurilise lahenduse tõttu jaotatud
Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. 40. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest (kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets) …võivad muutuda taastumatuteks Taastuvate looduvarade majandamine (kalanduse näide) • Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne • B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv positiivne • Kalavaru < B1 - juurdekasv negatiivne • Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki 41. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. 42. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. 43. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine. Selgitada joonise abil. 44
Sisukord Üldinfo........................................................................................................................................2 Majandus.................................................................................................................................2 Loodus.....................................................................................................................................3 Brasiilia metsainfo......................................................................................................................5 Metsast saadav tulu.....................................................................................................................8 Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast.........................................................................................9 Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia............9 Vihma...
Puudused maksumus, seadusandlus. · Riiklik aktsiaselts kasulikud kogu ühiskonnale. Nt veemajandus, transpordifirmad jne. · Tulundusühistu eesmärgiks on oma tegevusega toetada nende majapidamiste või tegevuste eksisteerimist. Nt põllumajandusühistu. · Frantsiis luba juhtida ettevõtet nii, nagu see oleks suure ahela osa. · Mittetulundusühingut eesmärk pole tulu saamine. · Ühistu ühistu liikmete vara ühine majandamine. Näiteks korteriühistu. VIII PEATÜKK: ETTEVÕTTE RAHASTAMINE · Algab äriplaani koostamisest, ettevõtte asutamisekulud, äri registreerimine., osta ruumid, toormaterjal, töötajate palk. · Osaühing 40 000, aktsiaselts 400 000 · Investeerimine tootmiseks vajalike masinate , seadmate jms soetamine eesmärgil, et saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu. · Fintantsinvesteering säästude paigutamine väärtpaberitesse.
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta...
On vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse selles firma harus Tootmistegurid Majandamiseks, s.o. majandusega tegelemiseks on vaja: inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad, seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist. Neile teguritele toetub igasugune majandus ja nendeta on majandamine võimatu. Absoluutne eelis – absoluutset eelist omab see tootja, kes suudab mingit kaupa kõige produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota. Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb.
täpsemaks. Tõhustab lennuohutust. Vähem lendude tühistamist, hilinemisi, kulusi, kasvuhoone gaase ning müra 21.KASUTATAVAD TAIMEKAITSEPRITSID, 23.VEDELSÕNNIK JA MAJANDAMINE PIHUSTID, PIHUSTUSE KVALITEET Hoiustamine- PVT vedelsõnniku säilitamiseks on lekke- ja Danfoili taimekaitseprits, tema eelised korrosioonikindel, mehhaanilistele-, keemilistele ning Danfoil AirBoss ja ConCorde on Taanis valmistatud termilistele mõjuritele vastupidav betoon- või õhusurvel töötav taimekaitseprits
Metsad 200-600 a Kord 150-400 aasta jooksul Kord 50-100 aasta jooksul Sood 500-1500 a Kord 200-500 aasta jooksul Kord 5-10 aasta ooksul Konkurentsi omadusi: · sümmmeetriline K (maa-alune K on tihti selline) · asümmeetriline (maapealne K on tihti selline) · Suuremad tõrjuvad väiksemad välja · Madala intensiivsusega majandamine vähendab isendite suuruse Liikide kooseksisteerimist püüavad seletada paljud hüpoteesid ·Keskmiste produktiivsuste hüpotees (keskmise stressi hüpotees); ·Keskmise häirimise hüpotees; 1. Häiringud loovad lisaelupaiku 2. Häiringud vähendavad konkurentsi ·Liigifondi hüpotees; ·Dünaamilise stabiilsuse hüpotees (aeglase arengu hüpotees, keskkonna muutlikkuse hüpotees); Liigirikkust kujundavad mittetasakaalulised protsessid (muutub keskkond, muutuvad liikidevahelised suhted)
seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. 8 - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt.
Saku Gümnaasium SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMINE Uurimistöö Uurimistöö koostamise alused Autor: Sandra Järv Juhendaja: Talvi Järv Õpetaja Saku Gümnaasiumis 2 Saku 2012 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TASKURAHA MÕISTE.........................................
Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. Metsanduse strateegilised suunised valmistati ette ja lisati ajakohastatud Riiklikusse Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavasse. See kava käsitleb: · Metsanduspoliitikat 14 · Leedu metsa- ja metsamaterjali ressursse · Metsaomandit ja erastamist · Metsaressursi kasutamise trende · Metsade majandamine ja juhtimine · (Taas-)metsastamine · Metsade tuleohutus ja kahjurputukate ja haiguste tõrje · Metsamaterjalide tootmine · Jahiressurside majandamise arendamine · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse metsades · Metsandusalane teadustegevus, haridus ja täiendõpe · Metsatööstus · Metsamaterjali tootmine · Puidutarbimine · Siseriiklik ja rahvusvaheline puidukaubandus.
-senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine 10. Koosta: Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA kujunemise käigus oluline on! Kaks arenguteed 19. sajandi I poolel läks põhja-ja lõunaosariikide majandus eri teid mööda. Põhjaosariikides arenes tööstus, põllumajanduses valitses farmerlik majandamine. Lõunaosariikides aga oli tööstus vähe arenenud ja põllumajanduses oldi põhiliselt orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes. Lõuna lahkulöömine 1860
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
· Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata ...
mehhaniseeritud tootmine arengumaades 28. Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. ... Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili. · Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud 2. Poolfeodaalsed haciendad ja latifundiad maaomanikud kasutavad oma suurmajapidamistes poolmuidu kohalike elanike tööjõudu. 3. Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele. 4. Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud
väiksemal määral ka veekogude vee infiltratsiooni kaudu. Lisaks mängib olulist rolli ka inimtegevus - infrastruktuuri ja uute elamualade rajamine ning puude langetamine. Looduslike koosluste hävitamine ja ehitustegevuse tõttu kahjustub maapinna pindmine kiht ja seetõttu väheneb vee imbumine maapinda ning suureneb pindmine äravool (lisa 2). Põhjavee taastumise seisukohalt on äärmiselt oluline veevarude jätkusuutlik majandamine, mille kohaselt ei tohi põhjavee kasutamise maht ületada selle taastumise mahtu, vastasel juhul on ressurss peagi ammendunud. Põhjaveevarude taastumisel on lisaks veevarude täienemisele ka teisi positiivseid kõrvalmõjusid, nagu näiteks taastumise käigus eemaldab imbuv vesi üleliigsed soolad maapinna peamistest kihtidest, soodustades taimede kasvu (Fisher, 2008). 1.2. Põhjaveevarude kunstlikud taastamise viisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
