Haritava maa kvaliteet (0)

EESTI HARITAVA MAA KVALITEET
Hugo Roostalu
EPMÜ Mullateaduse ja agrokeemia instituut
Abstract. Roostalu, H. 2000. Quality of arable land in Estonia. – Transaction of The Estonian
Agricultural University
Only 50 - 60 % of arable land in Estonia is characterized by a high degree of fertility, where it
is possible to foster competitive agricultural production. The share of low fertility, droughtly and coarse
rich soils as well as eroded soils, nutrient - poor acid soils and overmoistened soils in the arable area,
where agricultural production is not profitable, is relatively large. On all arable land soils with a low or
very low content of lactate soluble potassium account for 40 - 65 %. Considerable phosphorus deficit
occurs in 20 - 35 % of soils in the arable area. The soils of Põlva, Valga and Võru counties are
exceedingly poor in humus. The available water supply in the metric profile of arable soils at the
beginning of vegetation period varies from 140 to 255 mm. Gleyic and gley soils occupy the large areas
in the West-Estonian depression, in the Peipus Lowland and Hiiumaa. In cental Estonia soil conditions
are relatively favourable for agricultural production. On the other hand in the north and south - east of
Estonia and on the islands occupy less - fertile soils. In drawing up plans of development and planning
land use local self - goverments should take account of concrete natural conditions more than before.
Also, more attention should be given to alternative possibilities of land use.
Key words: soils, texture, water-supplying capacity, fertility
Sissejuhatus
Turumajanduse tingimustes omab maa kui põllumajanduse tootmispõhivahendi
kvaliteet ettevõtete tootmistegevuse planeerimise seisukohalt erakordset tähtsust. Mulla
omadustest, vee-, õhu- ja soojusrežiimist ning taimetoitainetega varustatusest sõltub selle
viljakus, produktsioonivõime. Seega maa kvaliteedist oleneb talu või ettevõtte maakasutuse
spetsiifika, tootmistase, tulukus ja konkurentsivõime. Et hinnata ja prognoosida
põllumajanduse võimalikke arengustrateegiaid ja sellega seonduvat maakasutust , on oluline
teada erinevate piirkondade maa kvaliteeti ja tootmispotentsiaali. Muldade viljelusväärtuse
hindamine ja ettevõtte tootmistegevuse optimeerimine peab tuginema maakasutuse kompleksel
agromullastikulisel ja majanduslikul analüüsil, mis eeldab väga põhjalike andmebaaside
olemasolu.
Eesti mullastikku on võrdlemisi põhjalikult uuritud. Kunagiste RPJ Eesti
Põllumajandusprojekti mullastiku uurimise osakonna ja Vabariikliku Agrokeemia
Laboratooriumi poolt on maakasutajatele koostatud mullastiku, lubjatarbe, väetistarbe ja maade
hindamise kaartid. Trükis on avaldatud hulgaliselt muldade omadusi, viljakust ja
kasutussobivust käsitlevaid teaduspublikatsioone ( Eesti mullastik arvudes I-VII, 1974-1989,
Kask, 1975; Kask, 1996; Kitse, 1978; Kõlli ja Lemetti,1999; Reintam,1971; 1995; 1998; Teras,
1992;Valler,1973 ).
Käesolevas töös on püütud kokku võtta senitehtut, et anda terviklik hinnang meie
vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile.
Materjal ja metoodika
Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi
maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete
haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja
kuivendusseisundi põhjal arvutati välja valdade haritava maa aktiivveemahutavus ja koostati
veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on
koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on
lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996).
Uurimistöö tulemused
Eesti haritaval maal on väheviljakaid koreselisi põuakartlikke muldi 16,9 tuhat
hektarit ehk 1,64 %. Suurem on nende muldade osatähtsus Saaremaal (6%) ja Harjumaal (3,91
%) (joonis 1, tabel 1). Paepealseid ja analoogseid soostunud muldi on haritaval maal vabariigi
keskmisena 1,04%, kuid Harju ja Ida-Virumaal ulatub nende osatähtsus vastavalt 4,34 % ja
6,75 %-ni.
ha*103
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
Kp+Kop+Klp+Lkp Kh
Kh(g)+Khg 1 K
K(g)+Kg Ko
Ko(g)+Kog Kl
Kl(g)+Klg Lk+LP
Lk(g)+ LP(g)+Lkg+LP g Ke+Koe+Kle+Lke+LP e
Ek+Eo+El D, Dg, DG
Ghk+Gk+Go+Gl LkG+LPG
G(o)1+G(l)1+Ghk1 LG1
A, Ag, AG M+S+R
Joonis 1. Muldade levik haritaval maal.
Figure 1. The occurrence of soils in the arable area.
Rähkmuldi on haritaval maal kokku 72,6 tuhat hektarit ehk 7,03 %. Eriti ulatuslik on
nende muldade levik Saaremaal (23,1 %) ja Harjumaal (21,5 %). Gleistumistunnustega ja
gleistunud muldi on 36,6 tuhat hektarit, kusjuures eriti rohkesti on neid muldi Läänemaal –
20,6 %.
Viljakaid leostunud ja leetjaid muldi on kokku 150,6 tuhat hektarit, mis moodustab
kogu haritavast maast 14,6 %. Kõige rohkem on neid muldi Järvamaal (45,7 %), Lääne –
Virumaal (41,1 %) ja Ida – Virumaal (22,2 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud leostunud ja
leetjaid muldi, mis on samuti kõrge viljelusväärtusega, on haritaval maal 125,3 tuhat hektarit.
Enam levib neid muldi Viljandi (23,8 %), Järva (21,8 %) ja Jõgeva (21,2 %) maakondades.
Leetunud ja näivleetunud mullad on kõige domineerivamateks muldadeks Eestis,
nende pindala ületab 176 tuhandet hektarit. Kõige suurem on nende muldade osatähtsus
Põlva ( 47,1 %), Valga (37,1 %) ja Tartu maakonnas. Gleistumistunnustega ja gleistunud
leetunud ja näivleetunud muldade osatähtsus vabariigi keskmisena on 9,7 %, kuid Põlva ja
Tartu maakonnas ulatub nende muldade osatähtsus vastavalt 35,1 % ja 20,9 %-ni.
Eesti haritavast maast on 2 % nõrgalt ja 1,74 % keskmiselt ning tugevasti
erodeeritud. Erodeeritud muldade osatähtsus on kõige suurem Võru (20,35 %), Valga (18,26
%) ja Põlva (9,91 %) maakonnas. Samas on ka deluviaalmuldade levik kõige suurem.
Tabel 1. Erinevate muldade osatähtsus maakondade haritaval maal.
Table 1. Relative importance of different soils in the arable area of different counties.
Kk, Kh, K K(g), Ko, Ko(g), Lk, Lk(g), Ke, E2, D LkG, Gk, G(o)1, A M SM,
Kp, Kh(g), Kg Kl Kog, LP Lkg, Koe, E3 LkG1 Go, G(l)1, SR
Maakond Kop, Khg, Kl(g), LP(g), Kle, Gl,
County Klp, Ghk, Klg LPg Lke ArG
Lkp Ghk 1 LPe
Harju 3,91 4,34 21,54 6,83 12,66 11,7 1,17 2,24 0 0 0 0,68 17,22 2,29 0,45 14,66 0,31
Hiiu 3,47 0,05 6,6 12,26 0,44 8,91 0 1,4 0 0 0 1,25 57,65 4,35 0 3,62 0
Ida - Viru 2,14 6,75 8,93 1,61 22,17 12,08 9,02 10,22 0 0 0,04 0,44 15,11 6 0,19 5,09 0,21
Jõgeva 0,01 0,01 1,13 0,22 19,95 21,21 27,53 9,37 0 1,1 0,67 0,01 8,06 1,23 0,23 9,21 0,06
Järva 0 0,15 8,71 0,85 45,68 21,77 4,58 1,4 0 0 0 0,05 8,78 1,92 0,12 5,89 0,1
Lääne 3,21 0,69 0,96 20,62 2,27 8,4 17,09 0,22 0 0 0 0,09 33,18 4,3 0,13 8,78 0,06
Lääne-Viru 3,36 1,61 18,76 1,13 41,14 8,21 11,62 0,96 0,22 0,01 0,09 0,15 4,66 1,47 0,21 6,33 0,07
Põlva 0,5 0 0,03 0 0,11 0,4 41,68 35,11 5,62 4,29 3,81 0,42 2,84 0,43 0,28 4,45 0,03
Pärnu 0,83 0,39 1,97 2,16 4,58 14,1 1,11 6,93 0 0 0 4,75 52,89 2,54 0,34 6,89 0,52
Rapla 2,11 1,24 17,76 1,91 17,34 16,98 0,87 1,32 0 0,02 0 0,86 28,13 3,45 0,6 7,34 0,07
Saare 5,99 3,69 23,09 7,05 11,23 9,28 0,26 0,54 0,01 0 0 0,17 17,07 7,13 0,03 14,21 0,25
Tartu 0,59 0 0,27 11,27 6,54 3,25 33,09 20,92 2,53 2,02 3,01 0,43 7,61 0,86 0,34 7,21 0,06
Valga 1,04 0 0,21 0 1,75 6,15 37,12 15,85 9,49 8,77 9,54 0,16 3,53 0,63 0,81 4,92 0,03
Viljandi 0,92 0 0,18 0 8,02 23,8 26,85 17,96 0,83 0,67 1,2 0,76 10,09 1,86 0,1 6,73 0,03
Võru 0,72 0 0,06 0,02 2,77 8,17 24,08 6,8 11 9,35 10,28 15,35 4,42 0,74 0,43 5,8 0,01
Eesti 1,64 1,04 7,03 3,55 14,6 12,15 17,06 9,69 1,99 1,74 1,94 1,78 15,68 2,2 0,3 7,48 0,13
Väheviljakate leetunud ja näivleetunud gleimuldade osatähtsus haritaval maal
vabariigi keskmisena moodustab 1,78 %, kuid märgatavalt enam on neid muldi Võru (15,4
%) ja Pärnu (4,75 %) maakonnas. Pärnu maakonnas on ka rähksete, leostunud ja leetjate
gleimuldade osatähtsus suurem – 52,9 %. Veelgi enam on gleimuldi Hiiumaal (57,65 %).
Turvastunud gleimuldade osatähtsus haritaval maal ulatub vabariigi keskmisena 2,2 %-ni,
kuid enam on neid muldi põllumajanduslikult kasutusele võetud Saaremaal (7,13 %) ja Ida
– Virumaal (6,0 %).
Soomuldi on haritaval maal kokku 78,5 tuhat hektarit ehk 7,61 %. Saaremaal ja
Harjumaal on aga nende muldade osatähtsus üle 14 %.
Hinnates muldade veerežiimi ja kuivendusseisundit selgub, et põuakartlikke muldi
on haritaval maal 17,5 %. Parasniiskete ja ebastabiilse veerežiimiga muldade osatähtsus on
vastavalt 15,8 % ja 12,3 % (joonis 2 ). Gleistumistunnustega mullad moodustavad kogu
%
22
20
18
16
14
12 C
10
8
B
6
4
2 A
0
1 2 3 4 5 6 7 8
1. Põuakartlikud mullad - droughty soils
2. Parasniisked mullad - moderately moist soils
3. Ebastabiilse veerežiimiga mullad - soils with unstable water regime
4. Gleistumistunnustega mullad - soils with gley symptons
5. Gleistunud mullad - gleyic soils
6. Gleimullad - gley soils
7. Turvastunud gleimullad - peaty - gley soils
8. Turvasmullad - peaty soils
A - Normaalse veerežiimiga mullad - normal - moistened soils
B - Kuivendatud mullad - drained soils
C - Kuivendamata mullad - undrained soils
Joonis 2. Muldade jaotus veerežiimi ja kuivendusseisundi alusel.
Figure 2. Distribution of soils depending on water regime and drainage conditions.
haritavast maast 5,3 % ja 27 % neist on kuivendatud. Gleistunud muldi on haritaval maal
21,2 %, milledest 41 % on kuivendatud. Gleimullad moodustavad haritavast maast 17,58 %
ja neist 81,8 % on kuivendatud. Turvastunud muldade osatähtsus haritaval maal on 2,33 %,
milledest 92 % on kuivendatud. Soomuldadest on kuivendatud 94,3 %.
Mehhaaniliselt koostiselt on Eesti haritava maa mullastik äärmiselt kirju (joonis 3).
Liivmuldi ja liivasid koreselisel materjalil levib kokku 8,4 % haritavast maast. Samas 3,4 %
haritavast maast lasuvad liivad raskematel materjalidel. Saviliivmuldi on 4,7 %, saviliivasid
liivadel 2,3 %, saviliivasid koreserikkal materjalil 3,2 % ja saviliivasid liivsavidel ning
savidel levib 24,6 % haritavast maast.
2,3% 7,7% 8,4% 2,1%
2,8% 1,3%
2,5% 4,7%
2,0% 2,3%
3,2%
12,1%
24,1% 24,6%
l, l/r,kr,v,p l/sl,ls
l/s sl
sl/l sl/r,kr,v,p
sl/ls,s ls
ls/r,kr,v,p ls/l,sl
ls/s s,s/l,ls,r,kr,v,p
t/l,sl,ls,s t
l - liiv - sand sl - saviliiv - loamy sand ls - liivsavi - loam
s - savi - clay t - turvas - peat r - rähk - rubble
v - veeris - pebble kr - kruus - gravel p - paas - limestone
Joonis 3. Muldade jagunemine lõimise alusel.
Figure 3. Distribution of soils depending on texture.
Liivsavilõimisega muldi on haritaval maal 24,1 %, liivsavisid koreserikkal
materjalil 12,1 %, liivsavisid liivadel ja saviliivadel 2,0 % ja liivsavisid savidel 2,5 %.
Savimuldi on kogu haritavast maast 2,8 %, turvastunud ja turvasmuldi aga vastavalt 2,3 ja
7,7 %.
Mulla aktiivveemahutavus sõltub mulla lõimisest, huumuse ja korese sisaldusest
ning kuivendusseisundist. Valdade haritava maa meetrise mullaprofiili keskmine omastatava
vee diapasoon varieerub 140 – 255 mm piires (joonis 4). Suhteliselt väiksem on muldade
aktiivveemahutavus Põhja - Eestis ja Saaremaal, kus põllukultuuride saagikus sõltub suurel
määral sademete hulgast ja jaotusest taimekasvuperioodil.
Liigniiskete muldade ulatuslikust levikust tulenevalt on meetrise mullaprofiili
aktiivveemahutavus suur Hiiumaal, Lääne - Eestis ja Peipsi äärsetes valdades. Nendes
piirkondades on eeldused suuremad heintaimede kasvatamiseks, kuid nõudlike
rühvelkultuuride saagikus jääb madalaks ja ebastabiilseks.
Erakordselt suured on erinevused muldade huumusesisalduses. Kõige
huumusvaesemad on mullad Põlva, Valga ja Võru maakonnas. . Põlvamaal on ligikaudu
70% uuritud muldadest huumusvaesed, kus huumuse sisaldus on 2% piires või alla selle.
Suhteliselt kõrgem on muldade huumusesisaldus Harju-, Lääne- ja Pärnumaal ( joonis 5 ).Eesti
kogu haritavast maast on madala huumusesisaldusega muldi 18% ja keskmise
huumusesisaldusega muldi on ligikaudu 32%. Muldi, kus künnikihi huumusesisaldus on 3 - 5%
on kogu haritavast maast 26% ja üle 5%-lise huumusesisaldusega muldi on 14%.
Joonis 4. Meetrise mullaprofiili keskmine aktiivveemahutavus millimeetrites.
Figure 4. Mean available water capacity ( mm ) in a one - metre soil layer.
Võttes aluseks viienda väetustarbe ringi analüüside tulemused selgub, et 40 – 65 %
haritavast maast on laktaatlahustuva kaaliumi sisaldus madal ja väga madal, kusjuures kõige
suurem on kaaliumi defitsiit Hiiumaa muldades (joonis 6). Laktaatlahustuva fosfori sisaldus
on madal ja väga madal 20 - 35 % haritava maa muldades. Kõrge ja väga kõrge
laktaatlahustuva fosfori sisaldusega muldi on maakondades 15 - 40 %. Suhteliselt enam on
taolisi muldi Lääne – Virumaal. Eeltoodust järeldub, et praegune äärmiselt tagasihoidlik
väetiste kasutamine ei taga mullaviljakuse säilumist, sest toitainete bilanss on negatiivne
(Roostalu, jt., 2000.). Saagiga eemaldatakse hektari kohta keskmiselt 55 kg lämmastikku, 9
kg fosforit ja 45 kg kaaliumi, kuid väetistega tagastatakse mulda 30 kg lämmastikku, 5 kg
fosforit ja 15 kg kaaliumi. Seega me elame praegu mullavarude arvel, mille tulemusena
muldade vilakus langeb. Väetistarbealased uuringud peavad aga jätkuma, sest neil tugineb
väetiste majanduslikult põhjendatud kasutamine, konkurentsivõimeline põllumajandustootmine
ja eluterve keskkonna püsimine.
Eesti haritavast maast on kolmandikul mulla boniteet äärmiselt madal, ≤ 32
hindepunkti. Taolistel väheviljakatel muldadel on konkurentsivõimeline tavapõllumajandus
küsitav, sest tootmine on väheefektiivne ja kulukas. Meil on 17 valda, kus keskmine mulla
boniteet jääb alla 31 hindepunkti ja 54 valda, kus see jääb alla 35 hindepunkti (joonis 7).
Kahtlemata tuleb nendes omavalitsusüksustes arengukavade koostamisel enam pöörata
tähelepanu alternatiivsetele maakasutusvõimalustele. Põllukultuuride kasvupind on siiani meil
vähenenud ligikaudu 250 tuhat hektarit, kuid seda mitte ainult madalast mulla viljakusest
tulenevalt. On prognoositud, et Eesti elanikkonna kindlustamiseks omamaise teravilja, piima,
liha ja munade tootmiseks vajatakse lähiaastatel 800 tuhat hektarit haritavat maad (Saveli,
1997). Eesti praegune maakasutus, talude suurus, tootmistase, majandamine ning senine riiklik
põllumajanduspoliitika annab alust arvata et Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga langeb
Joonis 5. Muldade levik huumusesisalduse alusel.
Figure 5. Distribution of soils depending on humus content.
Joonis 6. Muldade levik laktaatlahustuva kaaliumi ja fosfori sisaldus alusel.
Figure 6. Distribution of soils depending on lactate soluble potassium and phosphorus in the
soil.
põllumajanduslikust kasutusest välja tunduvalt enam maad kui seda on praegu või lähiaastateks
prognoositud. See on paratamatu, kui arvestada meie haritava maa kvaliteeti ja põllumajanduse
hetkeseisu.
Joonis 7. Valla keskmine haritava maa boniteet hindepunktides.
Figure 7. Mean soil fertility degree for arable land in parishes.
Kasutatud kirjandus
Eesti mullastik arvudes I – III 1974 - 1989
Järvan, U., Kanger, J., Kevvai, L., Sisask, M., Tüür, R., 1996. Eesti haritava maa
agrokeemilise seisundi kujunemine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr. 187 , lk 15-27
Kask, R., 1975. Eesti NSV maafond ja selle põllumajanduslik kvaliteet. – 358 lk
Kask, R, 1996. Eesti mullad. - 239 lk
Kitse, E., 1978., Mullavesi. – 142 lk
Kõlli, R. ja Lemetti, I., 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed
mineraalmullad.,122 lk.
Põllumajanduse säästva arengu pikaajaline strateegia. 1997, 137 lk.
Reintam, L., 1995., Soils in Estonia. In: Boguslavski, E.V., Limberg, P. et al (Eds) Boden
und Düngung. Tartu 122 – 1 31
Reintam, L., 1998., Muldade genees, diagnostika ja klassifitseerimine. EPMÜ teadustööde
kogumik, nr . 198, lk 24 - 34.
Roostalu, H., 1978. Erinevate muldade füüsikalised ja veeomadused ning veega varustatus.
EMMTUI teadustööde kogumik XLII, lk 48 - 60 (vene keeles).
Roostalu, H., Piho, A. ja Saarnak, R., 1980. Mullastik - klimaatiliste ressursside kompleksest
rajoneerimisest. EPA teadustööde kogumik, 122, lk.101 -116 (vene keeles ).
Roostalu, H., Annuk, K. ja Lillak, R., 2000. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade.
Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk.248 - 260.
Saveli, O., 1997. Loomakasvatuse tulevik. EAA kogumik 11, lk. 59 - 64.
Teras, T., !992. Eesti haritava maa kvaliteedist. Geodeet, 2 (26), lk. 22-24.
Valler, V.,1973. Haritava maa hindamisest peamiste kultuuride kasvatamise seisukohalt.
' Sotsialistlik Põllumajandus,'20 ,lk. 925 -930.
Valler, V.,1982. Eesti NSV põllumuldade rajoonimisest eri teraviljaliikide kasvatamisel.
Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 10, lk. 9 - 14.
Valler, V.,1987a. Kartulipõldude hindamisest eri põllumullarajoonides. Teaduse saavutusi ja
eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 11, lk. 15 - 23.
Valler, V.,1987b. Teraviljapõldude hindamisest eri põllumullarajoonides. Teaduse saavutusi ja
eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 24, lk. 6 - 17.
Valler, V.,1987c. Haritavate maade hindamisest mitmeaastaste heintaimede kasvatamise
seisukohalt eri põllumullarajoonides. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi
põllumajanduses, 32, lk. 3 - 12.