Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK.1023 eksamiküsimused 2020 (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist





1.  Linnaökoloogia  definitsioon,  selle  tähenduse  erinevad  aspektid.  Linna  mõiste 
määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist 
Linnaökoloogia  käsitleb  konkreetse  linna  elu  ökoloogilist  eripära,  sh  linnaelustikku, 
saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust.  
 
Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, 
sotsioloogia,  filosoofia,  epidemioloogia,  zooloogia,  kodumajandusõpetus,  ökoloogia 
jne. 
 
Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise 
ja  otstarbeka  kujundamise  küsimusi.  Linnaökoloogia  alla  ei  arvata  siseruumidesse 
puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. 
Seal  tuleb  linnaruum  võimalikult  kompaktselt  ära  kasutada,  sh  tuleb  tähtsale  kohale 
seada ka haljastus. 
2.  Looduspõhise ja ringmajandava linna olemus 
*Mis  on  biomajandus?  Biomassi  kasutamisel  põhinev  majandus  (põllumajandus  on 
100%). Kasutatakse kõik olemasolevad jäätmed, mis on orgaanilised.  
Vasakule Paremale
EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #1 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #2 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #3 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #4 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #5 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #6 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #7 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #8 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #9 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #10 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #11 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #12 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #13 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #14 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #15 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #16 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #17 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #18 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #19 EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK 1023 eksamiküsimused 2020 #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vendelgrete Õppematerjali autor
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist
2. Madal-tihe hoonestus. Elamute tüübid. Elamufondi odavamaks planeerimine. Aedlinnad. Kooselamurajoonid.
* Loetle individuaal- ja korterelamule lisaks veel elamutüüpe.
* Milliste planeeringulahendustega oleks võimalik elamufondi odavamaks muuta?
* Kirjelda madal-tiheda hoonestuslahenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi eeliseid. Selgita iga punkti lühidalt.
* Kirjelda, mis on kooselamupiirkonna eesmärk.
* Kirjelda kooselamupiirkonnas levinud ühiskasutusega hoone/ruumide funktsiooni. Too tüüpilisi näiteid.
3. Kliimamuutustega kohanemine ja linnad. Olulisemad klimaatilised tegurid, mida tuleb arvestada linnade planeerimisel: tormid, üleujutused, kuumalained. Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks.
* Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)?
* Tormid – aktuaalsus EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad
* Üleujutused – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad
* Kuumalained – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad
* Loetle tormi-, üleujutus- ja erosiooniriski maandamise teadmus-, õigus- ja rakendusmeetmeid.

4. Taimestiku mõju linna kliimale ja õhule. Vee ringkäik linnas. Ühisvoolne- ja lahkvoolne kanalisatsioon. Uputused ja põhjavee taseme langus linnades. CO2 emissiooni seosed otsustega detailplaneeringus. Rohefaktor ja -punktid.
* Kuidas mõjutavad linna kliimat ja õhku pargid ja säilinud looduslikud alad?
* Kirjelda ühisvoolse kanalisatsiooni puhul tekkivaid probleeme olme- ja sademevee käitlemisel.
* Missuguseid probleeme põhjustab linnades. Esimese põhjavee horisondi alanemine ning kuidas saaks seda probleemi leevendada?
* Miks esinevad linnades uputused?
* Kuidas saab detailplaneeringuliste otsustega vähendada CO2 emissiooni hoonete energiatarbes?
* Kuidas saab detailplaneeringuliste otsustega vähendada CO2 emissiooni linna transpordis?
* Mida tagab rohealafaktor ning millistes tingimustes on seda mõistlik rakendada?
5. Paiga vaimu olemus. Paiga vaimu kandvad komponendid. Paiga vaimu inerts ning kausaalsus.
* Miks on paiga vaimu arvestamine planeerimises oluline?
* Kirjelda (hüpoteetilise) näite baasil paiga vaimu inertsilist ilmingut.
6. Linna ökosemiootika.
Mis on omailm?
Kuidas omailma uurida?
Mis on ökoväli ja millised on ökoväljad linnatingimustes?
7. Linnaelustik, muster ja protsessid.
* Mis on hemeroobus, nimeta paralleelmõisteid ja hemeroobsusklasse?
* Kirjelda ökoloogiliste protsesside iseloomulikke jooni linnakeskkonnas (killustatus/integratsioon, suktsessiooniastmed, invasiivsed ja laia ökoamplituudiga liigid)
* Integratsiooni soodustavad ruumikorralduse põhimõtted
8. Linnastumisega kaasnevad vastandlikud mõjud elustikule ja elurikkusele.
* Kirjelda vastandlike mõjusid linnas elavatele liikidele.
* Mis on servaefekt, millised on mõiste erinevad tähendused?
* Kirjelda linnastumisega seotud elurikkuse muutust ja seda moodustavaid erinevaid hemeroobsuse aspekte.
* Loetle linnaelustikuga seotud esmaseid probleeme.
* Linnaelustiku kui linnakeskkonna osa planeerimine: R ja DPSIR raamistik linna kontekstis; D, P, S, I, R aspektide selgitamine

9. Tark linn
* Kas ja kuidas saab defineerida tarka linna?
* Milliseid valdkondi saab targalt planeerida? Palun tuua näited.
* Milliseid tarku lahendusi on Eesti linnades rakendatud?
* Millised on targa linnaga seotud ohud?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) ­ eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Füüsiline planeerimine ­ Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine. Territoriaalne planeerimine ­ käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega

Ruumiline planeerimine
thumbnail
16
docx

Linna kompaktsus ja laialivalgumine

Kompaktse linna puhul eeldatakse, et inimesed sõltuvad vähem autodest. Seeläbi väheneb ka heitgaaside saastatus linnas. Ehkki kompaktse linna vormi peetakse teistest linnatüüpidest jätkusuutlikumaks, tuleb tagada peale jätkusuutliku arengu ka hea elukeskkond nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele (Elkin et al., 1991 via Burton). Linna kompaktsemaks muutmisel on oluline roll juhtpositsioonidel olevatel inimestel, kes otsustavad, mis suunas toimub linna planeerimine ja areng, kuna kompaktse linna saavutamine on keeruline ja kauakestev protsess (Zagorskas et al., 2007). Linnades elab suur osa rahvastikust, ning seetõttu on seal ka kõige suuremad raha, kaupade kui ka inimeste vood. Linn saab toimida vastavalt oma funktsioonidele siiski vaid juhul, kui seal on olemas vajalikud asutused, mis rahuldavad elanike igapäeva vajadused. Samuti on oluline, et rahvastik oleks üle linna ruumi konkreetselt jaotatud.

Ühiskond
thumbnail
29
docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. ­ arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone.

Ruumiline planeerimine
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
13
docx

RAHVASTIK JA MAJANDUS

GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, bensiinijaam, apteek või ho

Rahvastik ja majandus
thumbnail
18
pdf

Looduskaitseteadus

Vahel tuleb ühe liigi säilimiseks teha mitmel riigi omavahel koostööd, sest liigi levila ei ole kuidagi seotud riigipiiridega. 2) Kas looduskaitse peaks enam tähelepanu pöörama haruldastele või ohustatud liikidele ja kooslustele? (lk 236) Looduskaitse peaks enam tähelepanu pöörama haruldastele liikidele ja kooslustele, mis on tavaliselt ühtlasi ka ohustatud (kõik ohustatud liigid, aga ei pruugi olla haruldased). 8. Kaitsealade valik ja vormimine Mõisted: Süstemaatiline kaitse planeerimine (põhimõtted) ­ süstemaatiline kaitse planeerimine on protsess, mille käigus kaitstavad alad konkreetsete kriteeriumite järgi välja valitakse. Tagatud peaksid olema aladel olema: 1) esinduslikkus, 2) püsivus, 3) täiendamine, 4) haruldus, 5) külgnevus. Andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine.

Looduskaitseteadus
thumbnail
33
docx

Looduskaitsebioloogia

elurikkust esinduslikult ning vältima ohtusid elurikkuse püsimisele. Kaitsealad oma eesmärgilt jagunevad: ökosüsteemide kaitse, liigirikkuse kaitse, üksikute liikide kaitse. Ökoloogiline kontekst – ökosüsteemide toimivus, millised protsessid neid kujundavad, millised liigid seal elavad jne. Antropoloogiline – põlisrahvaste või kohalike elanike traditsiooniliste tegevuste võimaldamine. Poliitiline kontekst – olemasolev seadusandlus ja selle muutmine; majandushuvid. Strateegiline planeerimine (põhireeglistik, põhieesmärgid konkreetsel territooriumil)  Adekvaatsed – kas kaitseala täidab mingit eesmärki  Ammendavad – kui lisame kaitseala olemasolevasse võrgustikku või loome uue  Ohtusid teadvustavad – kaitseala ohustavad tegurid praegu ja tulevikus Taktikaline planeerimine (võtted, esinduslikkuse tagamine)  Piisavus  Komplementaarsus – erinevad kaitsealad peaksid üksteist täiendama.

Kategoriseerimata
thumbnail
33
docx

Looduskaitsebioloogia

elurikkust esinduslikult ning vältima ohtusid elurikkuse püsimisele. Kaitsealad oma eesmärgilt jagunevad: ökosüsteemide kaitse, liigirikkuse kaitse, üksikute liikide kaitse. Ökoloogiline kontekst – ökosüsteemide toimivus, millised protsessid neid kujundavad, millised liigid seal elavad jne. Antropoloogiline – põlisrahvaste või kohalike elanike traditsiooniliste tegevuste võimaldamine. Poliitiline kontekst – olemasolev seadusandlus ja selle muutmine; majandushuvid. Strateegiline planeerimine (põhireeglistik, põhieesmärgid konkreetsel territooriumil)  Adekvaatsed – kas kaitseala täidab mingit eesmärki  Ammendavad – kui lisame kaitseala olemasolevasse võrgustikku või loome uue  Ohtusid teadvustavad – kaitseala ohustavad tegurid praegu ja tulevikus Taktikaline planeerimine (võtted, esinduslikkuse tagamine)  Piisavus  Komplementaarsus – erinevad kaitsealad peaksid üksteist täiendama.

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun