EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK.1023 eksamiküsimused 2020 (0)

1.  Linnaökoloogia  definitsioon,  selle  tähenduse  erinevad  aspektid.  Linna  mõiste  määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist  Linnaökoloogia  käsitleb  konkreetse  linna  elu  ökoloogilist  eripära,  sh  linnaelustikku,  saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust.     Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia,  sotsioloogia,  filosoofia,  epidemioloogia,  zooloogia,  kodumajandusõpetus,  ökoloogia  jne.    Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise  ja  otstarbeka  kujundamise  küsimusi.  Linnaökoloogia  alla  ei  arvata  siseruumidesse  puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises.  Seal  tuleb  linnaruum  võimalikult  kompaktselt  ära  kasutada,  sh  tuleb  tähtsale  kohale  seada ka haljastus.  2.  Looduspõhise ja ringmajandava linna olemus  *Mis  on  biomajandus?  Biomassi  kasutamisel  põhinev  majandus  (põllumajandus  on  100%). Kasutatakse kõik olemasolevad jäätmed, mis on orgaanilised.   *Mis on ringmajandus? Majandusmudel, rõhk pole tootmisel (nagu põllumajanduses)  vaid toodetud materjali igaveses kasutamises.     Joonis 1 looduspõhise väärtusahela üldskeem  


Joonise juurde:  •  tootmine väljaspool linna (mujal EU ka linnaosadena), eel toortöötlemine, päris tooteks  loomine, pakendatakse vastavalt tarbija ootustele.   •  Kõik, mis tooteks loomisel üle jääb, saab taaskasutada.  
•  Pakendamisel suured transpordikulud.  
•  Toote tarbimine (toiduained ja teised esemed).  
•  Kui toode on tarbitud (organism surnud) ehk tavaväärtust enam ei oma, on vaja tegeleda  prügi majandamisega (ka tööstusjäätmed). Mõnda jäädet on võimalik ringlusse võtta,  teisi jällegi hetkel ei osata kasutada (prügimägi).  


  Joonise juurde: 3 tegevusala, mis kõik on linna ringmajanduslikuks muutmisel tähtsad.     Green  building  materials-  looduslähedased  materjalid  (loomadelt,  taimedelt  ehk  „maast“  tulenevad  materjalid),  millel  on  väärtused  mida  peaks  kindlasti  arvestama-  kas  saame  taaskasutada, kas need tekivad biopõhiselt juurde (st et ei peaks taastumatuid ressursse vahepeal  kasutama), millised on keskkonnamõjud (sünteetika vs looduspõhine).   Näited:  vanade  puitakende  (isegi  100  aastat  vanad)  vahetamine  plastikakende  vastu  selle  asemel,  et  neid  restaureerida.  Orgaanilised  jäätmed  segatud  „tsemendi“  sisse  ja  vaadatakse,  kuidas  see  erineb  nt  betoonist  (termoisolatsiooni  eelis).  Loodusliku  veeringe  imiteerimine  (selline pinnakate, mis laseks veel imbuda ja samaaegselt transpordil liigelda). Kortermajadel  kasvatakse  puid  ja  teisi  taimi  (Itaalia,  Austria).  Park-katus  (Lissabon).  Toidu  kasvatamine  kortermajade  seintel  (horisontaalselt  ja  vertikaalselt).  Kivilinna  ja  roheluse  integreeritus  (äärekivid puuduvad ehk käia võib igal pool).   Green building systems- linna ehitiste süsteem, mille ehitamise süsteemid/põhimõtted peaksid   olema rohelised.   Green building sites- maastik/territoorium peaks olema roheline/mitmekesine.     3.  Madal-tihe  hoonestus.  Elamute  tüübid.  Elamufondi  odavamaks  planeerimine.  Aedlinnad. Kooselamurajoonid.     


* Loetle individuaal (Single Unit Detached)- ja korterelamule (Mid-Rise) lisaks veel  elamutüüpe.  •  Minikortermaja ehk kitsas ridaelamuboks 
•  Luksuslik lai ridaelamuboks (Townhouse)  
•  Ridaelamuboksi  peal  on  veel  teine  eraldi  juurdepääsuga  ridaelamuboks  (Duplex townhouse)  •  Hoovkvartal  ehk  ühise  krundi/hoovi  peal  on  mitu  individuaalelamut  (Bungalow court)- naabrussuhted ja naabrivalve head, külgedel aknad puuduvad  •  Aedlinn ehk L-kujuline maja (Courtyard-garden apartement)- väljaspool on  madal müür või hekk/aed, aknad maja sisehoovis, igast toast on väljapääs; väike  hoov 20*20 m  •  Paarismaja  (Duplex)-  ristikujuline  maja,  kus  on  4  aeda/hoovi    -Kõiki elamutüüpe saab kombineerida ja ühes kohas korraga ehitada.  -Aedlinn (L-kujuline) vs riba-kvartal (ridaelamud): tiheduse vahe ja kas on lisahüvesid  (aed, kõnnitee, mänguväljak jne).     * Milliste planeeringulahendustega oleks võimalik elamufondi odavamaks muuta?  •  Tihedad  lahendused,  vältida  killustatust-  ühisprojekti  puhul  materjali    ja  projektirahade kokkuhoid ehk asfaltimasin tuleb ühe korra ja teeb mitu parklat  korraga.  •  Läbimõeldud tüüpprojektid- kõik hooned samasugused, korterite suurus on  üks;  üks  väga  hea  paindlik  läbimõeldud  projekt  (garage/study,  kuuri  või  kontoriruumi saab teha igaüks ise); üks tuba, mida saab anda kas ühele või teisele  korterile, et vältida ruumi raiskamist. Ümberkohandamine mõistlikkuse piires.  •  Krundid kitsama küljega tänava äärde (tihedus)- tänava maksumus ühe maja  kohta madalam. 


•  Parkima ei pea maja juures  aga väga lähedal ühisparklas 
•  Kvartali  teravasse  nurka  saab  ehitada-  supilinna  järsk  nõlv,  Kuressaares  Tolli/Pikk ristmik kus on õunapuu aiad. Ei pea alati elamumaju ehitama, vaid  saab ka muud (aeda).    •  Kombineerida saab erinevaid maakasutusfunktsioone- segahoone: 35% äri  ja 65% elamukorterid (Saaremaa Apteegi maja), 1. ärikorrus 4-4.5 m kõrge.     * Kirjelda madal-tiheda (L- kujulised majad) hoonestuslahenduse majanduslikke,  sotsiaalseid ja ökoloogilisi eeliseid.  Majanduslikud  eelised-  kokkuhoid  seinte/lagede  ehituse  osas,  sest  topeltkasutus  mitme  korteri  poolt.  Ka  majandamine  on  odavam,  soojakadu  on  väiksem  (2  külge  4  asemel,  kust  võiks  soojus  lekkida),  madal  hoone  ei  tõmba  külmi  õhumasse ja pole tuuletõmbust (talvel soojem nende ümbruses). Kui küttekulud  madalamad, siis põletatakse ka vähem energiat.  Sotsiaalsed  eelised-  suurem  omanikutunne,  naabrisuhted  head  ja  lähedased,  naabrivalve, aktiivsemad ja motiveeritumad elanikud.  Ökoloogilisi  eeliseid-  kuna  see  ruum  on  arhitektuurilise  lahenduse  tõttu  jaotatud  vähema  arvu  inimeste  vahel,  tekib  rohkem  haljasalasid,  siis  on  tõenäosus  ka  suurem et liigirikkus on suurem. Üks kasvatab taimi, mis õitseb ühel ajal ja teised  kasvatavad  taimi,  mis  õitsevad  jällegi  teisel  ajal  (erinevad  pärnapuu  liigid).  Lisaks  ka  peidupaigad,  kus  nt  siilid  saaksid  talvituda  ja  linnud  pesi  teha.  Haljastus + veekogu ka jahutab suvel.       


* Kirjelda, mis on kooselamupiirkonna (cohusing) eesmärk.  Luua naabruskanti individuaalpiirkonnas, kõik olemas selleks et iseseisvalt elada, aga  on  olemas  ka  ühisruumid  (terrass,  köök,  saun,  kino  jne  mida  vaja  on).  Koos  kokkamine, kokkamisgraafik/-õhtud. Arhitektuur peab soosima naabruskondade  teket- hooned on vaja paigutada nii et tekiksid „taskud“. Hea ruumiline kasutus,  rohkem elamispinda pere jaoks, suurem haljastuspind, suurem omanikutunne.   *  Kirjelda  kooselamupiirkonnas  levinud ühiskasutusega hoonete/ruumide  funktsiooni.   Ruutmeetrite  kokkuhoid  jaotatud  parklate  näol,  mille  arvelt  saab  teha  midagi  muud  (haljasala, tiik, mänguväljak). Parklates ka haljastuslapid. Laiad teed, kus saavad  suuremad autod sõita. Rohekatuste võimalus.  4.  Kliimamuutustega kohanemine ja linnad. Olulisemad  klimaatilised tegurid, mida  tuleb  arvestada  linnade  planeerimisel:    tormid,    üleujutused,  kuumalained.  Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks.    * Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid  linnades (kliimariskid)?  Aastase  temperatuuri  tõus  (kuumemad  suved,  lumetud  talved),  kuumasaared,  sagedasemad  ja  veerohkemad  sademed  (üle  30  mm/ööpäevas),  sagedasemad  põuad,  aasta keskmine päikesekiirgus väheneb, merevee tase tõuseb.   


       


  Joonise juurde: kliimamuutuste mõju linnades  *  Tormid  –  aktuaalsus  EL-s  ja  Eestis,  ohu  iseloomustus,  võimalikud  meetmed  -   Eesti ja rahvusvahelised praktikad  Keskmine tuule kiirus kasvab oluliselt talvel ja osaliselt ka kevadel (+3-+18%), puude  mahalangemise  oht  kasvab,  elektrikahjustused  esinevad  sagedamini;  kahju  inimeste  varadele on suurem   Meetmed-  olemasolevate  arenduste  kohandamine  suure  veevoolu  ja  kõrge  veetasemega,  rannikualade  planeerimisel  kliimamuutustest  tingitud  mõjudega  arvestamine-  püsiva  jääkatte  puudumise  tõttu  tingitud  tormide  suurenenud  mõju  rajatistele  (sh  sadamad,  pankrannik)  ja  liiva  liikumisele.  Vajalik  mõjude  hindamine.  Eraisikud võiksid oma vara kindlustada.  Praktikad  Eestis-  Tartu  linna  planeering  2030+,  energiasäästlikud  materjalid  ja  ehitusmeetmed  (kohalikud  ehitusmaterjalid,  puidu  laialdane  kasutus),  olemasolevate  hoonete taristute renoveerimised.  * Üleujutused – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed  -  Eesti ja rahvusvahelised praktikad  Aasta keskmine sademete hulk tõuseb, sademete rohked sajud sagenevad, veekogudes  veetasemed  tõusevad,  mis  võivad  ajapikku  sundida  inimesi  mujale  kolima.  Veekahjustused hoonetel ja muudel varadel.  Meetmed- majade vundamentide tõstmine ja uusrajoonides maapinna tõstmine 


    *  Kuumalained  –  aktuaalsus,  EL-s  ja  Eestis,  ohu  iseloomustus,  võimalikud  meetmed -  Eesti ja rahvusvahelised praktikad  Aasta  keskmine  temperatuur  tõuseb,  aasta  keskmine  päikesekiirgus  väheneb  (mis  tekitab  depressiooni  inimestes).  Ööpäevane  temperatuur  üle  27  kraadi  ja  nii  mitu  ööpäeva järjest, mida on organismidel raske talud. 2014 oli suur kuumalaine Eestis.  Praktikad  Eestis-  linnade  planeeringutes  on  sees  soojussaarte  efektide  mõju  vähendamine.   


       *  Loetle  tormi-,  üleujutus-  ja  erosiooniriski  maandamise  teadmus-,  õigus-  ja  rakendusmeetmeid.    


            


5.  Taimestiku  mõju  linna  kliimale  ja  õhule.  Vee  ringkäik  linnas. Ühisvoolne-  ja  lahkvoolne  kanalisatsioon.  Uputused  ja  põhjavee  taseme  langus  linnades.  CO2  emissiooni seosed otsustega detailplaneeringus. Rohefaktor ja -punktid.    * Kuidas mõjutavad linna kliimat ja õhku pargid ja säilinud looduslikud alad?  •  Talvel on tänu haljastusele natukene soojem, sest siis on tuulekülma vähem ja  tuulekiirus väiksem. Suvel jahedam tänu evapotranspiratsioonile. Looduslikud  rohealad  hoiavad  kuumal  ajal  kliima  jahedamana  ja  külmal  ajal  soojemana.  Kuumasaarte vähenemine linnades ja väiksemates alevikes. Samuti puhastavad  lehtpuud  ja  -põõsad  linnaõhku  saastest.  Lisaks  on  looduslikud  rohealad  head  veeringluse allikad, sest seal saab vesi looduslikul protsessil maapinda imbuda.  •  Õhu  puhastamine  kütusepõlemisjääkidest,  rehvikulumisel  tekkivast  rehvitolmust ja muust saastest. Biomassist sõltub, lehekujust (karvaste lehtedega  puud  puhastavad  õhku  rohkem  ja  samuti  saavad  saastega  paremini  hakkama,  okaspuu  ei  talu  üldse  saastet;  kleepuvate  lehtedega,  nt  sanglepp,  ka  head  õhupuhastajad).  •  Puude  hapniku  tootmine  globaalses  mõttes  on  üliväike,  sest  lehed  langevad  maha  ja  mädanevad,  milleks  on  vaja  hapnikku,  teiseks  puu  läheb  lõpuks ahju  põletamisele, mis samuti vajab hapniku kasutamist.  *  Kirjelda ühisvoolse kanalisatsiooni  puhul  tekkivaid  probleeme  olme-  ja  sademevee käitlemisel.  Ballastvesi (sademevesi) jahutab reovee maha ja mida jahedam on reovesi, seda raskem  on  seda  puhastada.  Bakterid  vajavad  oma  tööks  kindlat  temperatuuri  ning  ka  lämmastiku  eemaldamiseks  on  vaja  teatud  temperatuuri.  Samuti  lahjendab  ballastvesi  reovett  liialt  palju,  et  bakteritel  poleks  bioloogilise  protsesside  toimumiseks piisavalt „toitu“. Tekib reaalne oht keskkonnareostuseks.   *  Missuguseid  probleeme  põhjustab  linnades  esimese  põhjavee  horisondi  alanemine ning kuidas saaks seda probleemi leevendada?   Tipptarbimine teatud aegadel (hommikul ja õhtul), mis alandab põhjavett. Kui puurida  8  m  sügavuselt  võib  saada  6  m  vett,  sest  põhjavesi  võib  olla  alanenud  ja  vee  kvaliteet halvenenud.   Selle tarbeks on suured mahutid valmis pandud,  et põhjavett ühtlasemalt pumbata ehk  tipptunnil võtad mahutist, mitte põhjaveest otse.   * Miks esinevad linnades uputused? 


Linnu ehitades on valesti projekteeritud äravoolud ja kanalisatsiooniaugud. Samuti on  linnad  ehitatud  „auku“,  mis  takistab  vee  äravoolu  sealt,  kuhu  see  praktikas  koguneb.  * Kuidas saab detailplaneeringuliste otsustega vähendada CO2 emissiooni hoonete  energiatarbes?   Energiaklasside  kehtestamine,  millega  saab  ehitada  liginullenergiahooneid.  Kõrgema  energiaklassi  saavutamiseks  on  vaja  mitmeid  nõudeid  täita  (päikesepaneelide  kasutamine energia saamiseks, korteripõhine küte jms).  *  Kuidas  saab  detailplaneeringuliste  otsustega  vähendada  CO2  emissiooni  linna  transpordis?   Teedeehituse  parem  planeerimine,  et  põhiliiklus  suunata  linna  kõrvalt,  „kiirteed“  kesklinna ääres. Ühistranspordi parendamine.  * Mida tagab rohealafaktor ning millistes tingimustes on seda mõistlik rakendada?  Rohefaktori  abil  saab  arvutada  välja  nõudeid  uutele  arendusaladele  ja  olemasolevate  ümberkujundamiseks,  et  tagada  kruntidel  piisav  hulk  ökoloogiliselt  toimivaid  alasid ning minimeerida kõvakattega alasid. Elurikkuse säilitamine  Mõistlik  rakendada,  kui  planeeringualade  rohefaktor  on  alla  0.5  ehk  kui  alal  on  liiga  vähe  haljastust.  Ökoloogilise  väärtuse  väljaselgitamine.  Mõistlik  rakendada  linnades, kus on tihe asustus (OV Tartu linn, kuhu kuuluvad ka ümberkaudsed  põldudega  külad,  seega  pole  mõtet  terve  linna  rohealafaktorit  vaadata,  vaid  konkreetse ala kohta).  6.   Paiga vaimu olemus- koha eripära, mis muudab selle tähenduslikuks, kohas/paigas on  olemas mingi hõng, sellel on eripära ja muudab selle koha teistest erinevaks (Annelinna  ja  Karlova  erinevus  nt).  Tugev  (eriline  paik,  paljud  räägivad  sellest)  ja  nõrk  (mittemidagiütlev paik, mitte midagi erilist, tähendusetu) paiga vaim. Paiga vaim pole  kõigile samamoodi mõistetav- mõnele on väga tähenduslik koht (nt inimesed kes seal  elavad), aga mõnele ei ütle see koht midagi või on lausa negatiivse kogemusega. Kohaga  seonduvad nii positiivsed kui ka negatiivsed mälestused.   Paiga  vaimu  kandvad  komponendid-  füüsilised  omadused  ja  välimus  (kõige  esimesena  nähtav,  meeldejäävus),  Al  E  Coq  tehase  korsten  on  uhkem  kui  teised  tavalised küttekorstnad. Tegevused ja funktsioonid, mis selles kohas saab olema ja kas  neid  hakatakse  ka  kasutama  (kohvik,  mingi  plats,  sild).  Tähendused  ja  sümbolid  konkreetsete  objektidena  või  nende  komponentidena  (raekoja  plats-  hoone,  purskkaev ja hooned mis ümbritsevad seda kohta; TÜ peahoone).   


*Paiga vaimu inerts ning kausaalsus- kui mingi objekt hävib, siis paik muudab oma  tähendust ehk inimesed kasutavad seda kohta teisiti mingi ajahetke möödudes.  * Miks on paiga vaimu arvestamine planeerimises oluline?  Eriilmelised paigad, mis on hästi äratuntavad, et oleks lihtne orienteeruda piikonnas (K.  Lynch). Samastumine- et oleks ajalooline väärtus, mis omakorda tähendab kohalikele  erinevaid  tundeid  (identiteet,  paigaga  seotud  tunded  nt  kirik  või  kodu,  ootused,  hinnangud, tõekspidamised, kogemuse saamine). Kui teha üld- või detailplaneeringut,  on  igasugused  otsused  väga  tähtsad,  sest  planeerija  ei  näe  kohalike  pähe  ja  nende  tõekspidamisi. Kaarsilla asemel oli kunagi kivisild, mille austajad tahtsid uue kaarsilla  õhku lasta, et  kivisild taastada. Üks ühiskonnagrupp lähtub oma mälestustele ja teine  grupp väärtustab uut.  * Kirjelda (hüpoteetilise) näite baasil paiga vaimu inertsilist ilmingut.   Tahame  taastada  vana  olukorda,  meile  meeldis  kivisild  ja  me  tahaks  seda  jälle  näha.  Kohad,  millel  on  nimi  objekti  või  tegevuse  järgi,  aga  neid  pole  enam  olemas  (piimakombinaadi  ülesõit-  kalde  tee  ja  pärna  tn  ristmik,  pärmivabrik-  ülejõel,  kammivabrik-  tehase  tn,  aparaaditehas).  Paiganimi  endiselt  on,  aga  objekt  ise  on  hävinenud või ei toimi enam nii nagu kunagi algselt.    7.  Linna ökosemiootika.     *Mis on omailm?  Tajuilm  +  mõjuilm.  Kõik  mida  organism  tajub,  on  tema  tajuilm/-väli,  kõik  mida  organism ise mõjutab, on tema mõjuilm/-väli. LIIGISPETSIIFILINE  *Kuidas omailma uurida?  Läbi hemeroobsuse ehk konkreetse liigi uurimise.  *Mis on ökoväli ja millised on ökoväljad linnatingimustes?  Ökoväli on liigi vajadustele sobilik ruumiline paigutus (suluspesitseja otsib puuõõnsusi,  kuhu pesa teha). Ökoväljad linnatingimustes on vägagi mitmekesised ja võimaldavad  paljudel liikidel linnas elada (varjupaigad, vesi, tuli, toit, teised loomad).  8.  Linnaelustik, muster ja protsessid.   Linnaelustik = muster + protsess  MUSTER:  Linn  on  ökoloogiliste  tingimuste  poolest  kõige  varieeruvam  ökosüsteem/maastik  –  ekstreemsetest  haruldustest  ülimate  inimkaaslejateni  (nt  35% 


haruldastest jooksikutest elavad inimtekkelistel elupaikadel nagu teeperved, jäätmaad,  karjäärid  PROTSESS: Elupaigatingimused muutuvad kiiresti ja paljud on ennustamatute (pole  lihtsalt  uuritud!)  tagajärgedega  (nt  Münchenis  on  viimase  100  aastaga  hävinud  180  taimeliiki).  * Mis on hemeroobus, nimeta paralleelmõisteid ja hemeroobsusklasse?  Looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse.  1.  Eristatakse  •  sõltujad (inimesekirp, rändrott, umbrohud, varblased) 
•  ärakasutajad (tihased, oravad) 
•  sallijad (rebane, nahkhiir) 
•  vältijad (kitsed, haned) 
•  pagejad ehk liigid, kes linnas elada ei suuda (kaljukotkas, käpalised, ilves, karu)  2.  uluk/metsloom,  hulkuv/metsistunud,  koduloom/lemmikloom,  kariloom/põllumajandusloom, kahjur, laboriloom, loomaaialoom  3.  sümpaatsed (siil), neutraalsed, vihatud (kapsauss)  4.  maastikuökoloogias  on  hemeroobsus  maastikus  avalduva  inimmõju  määr  (hinnatuna  tulnuk-  ja  lühieataimede  alusel).  Eristatakse  6  maastiku  hemeroobsusastet:  looduslik,  looduslähedane, poollooduslik, looduskauge, loodusvõõras ja tehislik.    *  Kirjelda  ökoloogiliste  protsesside  iseloomulikke  jooni  linnakeskkonnas  (killustatus/integratsioon,  suktsessiooniastmed,  invasiivsed  ja  laia  ökoamplituudiga liigid)   Madal  INTEGRATSIOON  /  killustumine:  Elupaigalaikude  integratsioon  on  linnades  madal => levik on piiratud, eriti raskelt levivaile liikidele  SUKTSESSIOON  „alguses“  või  „lõpus“:  Enamik  kooslusi  on  linnas  suktsessiooni  esmastaadiumites (pügatud muru, prahil kasvavad taimed, ehitusjärgsed alad) või siis  kliimaksis (lõppstaadiumis) (vanad puud, pargid).  INVASIOON:  Varased  elupaikade  suktsessioonistaadiumid  =>  laia  ökoloogilise  amplituudiga liikide invasioon    * Integratsiooni soodustavad ruumikorralduse põhimõtted 


  Joonise juurde: alati on parem planeerida suuremaid rohealasid, kus liigid saavad levida,  igasugune maa-ala lappideks tegemine muudab leviku palju raskemaks ja harvemaks,  mis omakorda soosib loodusliku valiku teket.    9.  Linnastumisega kaasnevad vastandlikud mõjud elustikule ja elurikkusele.  * Kirjelda vastandlike mõjusid linnas elavatele liikidele.    Kliimaekstreemum- linnas soojem kui mujal metsas või lagedal, selle tõttu saavad seal  elada  soojalembelisemad  võõrliigid  (nt  papagoid  Helsingis).  Linnas  on  asfalt  ja  katusepinnad soojusallikad, mille tõttu on linnas kuumem.   Suurenenud  toidukättesaadavus-  prügikastid  ja  välikohvikud,  vähenenud-  spetsialistidel pole toitu linnas.     


* Mis on servaefekt, millised on mõiste erinevad tähendused?  Puhtas raba- ja metsakeskkonnas saab elada vaid teatud arv liike, kes nende tingimustele  on  „spetsialiseerunud“.  Ökotonis  on  aga  elukeskkond  ja  -tingimused  palju  mitmekesisemad  ja  seetõttu  saab  seal  elada  ka  rohkem  liike,  kuna  eluks  vajalikke  tingimusi  on  rohkem.  Vihmamets  ja  põlengud.  Temperatuuri,  niiskuse  ja  valguse  muutused soodustavad võõrliikide sissetungi.   Samas järsk üleminek metsalt niidule ei mitmekesista.    *  Kirjelda  linnastumisega  seotud  elurikkuse  muutust  ja  seda  moodustavaid  erinevaid hemeroobsuse aspekte.  Kuna  linnastumine  tähendab  rohealade  limiteerimist,  siis  vähenevad  ka  elupaigad  ja  neid seovad koridorid. Võõrliike lisandub linnapilti ja aina enam saavad linnas hakkama  need, kes on kas linnaelust sõltujad, ärakasutajad või sellega kohanejad.    Joonise  juurde:  Alguses  on  kõigile  ressursse,  mingi  hetk  ei  ole  enam  linnaelustik  mõnedele  liikidele  loomuomane  ja  nad  lahkuvad  sealt  alalt  ning  allesjäävate  liikide  mitmekesisus langeb selle arvelt tohutult. Liigirikkus vaesub. 


Globaalne homogenisatsioon- üle maailma on linnas elavad linnud enamvähem samad  liigid (tuvi, vares, varblane).    * Loetle linnaelustikuga seotud esmaseid probleeme.  •  Väheneva  arvukusega  ning  ohustatud  liigid  on  tavaliselt  linnaelu  vältijad,  mistõttu  võivad  väheneda  nende  meeliselupaigad  ja  suureneda  konkurentsi/kiskluse osakaal. Väikeimetajate (näriliste) osakaalu tõus  •  Elupaikade vähenemine 
•  Elupaikade lihtsustumine 
•  Võõrliikide invasioon (konkurents, kisklus, haigused) 
•  Koduloomade ja metsloomade kisklus (kassid ja rebased, koerad ja hundid) 
•  Vabaltelavate loomade kisklus (varesed ja kajakad, rotid) 
•  Õnnetusjuhtumite tõus (autod, klaasid/aknad, liinitrossid, piirdeaiad)    * Linnaelustiku kui linnakeskkonna osa planeerimine: R ja DPSIR raamistik linna  kontekstis; D, P, S, I, R aspektide selgitamine    Joonise juurde:  •  Käivitajad- näidata ühiskonnas toimivatele fundamentaalprotsessidele, mis käivitavad  otsesed mõjutused keskkonnale. 


•  Surve-  võivad  olla  suunatud  soovitud  keskkonnamuutustele  (maaparandus,  metsastamine), aga võivad olla ka soovitud või soovimatud tegevuste kaastulemused (nt  saastamine, ülekarjatamine, metsa ülekasutus).  •  Seisund-  keskkonna  olukord,  mis  tuleneb  survest,  oluline  on  inimese  heaolu  ja  teadlikkus  •  Mõju-  muutused,  mis  tulenevad  muutunud  keskkonnateguritest  (puidu/kütuse  hinnatõus)  •  Vastus-  võib  olla  seadusandlik,  keskkonnakorralduslik,  teadus-arenduslik  tegevus,  ühiskondliku arvamuse või tarbijaeelistuste muutumine, keskkonnapoliitika muutus või  keskkonnainfo andmine   *ei leidu häid indikaatoreid    10. Tark linn     * Kas ja kuidas saab defineerida tarka linna?   Termin,  millel  täpset  definitsiooni  pole.  Ühe  jaoks  infotehnoloogiline,  teise  inimeste  kaasamine protsessidesse, kolmandale energiasääst. Käsitleja vaatenurk. Igal juhul on  tegu  linna  tõhusamaks  ja  paremaks  kasutamiseks  mõeldud  mõistega  ja  igal  linnal  on  omad targa linna lahendused. Parendusi viiakse läbi „tagantjärgi“, aga on olemas ka uusi  linnu,  kus  katsetatakse  uusi  tehnoloogiaid  (ressursikulukas),  neid  linnu  päriselus  ei  kasutata. Tark linn ei ole alati roheline või ökoloogiline.  * Milliseid valdkondi saab targalt planeerida?   •  Kõrgtehnoloogia,  
•  Majandus  (rahvusvaheline  koostöö,  e-võimaluste  kasutamine,  jätkusuutlik  majanduskasv),   •  Mobiilsus (keskkonnasõbralik transport, hea logistika, lahendused jalakäijatele  ja ratastele),   •  Keskkond  (jätkusuutlik  energiakasutus,  saastamise  vähendamine,  jäätmete  kogumine),   •  Inimene  (kas  ja  kuidas  erinevaid  tehnoloogiaid  on  vastu  võetud,  inimeste  kaasamine),   •  Elukorraldus  (tagada  tervislikum  ja  turvalisem  elukeskkond),  valitsemine  (teadlik ja kaasav, kaasatakse ja arvestatakse paljude osapooltega). 


* Milliseid tarku lahendusi on Eesti linnades rakendatud?   Tallinn:  2019  tehti  TalTech  projekt  tippkeskuseks,  kus  hakatakse  proovima  uusi  tehnoloogiaid,  eesmärgiks  muuta  linn  nutikamaks.  Targa  linna  ideekonkurss,  kust  valitakse välja mõned, millega tegelema hakatakse.   Tartu:  SmartEnCity,  korterelamute  (hruštšovkade)  renoveerimine  liginullenergia  hooneteks (uuenduslikud lahendused kaugküttes jms); energia kasutuse vähendamine ja  taastuvenergia  kasutuselevõtt  (320  LED  tuld  on  paigutatud  tänavatele,  mis  säästavad  energiat); gaasibussid, rattaringlus, elanike kaasamine ja teadlikkuse suurendamine,  * Millised on targa linnaga seotud ohud?  Sõltuvus süsteemist- inimesed ei vaevu ise enam mõtlema, sõltutakse andmetest, mis  on ette antud.  Tehnoloogilised rikked- suured andmemahud, millega võib midagi juhtuda ja siis ei  osata  sellega  hakkama  saada,  linn  ei  saa  toimida  kui  nii  juhtub  (suured  elektrikatkestused)  Inimeste pidev jälgimine- kes kus millal liigub, privaatsuse puudumine  Andmete  usaldamine  ja  häkkimine-  mida  rohkem  on  andmeid,  seda  suurem  on  kaaperdamise risk.  Tasuvus/kulukus-  kes  peaks  finantseerima, sest  kulutused on suured ja kellegil pole  raha uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta  Esteetika- linnapildi reostus erinevate kaamerate ja muude vidinatega, kaob ära rahu ja  vaikuse tunne.