Magevee kasutamine Euroopa Liidus (1)

Magevee kasutamine Euroopa Liidus
Referaat õppeaines loodusvarade kasutamine ja kaitse
Tartu 2011
SISUKORD
Sissejuhatus 2
1.Magevee-varud 3
2.Magevee-varud ja veekasutus Euroopas 4
3.Mageveega seotud probleemid 7
4.Veealane seadusandlus 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Vesi on väärtuslik loodusvara , mis on vajalik elu arengule, säilimisele ja keskkonnale. Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus. Pinna- ja põhjavett kasutatakse ulatuslikult majanduses - tööstuses, põllumajanduses, laevanduses, kaevanduses ning mitmel pool mujal. Vesi on eelkõige väärtuslik joogiveena (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika …, 2001).
Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks . Suurem osa magedast veest on tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Maailma rahvastiku kiire juurdekasv ning kliima soojenemine on järjest olulisemaks muutnud veega seotud teemad.
Suure tõenäolisusega saab just mageveevarude vähenemisest 21. sajandi suurim keskkonnaprobleem. Umbes kolmandik maakera elanikkonnast kannatab juba praegu suurema või väiksema veevajaku käes. Esialgu on see probleem tõsisem Aafrikas ja Aasia lääneosas, aga juba on veepuudus takistuseks tööstuslikule ja sotsiaal-majanduslikule arengule ka teistes maailma piirkondades, näiteks tohutu rahvaarvuga Hiinas, Indias ja Indoneesias. Praeguste veetarbimise suundumuste jätkudes on aastal 2025 vett napilt maakera kolmest elanikust kahel ( Veebileht mageveevarudest..., 2009).

Magevee-varud

Maakera veeressursid on piiratud., eriti magevee-varud. Maa pinnast on umbes kaks kolmandikku kaetud veega, vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda kaks kolmandikku paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Maapõues paikneb umbes üks kolmandik magevee- varudest , millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav (Maakera piiratud veevarud…).
UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Kogu magevee-varudest  on kättesaadav maapinnalt ainult 0,26%, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest. Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%. UNESCO hinnangul on magevee globaalne nõudlus viimase sajandi jooksul suurenenud enam kui kuus korda – mis on rohkem kui kaks korda kiirem maailma rahvastiku hulga kasvamisest (Vesi ja veeressursid …, 2008).
Maailma mageveeveevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt ning on järjest kasvava surve all. Rahvastiku juurdekasv, majandusliku aktiivsuse suurenemine ning elukvaliteedi tõus suurendavad konkurentsi ning tekitavad konflikte piiratud mageveevarude pärast. Sotsiaalne ebavõrdsus, vaesus ning vaesuse leevendamise programmide puudus sunnivad paljusid inimesi liigtarvitama maa- ja metsavarusid , mis omakorda mõjutab negatiivselt veevarusid. Ka reostuse piiramise abinõude vähesus mõjutab veevarusid (Integreeritud veemajandus …, 2001).
Maa elanikkond on 20. sajandi jooksul suurenenud umbes kolm korda, samal ajal on veevarud vähenenud peaaegu seitse korda. Üks kolmandik Maa elanikkonnast elab paikades, kus vett on vähe või väga vähe (Integreeritud veemajandus …, 2001).
Praeguste arengute jätkudes on kaks kolmandikku maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnangul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid (Vesi ja veeressursid …, 2008).

Magevee-varud ja veekasutus Euroopas

Euroopa magevee-varud koosnevad põhja- ja pinnaveest . Veevarude paiknemine Euroopa erinevate riikide vahel on ebaühtlane. Paljudes Euroopa riikides on suhteliselt vähe kasutamiseks kättesaadavaid veevarusid. Eriti mõjutatud on Lõuna riigid, näiteks Malta, millel on ainult 100 m3 inimese kohta aastas (vähem kui 5 000 m3 peetakse väikseks). Ebapiisavad veevarud on Lõuna Ukrainas, Moldova Vabariigis, kesk-ja alamjooksul Volga jõge piirkonnas, Kaspia madalikul, Lääne-Siberi lõunaosas, Kasahstanis ja Türkmenistani madalikul. Liigne vee kasutamine on eriti silmapaistev Kesk-Aasia vabariikides, Venemaal ja Ukrainas (Water Availability in Europe …, 2010).
Aastas ammutatakse umbes 10% kõigist Euroopa magevee varudest. Et tagada vajalik veevarustus, on paljud riigid ehitatud omale veehoidlad. Kui vee tarbimise nõudlus ületab saadaoleva koguse, siis tekivad veepuuduse probleemid. Probleemid esinevad eeskätt neis piirkondades, kus on sademete vähesus ja kõrge rahvastikutiheduse ning piirkondades, kus toimub intensiivne põllumajandus-või tööstuslik tegevus (Water availability…, 2010).
Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3 aastas. Vahemere saartel Maltal ja Küprosel ning tiheasustusega Euroopa riikides (Saksamaal, Poolas, Hispaanias ja Inglismaal ja Walesis) on veevaru hulk elaniku kohta väiksem (Water availability…, 2010).
Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele, 40% viitab kriitilisele piirile. Üheksas riigis on täheldatud veenappust - Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Saksamaal, Itaalias, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Maltal, Hispaania ja Ühendkuningriigis (Inglismaal ja Walesis), mis moodustab 46% Euroopa elanikkonnast (Use of freshwater resources…, 2010). Sellele teabele toetudes saab luua tõhusad kohalikke strateegiaid , et kohaneda kliimamuutustega.
Enamikes Euroopa riikides on veevõtt võrreldes 1990-ndate algusega vähenenud. See on seotud majanduslike muutuste ja ümberkorraldustega vee säästva kasuta­ mise suunas, eriti uutes EL-i riikides. Veevõtu kasvu on täheldatud Hollandis, Suurbritannias, Kreekas, Soomes, Sloveenias, Hispaanias ja Türgis, seda seostatakse klii­mamuutuse ja turismi hoogustumisega. Veekasutuse vähenemine on täheldatav Ida- ja Lääne-Euroopas: Poolas, Bulgaarias, Rumeenias , Suurbritannias ja Saksamaal. (Use of freshwater resources …, 2010).
Euroopas kasutatakse veest keskmiselt 42% põllumajanduses, 23% tööstuses, 18% linnas kasutamiseks ja 18% energia tootmiseks. Põllumajanduses kasutatav vesi moodustab 50-70% edela Euroopa riikides. Kesk-Euroopa riikides kasutatakse laialdaselt vett jahutuseks elektri tootmisel. Veekulu jaotus erinevate majandussektorite varieerub ühest piirkonnast teise, sõltudes looduslikest tingimustest ning majandus-ja demograafilistes struktuuridest. Prantsusmaal (64%), Saksamaal (64%) ja Madalmaades (55%) kasutatakse näiteks enamik veest elektri tootmisel jahutamiseks . Kreekas (88%), Hispaanias (72%) ja Portugalis (59%) kasutatakse vett enamasti niisutamiseks. Põhja-Euroopa riikides nagu Soome ja Rootsi kasutatakse vett põllumajanduses (Water Use in Europe …, 2010).
Euroopas kasutatakse põllumajanduses ja tööstuses peamiselt pinnavett. Kuna kõik majandusharud vajavad toimimiseks vett, siis vee puudumise tõttu pole põllumajanduse, -tööstuse – ja energialiikide tootmine võimalik. Samuti sõltuvad vaba aja tegevused ja ka turism veest. Kindlaks on tehtud, et peamised veetarbimise sektorid on linnad (kodumajapidamised ja tööstused, mis on ühendatud ühisveevärgi süsteemiga), põllumajandus (niisutamine) ja energeetika tootmine (jahutus elektrijaamades). Lõuna-Euroopa riigid kasutavad oma veevarudest rohkem kui kaks kolmandikku oma riigi põllumajandussektoris niisutamiseks. Lääne-, Kesk, Põhja-, ja Ida-Euroopas ammutatakse vett peamiselt jahutamiseks energia tootmisel ja tööstuste vajaduseks (Use of freshwater resources …, 2005).
Põhjavesi moodustab suurima osa mageveest veeringes (umbes 95% kogu maailmas), mis on mahult suurem kui vesi jõgedes, järvede ja märgalades kokku. Põhjavee liigne kasutamine võib viia põhjavee kvaliteedi languseni ja ammendumiseni. Kuna põhjavesi liigub aeglaselt läbi pinnase, siis inimtegevuse mõju võib kesta suhteliselt pikka aega. Euroopa põhjavesi on reostunud mitmel viisil: nitraadid, pestitsiidid , süsivesinikud, klooritud süsivesinikud, sulfaat , fosfaat ja bakterid . Kõige tõsisemaid probleemid on nitraadireostused ja pestitsiidid. (Groundwater…, 2007 ) .
Paljudes Euroopa riikides on kõrge kvaliteediga joogivee varud. Mõnedes riikides, kus majanduslikud ja poliitilised muutused on kaasa toonud infrastruktuuri halvenemise, on ebapiisav vee töötlemine ja desinfitseerimine joogiveeks. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on vajadus täiustatud veepuhastusjaamade järele. Joogivee kvaliteet on eriti murettekitav Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riikides, kus on probleeme joogiveevarude mikrobioloogilise saastumisega. Pan-Euroopa regioonis puudub umbes 120 miljonil inimeselt juurdepääs puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile (Water Use in Europa…, 2010).
Rahvastiku tihedus määrab vee kättesaadavuse inimese kohta. Rahvastiku tihedus varieerub Euroopas, alates vähem kui 10 elaniku km2 kohta Islandil, Vene Föderatsioonis ja mõnedes Kesk-Aasia vabariikides (Kasahstanis ja Türkmenistanis) üle 300 km2 , Beneluxi maades, San Marinos ning Maltal üle 1 000 km2 kohta. Suur osa inimesi elab pidevas joogivee nappuses. Lisaks kliimaga seotud asjaoludele võimendab nappust globaalsel tasandil joogiveevarude ebaühtlane paiknemine. Joogiveenappust on suurendamas ka rahvastiku juurdekasv, samuti on oluliseks teguriks linnastumine. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine . Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Saudi Araabia , Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid (Vesi ja veeressursid …, 2008).

Mageveega seotud probleemid

Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change ) toob oma viimases veeteemalises raportis välja järgnevad veega seonduvad valdkonnad/nähtused, millega seoses on täheldatav kiimamuutuste mõju avaldumine: sademed ja veeaur, üleujutused, põuad, lume- ja jääkatte paksus, mereveetase, pinnase niiskus, veevarude temperatuur ja kvaliteet. (Water Use in Europa…, 2010). Eeltoodu on mõjutamas otseselt või kaudselt üha suurema hulga maakera elanike elukvaliteeti.
Veega seonduvate probleemide ahel ning erinevate valdkondade hulk on vägagi ulatuslik. Eraldi võib käsitleda vee pakkumise ja vee nõudlusega seotud valdkondi. Peamisteks inimtegevusega seotud vee pakkumisega seonduvateks valdkonnaks on joogivee sektor ning veemajandus, mis on kõige otsesemalt seotud ka inimeste igapäevaste eluoluga. Vee nõudluse poolelt võib tuua kolm peamist kasutajate gruppi: põllumajanduslik kasutus, kommunaalmajanduslik kasutus ja tööstuslik kasutus (Vesi ja veeressursid …, 2008).
Magevee varusid mõjutavad sademetehulga muutused ja sellest tulenevad põuad. Kliimamuutustest rääkides on probleemitõstatuse keskmes õhutemperatuur, mille oluliseks kaasnähtuseks on ka sademetehulga muutused. Kogu vee ringlus keskkonnas on mõjutatud vee erinevatest olekutest, ning temperatuuri muutustel on sellele  otsene mõju. Keskmise õhutemperatuuri tõus aktiviseerib vee ringlust, mille tulemuseks on sademete hulga muutused – rohkem vihma ühes piirkonnas, rohkem põudu teistes piirkondades. Siit ilmneb seos ka kliimamuutuste ja suurte veega seotud katastroofide - üleujutuste vahel. Kõrgema õhutemperatuuri loomulik kaasnähe on suurenev vee aurustumine , sel põhjusel on väga kuivadesse piirkondadesse jõudmas veelgi vähem sademeid (Water Use in Europa…, 2010).

Veealane seadusandlus

Euroopa Liidus lahendatakse keskkonnakaitse ja loodusvarade majandamise valdkonna küsimusi liidu tasandi otsustega. Samas toimub liikmesriikides elu endiselt oma seaduste järgi ja need tuleb EL direktiividega teatud tähtajaks ühtlustada (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika …, 2001).
Vee raamdirektiiv puudutab peamiselt ühenduse veevarude kvaliteeti, samas pööratakse tähelepanu ka veevarude kvantiteedile, sest viimane mõjutab ka veevarude kvaliteeti. Vee raamdirektiiv kujutab endast läbimurret veevarude mõistliku kasutamise ning vee kvaliteedi ja kvantiteedi seire osas Euroopas. Direktiivi eesmärke on aidata kaasa “üleujutuste ja põudade mõju leevendamisele” ning aidata seeläbi tagada “ piisavad kvaliteetse pinna- ja põhjavee varud, mida on vaja püsivaks, tasakaalustatud ja õiglaseks veekasutuseks”. Vee raamdirektiiv hõlmab pinnavee taseme või vooluhulga ning põhjavee seisundi pidevat seiret. Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. (Arvamuse projekt …, 2005). Raamseadus on kõige komplitseeritum eesmärkide, meetmete ja kohustuste kogum Euroopa Liidu veeseadusandluses
Pinna- ja põhjaveed on põhimõtteliselt taastuvad loodusvarad . Eelkõige nõuab põhjavee hea seisundi tagamise ülesanne varakult meetmete võtmist ning kaitsemeetmete stabiilset ja pikaaegset planeerimist, sest selle moodustumine ja taastumine toimub loomuldasa teatava viivitusega (Euroopa Parlamendi …, 2000).
Vee raamdirektiivi kaks põhieesmärki on veekeskkonna kaitse ja parandamine ning säästvale, tasakaalustatud ja õigele veekasutusele kaasaaitamine. Teine oluline eesmärk on muuta vee kasutamine ja majandamine säästvamaks, tasakaalustatumaks ning õiglasemaks. Liikmesmaad on kohustatud:

• takistama või piirama reoainete sattumist põhjavette ja vältima kõigi põhjaveekogumite seisundi halvendamist;
  
• kaitsma, parandama või taastama kõik põhjaveevarud, kindlustama tasakaalu põhjavee tarbimise ja taastumise vahel eesmärgiga saavutada hea põhjavee seisund hiljemalt aastaks 2015;
  
• järk-järgult vähendama põhjavee reostust, ennetades iga olulist või pidevalt suurenevat reoainete kontsentratsiooni (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika …, 2001).
  

Kokkuvõte

Ehkki vesi on eelkõige kõige laiemalt levinud loodusvara, on veega seotud mitmeid olulisi probleeme. Puhta vee kättesaadavus on tulevikus tõenäoliselt tunduvalt keerulisem, kui täna. Surve, mis tuleneb inimtegevusest mõjutab joogivee kvaliteeti paljudes Euroopa piirkondades ja seega on joogivee varude olemasolu ja kvaliteet endiselt murettekitavad. Veepuudust esineb paljudes kohtades Euroopas.
Vee ja veeressurssidega seotud probleemid on eelkõige seotud kliimamuutuste tagajärgedega. Puhta vee kättesaadavust ning veega seotud äärmuslike ilmastikunähtuste (üleujutused, põuad) esinemist võib suuresti seostada kasvuhoonegaaside kuhjumisest põhjustatud kliimamuutuste mõjudega. Veega seotud valdkonnad on kriitilise tähtsusega nii maailma elanike jaoks kitsamal tasandil kui ka laiemalt, majandusprotsesside seisukohalt.
Vee kvaliteet on olnud üks olulisemaid teemasid Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas. Kuigi vee kvaliteet on viimase 30 aasta jooksul paranenud , peame siiski olema ettevaatlikud, eriti liigse veetarbimise ja jätkuva saasteprobleemi tõttu (Euroopa Liidu Keskkonnapoliitika …, 2001).
Lisaks keskkonna trendidega seonduvatele asjaoludele (veeressursside nappus, muutused sademete trendides, veevarude saastumine jne) on vee temaatikat soodsalt mõjutamas rahvastiku juurdekasv, samuti infrastruktuuride vananemisest tulenev vajadus mahukateks investeeringuteks. Pikemas perspektiivis peaks seega vaatamata  praegusele globaalsele majandussurutisele olema tegemist võimalusterohke investeerimissuunaga.

Kasutatud kirjandus

Arvamuse projekt.2005. Kättesaadav: http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/pa/5767/5777930/577930et.pdf (13.01.2011).

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika Vee raamdirektiivis 2001. Kättesaadav: http://www.roheline.ee/files/vesi/kkj201.pdf (15.01.2011).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu veedirektiiv 2000/60/EÜ (16.01.2011).

Groundwater. 2007. Kättesaadav:
http://www.grid.unep.ch/product/publication/freshwater_europe/ecosys.php (14.01.2011).

Integreeritud veemajandus.2001. Kättesaadav: www.veeyhing.ee/lae_fail.php?.fail=d89df1b45771c0c75fbf2 (16.01.2011).

Use of freshwater resources. Assessment . European Environment Agency. Kättesaadav: http://themes.eea.europa.eu/IMS/ISpeecs/ISpecification200410007131848/IAssessment11978873951867/view_content (15.01.2011).

Vesi ja veeressursid. Kättesaadav: http://www.tarkinvestor.ee/analysis.php?idee=86 (16.01.2011).

Water Availability in Europe . Kättesaadav: http://www.grid.unep.ch/product/publication/freshwater_europe/consumption.php (15.01.2011).

Water availability. European Environment Agency. 2010. Kättesaadav: ( http://www.eea.europa.eu/themes/water/water-resources/water-availability ) (16.01.2011).

Water Use in Europa. Kättesaadav: http://www.grid.unep.ch/product/publication/freshwater_europe/consumption.php (13.01.2011).