50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minu tööd
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.1 Põhjavesi....................................................................................................... 4 2.1 Tavapärane lähenemisviis...............................................
Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ja väljasuuremisele paljudele loomaliigidele (Ibid 13). Olukord on ähvardav, sest inimkond tarbib rohkem värsket vett kui Maa saab anda. Probleem on
Interaktiivne veevarude kaart http://maps.grida.no/go/graphic/global_freshwater_resources_quantity_and_distribution_by_region Kas aga piisab? Kõik maakera veevarud Kasutuskõlbmatu 99% Kasutuskõlblik vesi 1% Põhjavesi 99% Järved 0,86% Jõed 0,02% Magevee lugu http://tworque.blogspot.com/2008/04/water-101-what-is-water-problem.html http://ganjamdistrict.blogspot.com/2010/04/berhampur-city-reels-under-water-crisis.html Kaitsed vett, kaitsed elu Pooled haiglaravi vajavatest juhtudest ... on seotud veereostusega Vaid 63% maailma
Vett vajatakse ka toiduainete tootmisel 70 protsenti kogu maailma mageveevarudest kulub põllumaade niisutamiseks, näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks vajatakse umbes tuhat liitrit vett. 2.2. PÕLDUDE NIISUTAMINE ON PROBLEEMIKS UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse,Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) on uurinud 180 riiki ja piirkonda ning leidnud, et viiendik neist kasutab üle 40 protsendi uuenevatest veevarudest just kastmiseks. Samas on põllumajanduses vee kasutamine hädavajalik selleks, et rahuldada kasvava elanikkonna toiduvajadust. Üheks võimaluseks veeprobleemi lahendamisele kaasa aidata on vett säästlikult tarbida. Piisab sellestki, kui igaüks korrigeerib oma veekasutamisharjumusi, näiteks ei lase veel kraanist niisama joosta. Vett saab ka taaskasutada, näiteks kogutakse pesemisvesi kokku ja kasutatakse seda aias. Eestis, puhta vee paradiisis, ei osata veega seotud probleeme näha.
kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%, Eestis põllumajandus 9%, tööstus 84% ja olme 7% Peale 1950 aastat on veetarbimine suurenenud 3,5 korda
tavapäraselt, ning hiljem säästlikult. Säästliku perioodi ajal üritati jälgida järgmiseid punkte: · Pesumasin ja nõudepesumasin pandi pesema alles siis, kui see oli täis · Dusi all kasutatati vett optimaalselt · Kahesüsteemsel wc potil kasutatati võimalikult palju säästlikumat nuppu · Pesumasinat ja nõudepesumasinat kasutatati võimaluse korral säästliku reziimiga · Auto pesemiseks kasutatati survepesurit 7. TULEMUSTE ANALÜÜS 1.1 Pesumasina kasutamine Pesumasina tavakasutusel kasutati tavaprogrammi, säästlikul kasutamisel kasutati säästlikku programmi, mis peseb kiiremini ja vähesema veega. Tavakasutuse ajal pesti pesu nagu tavaliselt. Nagu katsest selgus oli mitmeid kordi pesumasin pool-tühi ning sealt tuligi suur pesukordade arv. Säästlikult pestes koguti pesu kokku ja pesti ainult siis, kui masin oli täis ning võimaluse korral kasutati säästlikku programmi. Tabel 4. Veekulu tavakasutamisel
Nendes piirkondades on vee bioloogiliste toitainete sisaldus selline, mis on põhjustanud või võib põhjustada veekogude eutrofeerumise ning põhjavee kõrge nitraadisisalduse, edasise intensiivse tootmise jätkudes. Samuti loetakse tundlikuks neid pae- ja karstialasid, kus põhjavesi on vähe kaitstud. Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid, mis on täpsustatud Veeseaduses ning nitraaditundlike alade kaitseeeskirjas. Nitraaditundlikud alad ning nende kaitseeeskirjad kehtestab Veeseaduse alusel Vabariigi Valitsus. Kitsenduste kompenseerimiseks, mis tulenevad nitraaditundliku ala kaitseeeskirjast vähendatakse neil aladel maamaksumäära. Ohtlike ainete mõju Valgalalt võib veekogudesse ning põhjavette sattuda ka palju teisi aineid, mis võivad
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid