Brasiilia metsapoliitika ja -seadus (0)

Sisukord
Üldinfo........................................................................................................................................2
Majandus.................................................................................................................................2
Loodus.....................................................................................................................................3
Brasiilia metsainfo......................................................................................................................5
Metsast  saadav tulu.....................................................................................................................8
Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast.........................................................................................9
Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate  muudatuste  ja täienduste kronoloogia............9
Vihmametsade majandamisega seotud institutsioonid ..............................................................10
Konfliktid..................................................................................................................................12
Brasiilia  president  Dilma Rousseff allkirjastas ümbertöötatud metsaseaduse ......................12
Kokkuvõte.................................................................................................................................13
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14
Üldinfo
Brasiilia (joonis 1) on Lõuna-Ameerika presidentaalne vabariik, pindalaga 8 515 
767 ruutkilomeetrit. Koosneb 26-st osariigist. Maailmas on Brasiilia pindala ja rahvaarvu 
suuruselt (190 732 694) viiendal kohal. Lõuna-Ameerikas on ta suurim riik, hõlmates 47%  
kogupindalast. Arvatavasti saabusid sinna esimesed inimasukad vähemalt 32 000 aastat tagasi 
Vaikse ookeani saartelt. Saavutas oma iseseisvuse aastal 1822. Varasemalt kuulus Brasiilia 
Portugalile, kuna avastamisau kuulub Portugali meresõitjale  Pedro  Alvares Cabralile, kes 
maabus sinna 1500. aastal. Koloniseerimist Portugali poolt alustati aastal 1532. Sellest 
tulenevalt on Brasiilia ainukene Ladina-Ameerika riik, kus riigikeeleks on portugali keel. Ka 
kultuuriline pool on sama, mis Portugalis. ( Reisiguru 2013)
Joonis 1. Brasiilia asend maailmakaardil
   
         Allikas: [Vikipeedia 2013]
Majandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja 
Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest. Brasiilial on 
suured  nafta - ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja 
suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse  suhkruroost  ja kasutatakse autokütusena. 
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83%  hüdroenergia . Brasiilia on Eesti järel maailmas 
teine põlevkivitoodangult. Brasiilia majandust iseloomustavad tõusud ja mõõnad.1960.-
1970.aastad olid suure  tööstusliku  kasvu aeg. Siis buum lõppes, tuli majanduslik langus ja 
2
Brasiiliast  sai maailma suurim  võlgnik . Võlgade tagasimaksmine on nüüd valitsuse suurim 
probleem. Siiski on Brasiilias palju loodusvarasid. Leidub ka kulda ja rauamaaki ning 
maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid. Brasiilia on ühtaegu rikas ja 
vaene maa. Vähesed maaomanikud ja ärimehed on pururikkad, suurem osa maarahvast on aga
väga vaene. Kuigi alates 1985.aastast on olnud võimul demokraatlik valitsus, on korruptsioon  
Brasiilia poliitikas endiselt tõsine probleem. Brasiilia  varustab  end ise enamike toiduainetega 
ja tarbekaupadega, aga vajab raha, et suuri võlgasid maksta. Argentiinasse läheb suur osa 
Brasiilia autosid. Eksporditakse ka elektriseadmeid, nahktooteid, puuvillaseid ja siidkangaid 
ja põllumajandussaadusi. Sisse veetakse toornaftat, ravimeid, mineraalväetisi. (Central 
Intelligence  Agency  2013)
                              
Loodus
Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk – ning lõunaosaks, mis 
hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase  madalik ning kuhu 
ulatuvad ka  Guajaana  haruahelikud. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana  mägismaal  Brasiilia 
ja  Venezuela   piiril  asuv 3014 m  kõrgune Neblina mägi. (Central Intelligence Agency 2013)
      
 Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 
1500- 3000mm  aastas).  Troopilise  passaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede 
ookeanipoolsed nõlvad (100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. 
Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub 
Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku
katab tihe liigirohke vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, 
siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia 
on rikas loodusvaradelt. (Central Intelligence Agency 2013)
      
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma  pikkuselt  kolmas 
maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi 
ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). (Central Intelligence Agency 2013)
      
Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub 
üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias 
ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate  moodustuks. 
Brasiilias  voolavad  Lõuna-Ameerika suurimad jõed   Amazonas  ja Paraná  jõgi . Brasiilia 
jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias 
3
väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui  maantee - või raudteevõrk. 
Brasiilia asub kolmes  ajavöötmes. (Reisiguru 2013)
Brasiilia loodus on äärmiselt  liigirikas : taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta 
maailmas 1., linnuliikide arvu poolest 3. ning liblika- ja roomajaliikide arvu poolest 4. kohal. 
Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde. (Reisiguru 2013)
4
Brasiilia metsainfo
Vastavalt FAO-le on Brasiilia metsasus 62,4% (519 522 000 ha). Graafikul 1 on ära toodud 
metsa pindala muutumine 1990-2010 aastatel. Sellest 91,7% (476 573 000 ha) klassifitseerub 
kui  põlismets  – bioloogiliselt kõige mitmekesisem ja süsinikurikkam metsavorm. Brasiilia 
metsad  jaotatakse kuute  bioomi : Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja 
Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas 
Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal 
nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 
1988-2012. (FAO 2010)
Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010
Metsasus hektarites
580000
570000
560000
550000
540000
530000
520000
510000
500000
490000
1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010
Koos metsaala  kahanemisega  on iga aastaselt kahanenud ka avaliku sektori  omandis  olev 
mets ning tõusnud privaatsektori omandis olev metsa pindala. See suhe on toodud joonisel 3 
välja.
5
Joonis 3. Metsaomandi jagunemine (ha) aastatel 1990, 2000 ja 2005
600000
500000
400000
Avaliku sektori 
300000
omanduses
Privaatsektori 
200000
omanduses
100000
0
1990
2000
2005
         Allikas: FAO 2005
Graafikul 2 on toodud metsa pindala 1000 hektareis. Kahjuks ei ole FAO-l andmeid 
privaatsektori omanduses oleva metsa jagunemise kohta. Teada on see, et privaatsektori 
metsad jagunevad: eraisiku, juriidilise isiku, kohalike kommuunidele ja põlisasukatele.
6
Joonis 4.  Raied  Brasiilia  Amazonases  1988-2012
Peamiseks raie (vt. joonis 4) põhjuseks ei olnud mitte puidu  varumine  vaid kariloomade, 
enamasti veiste, kasvatamine . Sellega kaasneb ka vajadus karjatatava maa järele. Joonisel 5 
on välja toodud protsentuaalselt   raiete  jagunemine eesmärgi põhjal. (FAO 2005)
7
Joonis 5. Raiete põhjused aastatel 2000-2005
Brasiilias on hakatud viimastel kümnenditel ka metsaistutamisega tegelema. Järgnev tabel 
toob välja 2009 ja 2010 aastal istutatud puuliike ning istutusalade  pindalad . Metsaistutamine 
on Brasiilias kasvutendentsis. (FAO 2010)
Tabel 1. Metsaistutus Brasiilias 2009 ja 2010 aastal
Liik
2009 (ha)
2010 (ha)
Eucalyptus spp
4 574 700
4 913 800
Pinus  spp
1 895 300
1 923 000
Acacia  sp
183 037
184 304
Tectona sp
62 807
67 072
Araucaria angustifolia
10 134
8 200
Populus  sp
5 777
8 299
Schizolobioum amazonicum
81 208
82 252
      
Allikas: FAO 2010
Metsast saadav tulu
Järgnevas tabelis on toodud  metsandusega seotud kogutoodangu väärtus Brasiilias. Tabelis on
esitatud mõningad tooted. Olgu öeldud , et metsast saadav kogutulu  kokku on 88 315 649 37 
brasiilia  reaali . (FAO 2010)
Tabel 2. Metsast saadav aastane ametlik tulu 2010 aasta
8
Toode
Tulu (Brasiilia  reaal )
Küttepuit
1 287 353 00
Ümarpalk
6 603 868 00
Saetööstuse produktid
4 942 594 53
Puusüsi
1 679 410 00
Paber
11 435 897 17
         
         Allikas: FAO 2010
Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast
Brasiilia praegune  metsaseadus  sai heakskiidu 1965. aastal. Selle seaduskogumi põhieesmärk 
oli säilitada riigi metsaressurssi, pannes Amzonase maaomanikele peale kohustus hoida 50% 
(algselt) ja 80% (hilisem) metsa riikliku reservi jaoks. See nõue ei ole paraku tõhusalt 
rakendunud ning seda maaomanike enda huvide tõttu, milleks on enamasti võimalikult suure 
tulu saamise tahe. Suur roll selle teostuse puudulikkuses on Brasiilia enda valitsusel, mille 
lobitööliste huvid on suuresti just sellesamuse metsaressursiga seotud. Ka endine president 
Luiz Inacio Lula da  Silva  (ametis 1. jaanuar 2003 kuni 1. jaanuar 2011) lükkas üleüldise 
järelevalve  ja  seaduse mittetäitmise eest määratavate karistuste  temaatikat  pidevalt edasi, 
kuni peale valimisi 2011. aastal uuesti asjadega tegelema hakati. (Amazonas Fond 2012)
Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste 
kronoloogia
1. 1965. aasta – Seadus 4771, Metsaseadus
2. 1967. aasta – Seadus 5197, Fauna kaitse
3. 1981. aasta – Seadus 6938, Riiklik keskkonnaseadus
4. 1997. aasta – Seadus  9433 , Veeressursi seadus
5. 1999. aasta – Määrus 3179, karistusnormide määramine metsakuritegude eest
6. 2000. aasta – Määrus 3420, rahvusliku metsandusprogrammi loomine
7. 2002. aasta – Määrus 4340, reguleerib Metsaseaduse erinevaid artikkleid. Sisaladab 
endas ka regulatsioone metsa ülekasutamise, piirangute,  lageraie , jätkusuutliku 
majandamise, metsaistutamise ja transpordilitsentside kohta.
8. 2006. aasta – Seadus 11284, Avaliku sektori metsamajandamise seadus. Kujutab 
endast avalikule sektorile kuuluva metsa jätkusuutlikku majandamist. Loob Brasiilia 
Metsateenistuse ( Forest  Service), mis kuulub Brasiilia Keskkonnaministeeriumi 
koosseisu. Metsateenistus loob omakorda Riikliku Metsaarengu Fondi (Fundo 
Nacional de Desenvolvimento Florestal – FNDF).
9. 2006. aasta – Resolutsioon 378, defineerib  tegevused, mis võivad potentsiaalselt 
mõjutada riiklikku või regionaalset keskkonda.
10. 2006. aasta – Resolutsioon 379, loob ja reguleerib metsamajanduse andmebaasi. 
Andmebaas  saab nimeks „Riiklik Keskkonna Andmebaas“ (Sistema Nacional do Meio
Ambiente)
9
11. 2007. aasta – Määrus 6063, reguleerib Avaliku sektori metsamajandamise seadust 
föderaalsel tasandil
12. 2009 – Resolutsioon 406, sõnastab tehnilised standardid , määratlused ja teostused 
PMFS-le ( Plano  de Manejo Florestal Sustentável) ehk Brasiilia jätkusuutliku 
metsamajandamise plaanile, seoses raietega põlismetsades. (Amazonas Fond 2012)
Edaspidi loodi mitmeid normatiive seoses metsandusega. Üheks suurimaks saavutuseks 
võib kindlasti lugeda Avalikule sektorile kuuluva metsa majandamise seadust 2006. aastal.
Ehkki  suured metsamassiivid olid riikliku registrisse   kantud kui riigimaad, ei olnud 
olemas veel regulatiivseid seadusi ja toetuspunkte, kuhu nende majandamisel ja 
kasutamisel  saaks toetuda. 2004. aastal teatas Brasiilia valitsus, kaasates 11 ministrit, oma 
tegevusplaani, kuidas ennetada ja kontrollida raiet Amazoni metsades. Selle plaani 
eestvedajaks oli presidendi kantselei.  Tegevusplaan  sisaladab endas 144 tegevust, mis 
lähevad kolme peamise strateegia alla: maavaldussuhete ja territooriumite  planeerimine , 
keskkonna  vaatlus  ja kontrollimine, jätkusuutlikule tootmisele „meelitamine“. Aastaks 
2008 oli 10 miljonile hektarile põlismaadele ja 20 miljonile hektarile kaitsealustele 
maadele majandamisprojektid tehtud. 66 000 illegaalset valdusõigust tunnistati kehtetuks. 
(Amazonas Fond 2012)
Vihmametsade majandamisega seotud institutsioonid
Brasiilia   vihmametsade   majandamisega   seotud   institutsioone   on   mitmeid   ning   seonduvalt
suure   metsaressursiga   on   nende    omavahelised    hierarhilised   suhted   üpriski   keerulised.
Järgnevalt toon välja neist tähtsamad koos tegevusvaldkondadega.
Kõige   kõrgem   võimuüksus   metsade   majandamisel   on   Brasiilia
Keskkonnaministeerium (Ministeriodo Meio Ambiente – MMA), kes vastutab planeerimise,
koordineerimise   ja   kontrollimisega   seotud   tegevuste   eest.   Ka   on   ta   ülesandeks   riikliku
keskonnapoliitika väljatõõtamine ja täiustamine Amazonis. Järelevalvet teostavad Brasiilia
Keskkonna ja Taastuvate Ressursside Instituut (Instituto Brasileiro do Meio Ambiente e dos
Recursos Naturais Renovaveis – IBAMA) ning Brasiilia Metsateenistus (SFB), mida juhatab
omakorda   Riiklik   Keskkonnanõukogu   (Conselho   Nacional   do   Meio   Ambiente).   Riiklik
Keskkonnanõukogu   kuulub   ka   Presidendi   Kantselei   Riiklike   Loodusressursside    osakonda .
(Amazonas Fond 2012)
On ka institutsioone, mille põhieesmärk ei ole seotud metsandusega, kuid osaliselt on
kattuvus   olemas.   Näiteks   Riiklik   Põllumajandusreformi   Instituut   (Instituto   Nacional   de
Colonizacao   e    Reform   Agraria)   ja    Indiaani    Kodanikuühiskonna   Sihtkapital,   mis   vastutab
Indiaanikultuuri säilimise eest (säilinud  põliselanikud  koos oma  kultuuriga  elavad metsades).
1999. aastal loodud Loodusliku Mitmekesisuse ja Metsanduse  Sekretariaat  tegeleb loodusliku
mitmekesisuse säilitamisega Brasiilia aladel, peamiselt metsades. (FAO 2010)
Riigimetsade  Komisjon  (Comissao Nacional de Florestas – CONAFLOR), mis loodi
koos   määrusega   3420/00,   koosneb   39   esindajast,   kellest   20   tulevad    valitsusest    ja   19   nö.
rahvasaadikut. Rahvasaadikud on peamiselt  metsatööstuse -, keskkonna- ja haridustöötajad,
10
kes on metsandusega hästi kursis ja pädevad sinna ametikohale kandideerima. CONAFLOR
annab   juhiseid   metsaseaduse   rakendamiseks   ja   metsakorralduse   protseduurideks   riiklikes
metsades.   Tegevuseks   on   ka   erinevate    huvigruppide    kaasamine   metsandusalastesse
tegevustesse. (FAO 2010)
Avaliku   Metsa   Majandamise   Seadus,   mis   tuli   välja   aastal   2006,    sätestas    Brasiilia
Metsateenistuse   vastutavaks   (Keskkonnaministeeriumi   allüksusena)   jätkusuutliku
metsamajandamise eest. Veel anti neile vastutus tegeleda Riikliku Metsaregistriga (Cadastro
Nacional de Florestas Publicas). Riikliku Metsaregistri eesmärgiks nagu Eestiski on koguda ja
hoida   metsanduslikud   geoandmed   ühes    andmebaasis ,   et   lihtsustada   järelevalvet   ja
majandamist. Peamine vahend, mida Brasiilia Metsateenistus kasutab, et säilitada jätkusuutlik
metsaareng ja – majandamine  on metsas  tegevusloa   andmine  kohalikele  kogukondadele  ja
huvigruppidele. Üldistaval öeldes on nii, et kohalik kogukond (enamasti põlisasukad) saavad
riigilt metsa, mida nad siis majandavad,  saades  riigilt abivahendeid. Osa tulust, mis saadud
kogukondadel läheb riigile. Muidugi on riiklikud tegevusplaanid, mille täitmist siis omakorda
jälgitakse. Brasiilia Metsateenistust taheti muuta ka iseseisvaks institutsiooniks, kuid paraku
ei läinud see eelnõu läbi.  Praeguseks  on seal 240 töötajat, kellest 56 on avalikus teenistuses.
Töötajate   arv   on   pidevalt   kasvav,  kuna   kasvab   ka   tööpõld.  Vastavalt   siseuuringule   peaks
töötajate arv keskkonnasektoris tõusma 760 spetsialisti võrra ning 62 uue kesktasemejuhi
võrra. Joonisel 4 on välja toodud metsandussektori töötajate arv. Töötajad, kes on seotud
mingil muul moel metsandusega, on näiteks metsurid, müüjad, töösturid. (FAO 2010)
Tabel 3. Metsandussektori töötajad
Aasta 2000
Aasta 2005
Töötajate arv 
10 774
15 475
metsaistutustega seoses
Töötajaid metsamajanduses
19 957
24 915
Töötajad, kes on seotud 
34 521
67 803
mingil muul moel 
metsamajanduse ja –
istutusega
Kokku
65 252
108 193
  
          
       Allikas: FAO 2005
Keskmine aastane otseinvesteeringute maht föderaalvalitsuse poolt metsamajandamisse, 
administratsiooni, teadusesse ja inimressurssi perioodil 2005-2009 oli umbes 141 miljonit 
Brasiilia reaali (1 BRL=0,39 EUR). Investeeringute maht läbi MMA oli 56,1 miljonit reaali, 
läbi Metsateenistuse 9,72 miljonit ja 25,8 miljonit läbi IBAMA. (FAO 2010)
Riikliku Metsaarengu Fondi (FNDF) eesmärk on edendada metsatööstuse arengut ja 
parendada tehnoloogilisi uuendusi selles sektoris. FNDF-i rahastab peamiselt just see 
kogukondade poolt saadud tulu. 2010 aastal oli FDNF käest läbi käinud raha suurus 2,2 
miljonit reaali, 2012 4 miljonit ja 2015. aastaks ennustatakse juba 29 miljoni reaali suurust 
tegutsemisraha. Riikliku Metsaarengu Fondi vahendeid eraldatakse peamiselt järgmistele 
valdkondadele:
1. Teadusuuringute ja  tehnoloogia  arendamine metsa majandamisel
11
2. Tehmiline abi ja metsa-ala  suurendamine
3. Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega
4.  Ratsionaalne  ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine
5. Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelõige lageraiete üle
6. Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine
7. Keskkonnaalane harimine
8. Keskkonna- ja loodusvarade kaitse
Amazoni fondi, mis loodi 2008 määrusega 6527, eesmärgiks on meelitada inimesi annetama, 
et neid annetusi investeerida metsadesse. Sellega tahetakse ära hoida metsade laushävitamist, 
rahastada seiret ning ka edendada kalavarude kaitset. Oma eesmärgid on nad loetlenud 
järgmised:
1. Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine
2. Keskkonna kontroll, järelevalve ning seaduste kordasaatmine
3. Keskkonnaalased tegevused, et süvendada metsade jätkusuutlikku kasutamist
4. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse
5. Hävitatud alade taastamine
(Amazonas Fond 2012)
Konfliktid
Nagu peaaegu igas riigis, kus on metsa, on ka sellega kaasnevaid probleeme. Brasiilias veel
eriti, kuna metsa pindala on suur, puit väärtuslik,  liigiline  koosseis suur jne. Muidugi on
peamine   probleem   ja   probleemide   ülemäärane   raiumine   ja   sellega   kaasnevad
keskkonnatulemused,   mis   tekitavad   keskkonnakaitsjates   ja   isegi   tavainimestes   tülgastust.
Kuigi aasta-aastalt läheb asi paremuse poole, on veel palju vajakajäämisi, mille muutmise
poole rühitakse. Riiklik eesmärk on muidugi hoida oma metsa, kuid alati pole see nii kerge.
Seda   nii   lobitööliste   kui   ka   isiklike   huvide   töttu.   Järgnevalt   toon   välja   viimase   suurema
konflikti, mis esines  riiklikul  tasandil. 
Brasiilia president Dilma Rousseff allkirjastas ümbertöötatud metsaseaduse
16.10.2012   allkirjastas   president   Dilma   Rousseff   palju   kõmu   ja   paksu   verd   tekitanud
ümbertöötatud metsaseaduse. Seda reformi oli arutatud juba 15 aastat. Endine president Luiz
Inacio Lula da Silva lükkas selle arutamist pidevalt edasi. Kuni tuli uus president, kes asja
käsile võttis ja läbi viis. Kongressis jagunesid  hääled  vastavalt: poolt – 247, vastu – 184. Palju
kirutud seaduse põhiline probleem on see, et see esitab maaomanikele nõude taasmetsastada
miljoneid  hektareid maid, millel oli ebaseaduslikult tehtud raieid, põhimõttega, et 80% nende
maadest peavad olema metsastatud. Kuid metsastama peavad maid ainult need farmerid, kes
tegid raieid peale 2008. aastat. Uus seadusemuudatus seab maaomanikele ka reegli, et nad
12
peavad   deklareerima   oma   maad   (sealhulgas   maa-alade   koordinaadid   registrisse   andma).
Kõige   selle   eesmärk   on   riigi   järelevalve   lihtsustamine   raiete   puhul   ja   metsaalade
suurendamine.   Uue   seaduse   järgi   võivad   farmerid   maad   harida   mägede   nõlvadel   ja
jõekallastel, mis suurendab erosiooni. Maaomanikud, kes oma andmeid ei anna, jäävad ilma
riiklikest   põllumajandustoetustest   ja    muust    abist.   See   seadus   ei   meeldinud   ei
keskkonnaaktivistidele ega ka farmeritele ning arvatavasti Kongress vaidlustab selle, viidates
seaduse vastuolu põhiseadusega. (Yana Marull 2012)
Peamine   küsimus   seisnebki   selles,   et   kas   see   uus   vastuvõetud   täiendus   suurendab
metsade hävitamist või on tõesti suur samm edasi, tasakaalustamaks põllumajanduse arengut
ja looduskaite suhet. (Gabriela Ramirez Galindo 2012)
Kokkuvõte
Brasiilia metsapoliitiline areng sai hoo sisse 1960ndatel, kui loodi esimene ja algne 
metsaseadus. Seadus oli vajalik peamiselt Amazonase alade vihmamametsade hävitamise 
piiramiseks. Ehkki alguses ei saadud vedama – puudus järelevalvetaktika, organiseeritus, jõuti
1990ndatel juba rööbastesse, mil asjad hakkasid arenema. Brasiilia on nii suur riik, et päriselt 
kõike korda saada hetkeliselt on võimatu – asjad peavad  ajaga  ise paika loksuma. Konfliktid 
metsandussektoris on tekkima  lihtsad – põllumajandaja tahab maad, kus karjatada loomi või 
kus kasvatada enda valitud saadusi, keskkkonnakaitsjad ning riik tahavad jätkusuutlikku 
loodust. Huvid on erinevad, kuid fakt on ka see, et põllumajandusega  seonduv moodustab 
5,5% Brasiilia SKP-st, mida ei ole vähe. Kokkuvõtvalt võib öelda, et metsade hävitamine on 
kõvasti aeglustunud ja taastamine kiirenenud, seda just tänu metsa-alastele  seadustele  ja 
nende tugevndamisele.
Ilmselgelt,  valides  referaadi Brasiilia  metsapoliitika  ja seaduse kohta, haukasin liiga 
suure tüki – seda kõike kokkuvõtvalt kirjeldada on raske. Seda näitab juba 
metsainstitutsioonide  rohkus  seal riigis.
13
Kasutatud kirjandus
Amazonas Fond [ http://amazonasf.com/forest_policy.html]  (21.04.2013)
Central Intelligence Agency [ https://www.cia.gov/library/publications/the-world -
factbook/ geos /br.html] (21.04.2013)
Gabriela Ramirez Galindo (2012). Reforming  Brazil ’s forest law:  defeat  or discernment? 
[ http://blog.cifor.org/7992/reforming-brazils-forest-law-defeat-or -
discernment/#.UTzmOhzIZtH] (21.04.13)
FAO [ http://www.fao.org/docrep/013/al464E/al464E.pdf ] (21.04.2013)
FAOSTAT [ http://faostat.fao.org/site/626/DesktopDefault.aspx?PageID=626#ancor] 
(21.04.2013)
Global  Forest Watch [ http://www.globalforestwatch.org/english/brazil/forests.htm] 
(21.04.2013)
Mongabay (2006). Brazil [ http://rainforests.mongabay.com/20brazil.ht m] (21.04.2013)
Prof. Dr.  Fernando Seixas (2010). Facts of Brazilian Forestry   Sector  
[ http://www.irrquebec.org/fichiers/bresil___22___fichier.pdf ] (21.04.2013)
Reisiguru [ http://www.reisiguru.ee/riikID/114]  (21.04.2013)
Vikipeedia [ http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationBrazil.svg]  (21.04.2013)
WWF GLOBAL (2012). Brazilian Forest Law. 
[ http://wwf.panda.org/wwf_news/brazil_forest_code_law.cf m] (21.04.2013)
Yana Marull (2012). Rousseff pressed to veto  Brazil forestry law 
[ http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5iqEyrxE2P -
yf2_hdfD9UojtBNWQw?docId=CNG.5f4e1c774335c730ee31b56d4e3bfe91.71] 
(21.04.2013)
14

Document Outline

• Üldinfo
  • Majandus
  • Loodus
• Brasiilia metsainfo
• Metsast saadav tulu
• Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast
  • Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia
• Vihmametsade majandamisega seotud institutsioonid
• Konfliktid
  • Brasiilia president Dilma Rousseff allkirjastas ümbertöötatud metsaseaduse
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus