Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peaks rakendama just jätkusuutlikku lähenemisviisi?

Lõik failist

Tartu Ülikool
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja Maateaduste instituut
Geograafia osakond
Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks
Tartu 2014
SISUKORD



Sissejuhatus 3
1.1 Põhjavesi 4
2.1 Tavapärane lähenemisviis 7
4.1 Vee kasutamine ariidses kliimas Mexico City näitel 14
4.2 Vee kasutamine sademeterohkes kliimas Singapuri näitel 15

Sissejuhatus

Rahvastiku arvu pidev kasv, linnastumine , elustandardite tõus ja kliimamuutused on endaga kaasa toonud järjest suurenenud veeressursi nõudluse linnastutes (WWAP, 2009). Rahvusvahelise Veemajandus Instituudi prognoosi kohaselt kasvab kogu tsentraalse vee tarbimine järgmise 30 aasta jooksul ligi poole võrra (TSO, 2011). Kuigi ligikaudu 70% meie planeedi pinnast on kaetud veega, moodustab magevesi sellest vaid u. 3,5%, millest omakorda ⅔ asub igikeltsas (WWAP, 2014). Seega on inimeste kasutuses u. 1% kogu maailma mageveevarudest ning seegi on jaotunud riigiti väga ebavõrdselt - peamiselt Euroopa aladele (vt. lisa 3). Kogu maailma mastaabis asub ligi 60 % maismaast veevaeses tsoonis ja vähemalt 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse käes
Vasakule Paremale
Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #1 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #2 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #3 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #4 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #5 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #6 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #7 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #8 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #9 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #10 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #11 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #12 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #13 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #14 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #15 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #16 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #17 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #18 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #19 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Theresia Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

..a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature"

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus;

Tehnoökoloogia
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul ­ töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. ­ raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel (50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne ­ kunst) ­ tehnika ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ­ ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem ­ kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A.

Bioloogia
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

.. 
 Ei ole lubatud liikuda külvil,orasel,viljas,istandikus ja mesilas; samuti kohas, kus liikumisega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub piire või keelav tähis. 
 Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. 
 ︎Ära roni alale, mida maaomanik aktiivselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega riku omandit! 
 Liikumine – veekogud 
 Avalik kasutamine: suplus, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük
 Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine EI OLE avalik kasutus! 
 Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) 
 Purre, sild või mõni muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ja võib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) 


Keskkonna kaitse
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun