Vaatluspraktika teine kodutöö (0)

5 VÄGA HEA

ISESEISEV TÖÖ NR 2
Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.
NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

§ 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid
(4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis - ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus , liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu - ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.
§ 9. Koolikohustus
(3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile.
§ 18. Individuaalne õppekava
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.

(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
(3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

§ 37. Õpilase arengu toetamine
(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

(2) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus.
§ 46. Haridusliku erivajadusega õpilane
(1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue , käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus , õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel , sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
(2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.
(3) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid .

§ 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija).
(4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

§ 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks

(1) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rühma või klassi.
(2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.
(3) Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.
(5) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks.
(6) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.

§ 49. Nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks

(1) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab kool õpilasele lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõpet, õpilase üleviimist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, õppe korraldamist põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.
(2) Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt jätkatakse õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamiskomisjoni määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.
(3) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt.
§ 50. Nõustamiskomisjon
(1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel.
(2) Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed , koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte.
(3) Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele.
§ 51. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid
(1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada rühmi ja klasse , et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.
(2) Kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad.
(3) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi.
(4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus - ja teadusminister.

§ 52. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe

(1) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet.

§ 53. Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe

(1) Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume . Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.

§ 54. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele

(1) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule.
§ 83. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine
(6) Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulude piirmäärast ühe kuu kohta, välja arvatud õpilaste puhul, kes õpivad § 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides.
§ 93. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse kooskõlla viimine
(1) Kooli õppekava viiakse käesoleva seaduse § 47 lõikega 2 kooskõlla ning direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.
(3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks, toimetulekuklassid toimetulekuõppel olevate õpilaste klassideks, hooldusklassid hooldusõppel olevate õpilaste klassideks ja sanatoorsete koolide klassid raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassideks käesoleva seaduse § 51 lõike 1 tähenduses ning nende tegevus viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.
(6) Liikumispuuetega õpilaste klassi, kõnepuuetega õpilaste klassi, nägemispuuetega õpilaste klassi, kuulmispuuetega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi, põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi, põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassi, liitpuuetega õpilaste klassi, lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi, toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi ning hooldusõppel olevate õpilaste klassi õpilaste vastuvõtmisel või üleviimisel ning klassist väljaarvamisel lähtutakse kuni 2010/2011. õppeaasta viimase õppeveerandi lõpuni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 21 lõike 4 alusel kinnitatud sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) õpilaste vastuvõtmise ning väljaarvamise alustest ja korrast.
(8) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud:
1) põhiharidust omandavate liitpuuetega õpilaste klassi ning toimetulekuõppel või hooldusõppel olevate õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 7 õpilast;
2) põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassi ja lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 16 õpilast;
3) somaatiliste haigustega õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 24 õpilast;
4) põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 16 õpilast ja 2012. aasta 31. augustini 10 õpilast.
(9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 10 ja § 52 rakendatakse 2011. aasta 1. jaanuarist .

Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev määrus reguleerib kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilaste klassi, käitumisprobleemidega õpilaste klassi, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi, kasvatusraskustega õpilaste klassi, õpiraskustega õpilaste klassi, lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel olevate õpilaste klassi, liitpuuetega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi, väikeklassi ja õpiabirühma õpilaste vastuvõtmise, üleviimise ja väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimusi ja korda.

§ 2. Hariduslike erivajadustega õpilaste klassi vastuvõtmine ja üleviimine

(1) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassi (edaspidi erivajadustega õpilaste klass) vastuvõtmise või üleviimise otsustab direktor.
(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste klasside olemasolul kohandatakse kooli õppekava vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas hariduslike erivajadusega õpilaste kohta sätestatule.
(7) Haridusliku erivajadusega laps võetakse erivajadustega õpilaste klassi õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel kooli õpilaseks vastuvõtmisel. Koolis õppiv õpilane viiakse erivajadustega õpilaste klassi üle vastava haridusliku erivajaduse ilmnemisel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul. Kui õpilane võetakse vastu kooli õpilaste nimekirja, siis esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem täiendavalt ka haridus - ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord” §-s 3 sätestatud dokumendid ja õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi.
§ 3. Liikumispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus
(1) Liikumispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud piiratud või raskendatud liikumisvõimest, mille on põhjustanud:
1) kesk- ja perifeerse närvisüsteemi-, liigese-, selja-, luu- ja kõhre-, pehmete kudede haigused või
2) kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.
(2) Kooli õppekeskkonda kohandatakse lähtuvalt õpilaste erivajadusest tingitud piiratud liikumisvõimest.
(3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivale õpilasele tagab kool eripedagoogilise abi ja õppemetoodika rakendamise ning kohandatud õppevara kasutamise.
(4) Kool korraldab õpilasele individuaal - või rühmatundidena füsioteraapiat.
(5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse.

§ 4. Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud suulise ja kirjaliku kõne puudest .
(2) Kool korraldab ja tagab õpilasele logopeedilise abi individuaalselt või grupis lähtuvalt õpilase puudest ja kõne arengu tasemest.

§ 5. Kuulmispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Kuulmispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud:
(2) Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse maksimaalselt visualiseeritud õpet erinevate tehniliste vahendite (arvuti, projektor , dokumendikaamera jt) kaasabil.
(3) Kool tagab õpilasele surdologopeedilise abi hääldus- ja kuuldekorrektsiooniks.
(4) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivatele õpilastele tagab kool eripedagoogilise õppemetoodika ja abi rakendamise ning jõukohase õppevara kasutamise.
(5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse.

§ 6. Nägemispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Nägemispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud nägemisfunktsioonide kahjustusest:
(2) Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puudespetsiifikale.
(3) Õppetöö korraldamisel kasutatakse spetsiaalselt väljatöötatud ja kohandatud õppevahendeid (punktkirjaõpikud jt).
(4) Kool tagab õpilasele individuaaltundidena füsioteraapilise teenuse rühi, motoorika ja koordinatsiooni arendamiseks .
(5) Õpilaste orienteerumis- ja liikumisoskusi ning igapäevaelu oskusi arendatakse individuaal- või rühmatundides.
(6) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse.

§ 7. Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud rasketest kroonilistest somaatilistest haigustest, millega kaasneb säästva päevarežiimi, pideva ravi ja rehabilitatsiooni vajadus.
(2) Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi vastuvõtmiseks või üleviimiseks moodustatud vastuvõtukomisjoni koosseisu kuuluvad kooli direktor, kooli haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija, kooliarst või -õde ning kooli pidaja esindaja. Vajadusel kaasatakse vastuvõtukomisjoni töösse eksperte või spetsialiste.
(3) Koolis tagatakse õpilasele vajaliku meditsiinilise teenuse kättesaadavus.
(4) Õppetöö korraldamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat eripedagoogilist õppemetoodikat.
(5) Õpilase päevakava, sh tunniplaani koostamisel lähtutakse õpilase terviseseisundist tulenevatest erivajadusest.
(6) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse.

§ 8. Õpiraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Õpiraskustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud segatüüpi spetsiifilistest arenguhäiretest.
(2) Õppetöö korraldamisel kasutatakse kohandatud ja jõukohaseid õppematerjale, abimaterjale ning rakendatakse eripedagoogilise sekkumise põhimõtteid.

§ 9. Liitpuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Liitpuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud kahest või enamast kombineeritud puudest ja kellele ei ole näidustatud õppimine mõnes teises käesolevas määruses sätestatud erivajadustega õpilaste klassis.
(2) Õppetööd korraldatakse põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava kohaselt, mille alusel koostab kool õpilasele individuaalse õppekava.
(3) Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puudespetsiifikale.
(4) Kool tagab õpilasele puudespetsiifilise eripedagoogilise ja logopeedilise abi.
(5) Õppetöö korraldamisel kasutatakse puudepõhiselt kohandatud jõukohast õppevara.
(6) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse.

§ 10. Väikeklassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud:
1) aktiivsus- ja tähelepanuhäirest või
2) autismi spektri häirest või
3) sõltuvushäirest, mis on tingitud alkoholi, narkootilise, toksilise või psühhotroopse aine sõltuvusprobleemidest või
4) muust psüühilisest seisundist tulenevast vajadusest, mis takistavad õppimist suurema arvuga õpilastega klassis.
(2) Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat eripedagoogilist õppemetoodikat.
(3) Kool tagab õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamise või ravikuuri kättesaadavuse lapse psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.
(4) Vajadusel korraldab kool psühhoteraapia teenuse kättesaadavuse vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.

§ 11. Lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud kergest intellektipuudest.
(2) Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel.
(3) Kool tagab õpilastele eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise ja jõukohase õppevara kasutamise.

§ 12. Toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud mõõdukast intellektipuudest.
(2) Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetulekuõppe tasemel.
(3) Kool tagab õpilastele eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise ja jõukohase õppevara kasutamise.

§ 13. Hooldusõppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Hooldusõppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud raskest või sügavast intellektipuudest.
(2) Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel hooldusõppe tasemel.
(3) Õppetegevus korraldatakse nii individuaalse kui grupitöö kaudu.
(4) Kool tagab õpilastele puudespetsiifilise õppemetoodika rakendamine.
(5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse.

§ 14. Käitumisprobleemidega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kes eirab õpetajate nõudmisi ja rikub järjepidevalt koolis kehtivaid käitumisnorme.
(4) Vajadusel koostab kool õpilasele individuaalse käitumise tugikava .
(5) Vajadusel tagab kool õpilasele eripedagoogilise, psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise abi ning nõustamisteenuse kättesaadavuse.
(6) Kui õpilase käitumine ei ole paranenud või käitumisprobleemid on süvenenud, soovitab kool vanemal pöörduda lapsega psühhiaatri või eriarsti poole uuringute läbiviimiseks, et selgitada välja käitumisprobleemide põhjused, ja nõustamiskomisjoni poole õppekorralduslike soovituste saamiseks.

§ 15. Kasvatusraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Kasvatusraskustega laste klassi võetakse vastu või viiakse üle III kooliastme õpilane, kes süstemaatiliselt ei täida koolikohustust või on toime pannud õigusrikkumise.
(2) Kool koostab õpilasele individuaalse käitumise tugikava ning korraldab individuaalset ja grupitööd käitumisharjumuste korrigeerimiseks ja väärtushinnangute kujundamiseks.
(3) Vajadusel osutab kool õpilasele eripedagoogilist, psühholoogist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist.

§ 16. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud sotsialiseerunud käitumishäirest, sotsialiseerumata käitumishäirest või hüperkineetilisest käitumishäirest ning kellel esineb lisaks nimetatule muu meeleoluhäire või tõsine psüühikahäire.
(2) Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel.
(3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õppivatele õpilastele tagab kool eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise ja jõukohase õppevara kasutamise.
(4) Vajadusel koostab kool õpilasele individuaalse käitumise tugikava ning korraldab individuaalset ja rühmatreeningut sotsiaalsete käitumisoskuste ja soovitud käitumismallide omandamiseks.
(5) Vajadusel korraldab kool psühhoteraapia teenuse kättesaadavuse vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.
(6) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse.

§ 17. Õpilase erivajadusega õpilaste klassist väljaarvamine

Õpilane arvatakse kooli direktori otsusega erivajadustega õpilaste klassist välja:
1) õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema kirjaliku taotluse alusel või
2) nõustamiskomisjoni või eriarsti otsuse alusel, kui pärast täiendavaid uuringuid on tuvastatud, et õpilasel ei esine hariduslikku erivajadust, mis on aluseks erivajadustega õpilaste klassis õppimiseks.

§ 18. Õpiabirühma vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
(3) Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel.
(7) Õpiabitundides viiakse läbi järgmisi tegevusi:
1) korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest;
2) arendatakse kognitiivseid oskusi;
3) kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumusi.
(8) Lõikes 7 nimetatud tegevused toimuvad õpiabitundides vähemalt kolm tundi nädalas. Õpilastele, kes õpivad tavaklassis põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, rakendatakse tegevusi õpiabirühmas vähemalt kuus tundi nädalas.
(9) Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.

§ 19. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamine

(1) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse erandjuhtudel raske psüühikahäirega või muu raske haigusega õpilasele, kellele väikeklassis õpe ei ole andnud tulemusi, kuid kes ei vaja terviseseisundist tulenevat koduõpet.
(2) Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.
(3) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse üheks õppeaastaks või käesoleva õppeaasta lõpuni. Õppe rakendamise jätkamiseks uuendatakse nõustamiskomisjoni soovitust.
(4) Kool tagab õpilasele haridusliku erivajaduse spetsiifikast tuleneva eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise.
(5) Kool tagab õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamise või ravi õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.
(6) Kool korraldab õpilasele vajadusel psühhoteraapiat vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.

§ 20. Rakendussätted

(1) Haridus- ja teadusministri 2. juuni 1999. a määrus nr 33 „Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise aluste ja korra kinnitamine” (RTL 1999, 98, 1195; 2005, 117, 1846) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Liikumispuuetega õpilaste klassi, kõnepuuetega õpilaste klassi, nägemispuuetega õpilaste klassi, kuulmispuuetega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi, põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi, põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassi, liitpuuetega õpilaste klassi, lihtsustatud õppel oleva õpilaste klassi, toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi ning hooldusõppel olevate õpilaste klassi õpilaste vastuvõtmisel või üleviimisel ning klassist väljaarvamisel lähtutakse kuni 2010/2011. õppeaasta viimase õppeveerandi lõpuni enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) õpilaste vastuvõtmise ning väljaarvamise alustest ja korrast.

Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord

(1) Koduõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) või vanema taotlusel õppetöö korraldamist vanema poolt (edaspidi koduõpe vanema taotlusel).

(2) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides.
§ 2. Tervislikel põhjustel koduõppe rakendamine
(1) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel.
(2) Õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles tuleb näidata tervislikel põhjustel koduõppele viimise põhjused.
§ 3. Tervislikel põhjustel rakendatava koduõppe korraldamine
(1) Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud.
ALLIKALOEND
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13337919 (21.02.2012 18.31)

Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/13349120 (21.02.2012 19.45)
Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010088 (21.02.2012 19.07)

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

algloom Õppematerjali autor

kodutöö, haridusseadusnadlus

hev vaatluspraktika erivajadus hariduslik haridusliku haridusliku erivajaduse

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid

Eripedagoogika

doc

Hariduspoliitika ja haridusõigus

EV haridusseadus Mis on haridus? Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihar

Pedagoogika alused

doc

2. praktiline töö - Haridusseadusandlus

l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·

Eripedagoogika - vaatluspraktika

doc

Vaatluspraktika kolmas kodutöö

ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis nin

Vaatluspraktika

doc

Vaatluspraktika neljas kodune töö

ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõ

Vaatluspraktika

doc

HEV koordinaatori roll

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator

Sotsiaalpedagoogika

docx

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailm

Eripedagoogika

docx

Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis

Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneravig

Pedagoogika alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk

Vaatluspraktika teine kodutöö (0)

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

§ 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.

§ 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks

§ 49. Nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks

§ 52. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe

§ 53. Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe

§ 54. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele

Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Hariduslike erivajadustega õpilaste klassi vastuvõtmine ja üleviimine

§ 4. Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 5. Kuulmispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 6. Nägemispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 7. Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 8. Õpiraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 9. Liitpuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 10. Väikeklassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 11. Lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 12. Toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 13. Hooldusõppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 14. Käitumisprobleemidega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 15. Kasvatusraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 16. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 17. Õpilase erivajadusega õpilaste klassist väljaarvamine

§ 18. Õpiabirühma vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

§ 19. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamine

§ 20. Rakendussätted

Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord

(1) Koduõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) või vanema taotlusel õppetöö korraldamist vanema poolt (edaspidi koduõpe vanema taotlusel).

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

Hariduspoliitika ja haridusõigus

2. praktiline töö - Haridusseadusandlus

Vaatluspraktika kolmas kodutöö

Vaatluspraktika neljas kodune töö

HEV koordinaatori roll

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks

Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis

Kommentaarid (0)

§ 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.