TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt
vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. II. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted) Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused olenemata lasteasutuse õiguslikust seisundist.
XXX XXX XXX XXX VARAJANE SEKKUMINE VENEMAAL Referaat Tartu 2022 Venemaa Föderatsioon on suurriik, mis asub nii Euroopas kui Aasias. Venemaal on ühine piir väga paljude riikidega, sealhulgas ka Eestiga. Just Venemaa riigi suurus tekitas huvi uurida, kuidas toetatakse ja arendatakse Venemaal erivajadustega lapsi. Nagu öeldud, on Venemaa pindala väga suur ning seal on 11 ajavööndit. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kõikide suurriigi territooriumil asuvate piirkondade lasteaedade hariduspoliitikat kajastada. Piirdume siinkohal Peterburiga. Esmalt tutvustame Venemaa haridussüsteemi üldiselt. 1. septembril 2013 jõustus Venemaal uus seadus, mis kannab nime „Haridus Vene Föderatsioonis“. Selle seaduse kohaselt kehtestati Venemaal uued haridustasemed. Haridustaseme all mõeldakse lõpetatud haridustsüklit, mida iseloomustavad teatud ühtsed nõuded. Suurele riigile omaselt järgitakse haridust kolmel tasandil: föde
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
a. mõned erandid)- kõik sobivad lapsendajaks. Otsuse langetamisel on ülekaalus emotsioonid, et lapsel on peres parem, kui asenduskodus. Tegelikkuses pole võimalik, et kõik sobivad 100% ja sõel peaks olema tihedam. Pereuuring võib aeguda- kui lapsendamise protsess venib 2-3 aastat, siis uut pereuuringut ei tehta, kuid peres võib selle aja jooksul palju muutuda. 8 Ka lastehoiu teenus ei ole kõigile ühtmoodi kättesaadav. Üldiselt ei olda Eestis laste päevahoiu teenusega rahul ning umbes 40% omavalitsustest ei suuda täita kõigile lastele päevahoiu koha kindlustamise nõuet. uuringud näitavad, et tegemist on eelkõige regionaalse päevahoiu kohtade puudusega. Lasteaedade järjekorra probleem on kõige suurem Tartu linnas. 9 Lahendused
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
KOKKUVÕTE 168 aastat on Eestis toimunud koolieelse pedagoogika ja lasteaedade järjepidev areng. Olenemata ajastust ja riigikorrast on meie lasteaiad ja haritud lasteaednikud olnud progressiivsete ja lapsekesksete pedagoogiliste ideede kandjaks ja levitajaks. Võib öelda, et "Ring on saanud täis". Tulenevalt lasteaiakohtade puudusest avatakse tänases Eestis taas lastehoiuasutusi ja loodud on näiteks Tartu Lastehoiu Selts. Kasutatud kirjandus Elango, A. (1984). Pedagoogika ajalugu. Tallinn: Valgus. Torm, M. (2005).Rahvusliku lasteaia kujunemine Eestis. M. Tampere (Toim), Sada aastat rahvuslikku lasteaeda Eestis: Konverentsi ettekannete kogumik (lk 48). Tartu: Atlex.
Kõik kommentaarid