Alkoholiseadus 2012 (0)

Alkoholiseadus
Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002
1. peatükk ÜLDSÄTTED 
§ 1. Seaduse reguleerimisala
 (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
§ 2.  Alkohol
 (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
 (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
 (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
 (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.
 (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.
 (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
 (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
 (8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.
§ 3. Alkoholi käitlemine
Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud :
 1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine);
 2) import alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 10 tähenduses 3) eksport alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport);
 4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük); 
5) müügiks pakkumine või müük tarbijale (edaspidi jaemüük);
 6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil.
2. peatükk ALKOHOLI KÄITLEMISE ERINÕUDED 
1. jagu Käitlemiseks lubatud alkohol 
§ 4. Käitlemiseks lubatud alkohol
 
(1) Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele:
 1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele;
 2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse;
 4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele;
 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele;
 6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.
 (2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
 (3) Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
§ 5. Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistuse erandid
 (1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki .
 (2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.
 (3) Kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga.
 (4) Kui tarbijapakendis alkohoolse joogi hulgimüüki teostaval ettevõtjal on selle alkohoolse joogi tootja kirjalik nõusolek täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust, võib ettevõtja teha seda tingimusel, et:
 1) tootjapoolset märgistust ei kaeta lisamärgistusega, seda ei eemaldata, parandata ega tehta selle suhtes muid toiminguid , mis annaksid alust arvata, et märgistus on võltsitud;
 2) lisamärgistus ei ole vastuolus õigusaktis sätestatud nõuetega või tootjapoolse märgistusega;
 3) alkohoolne jook kantakse enne lisamärgistusega kaubakoguse importi või tarbimisse lubamist uuesti riiklikku alkoholiregistrisse.
 (5) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusena ei käsitata tarbijapakendile kinnitatud maksumärki ega tarbijapakendile kantud pakendi tagatisraha suuruse märki.
2. jagu Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol ja käitlemiseks mittelubatud alkohol 
§ 6. Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol
 
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja võib alkoholi toota katsetuste käigus enne riiklikku alkoholiregistrisse kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist.
 (2) Äriregistrisse kantud ja majandustegevuse registris jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal registreeritud ettevõtja, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge vastava alkoholi kohta, võib importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, kui tegemist on:
 1) tootenäidisega, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks;
 2) tarbijapakendisse pakendamata mis tahes mahutisse suletud alkoholiga , mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks;
 3) tootenäidisega, mis esitatakse riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale registrikande tegemiseks.
 (3) Äriregistrisse kantud ja majandustegevuse registris jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal registreeritud ettevõtja, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge vastava alkoholi kohta, võib välisriigi ettevõtjalt saada ja talle üle anda riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki sellega tutvumiseks ning vajaduse korral selle tutvustamiseks kolmandale isikule, kusjuures kaubakoguse ja selle veopakendi kogukaal ei tohi ületada 20 kg.
§ 7. Käitlemiseks mittelubatud alkohol
 (1) Keelatud on käidelda:
 1) alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
 2) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt;
 3) piiritust , mille pakend on identne või äravahetamiseni sarnane alkohoolse joogi tarbijapakendiga;
 4) tarbijapakendis alkohoolset jooki, mille etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi;
 5) puskarit.
 (2) Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.
 (4) Ettevõtja peab tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
3. jagu Riiklik alkoholiregister 
§ 8. Riikliku alkoholiregistri toimimise üldalused
 
(1) Riikliku alkoholiregistri (käesolevas jaos edaspidi alkoholiregister) pidamise põhiülesanded on:
 1) käesolevas seaduses sätestatud juhtudel alkoholi kandmine alkoholiregistrisse (registrikande tegemine);
 2) alkoholiregistrisse kantud alkoholi käsitleva teabe töötlemine;
 3) alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidiste hoidmine;
 4) järelevalve teostamisel võetud alkohoolse joogi tootenäidise võrdlemine alkoholiregistris säilitatava tootenäidise või muu materjaliga .
 (2) Alkoholiregister asutatakse, selle pidamise põhimäärus kinnitatakse ja volitatud töötleja määratakse Vabariigi Valitsuse poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
 (3) Alkoholiregistri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium.
§ 10. Registrikande tegemiseks esitatava taotlusega kaasnev materjal
 (1) Tarbijapakendis alkohoolse joogi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale:
§ 11. Registrikande tegemine
 (1) Alkoholi kandmine alkoholiregistrisse tuleb otsustada kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates.
 (2) Alkoholiregistri volitatud töötleja võib registrikande tegemise otsustamiseks:
 1) küsida taotleja poolt esitatud kirjalike või suuliste andmete kohta täpsustavaid andmeid ja teha päringuid esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
 2) nõuda taotlejalt tema poolt esitatud tootenäidise võõrkeelse märgistuse või tema poolt esitatud võõrkeelse dokumendi eestikeelset tõlget.
 (3) Alkoholi kandmist alkoholiregistrisse tõendab alkoholiregistri volitatud töötleja koostatav õiend, mis väljastatakse viivitamata pärast registrikande tegemist sellele ettevõtjale, kes taotles alkoholi kandmist alkoholiregistrisse.
 (4) Registrikande tegemise taotlemise korral vastutab taotleja poolt esitatud andmete õigsuse eest registrikande tegemise taotleja.
§ 13. Alkoholiregistrisse kantud alkohoolsete jookide näidised
 (1) Alkoholiregistrisse kantud viina tootenäidis, mis on esitatud alkoholiregistri volitatud töötlejale vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktile 1, võetakse alkoholiregistri volitatud töötleja poolt säilitamiseks alkoholiregistris.
§ 131. Registrikande ajaline kehtivus
 (1) Alkoholiregistrisse tehtud registrikanne kehtib viis aastat.
4. jagu Alkoholi ringluse dokumenteerimine  
§ 17. Tootjapoolse partii tähistuse arvestus
 (1) Alkoholi käitleja peab pidama arvestust tema toodetava või Eestisse toimetatava alkoholi kohta selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi.
 (2) Veini käitlev ettevõtja peab edastama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta.
§ 20. Arveldamine alkoholi käitlemisel
 (1) Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi korral arveldatakse selle alkoholi eest sularahata arvelduse korras.
§ 21. Alkoholi saatedokument
Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud:
 1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused);
 2) käideldava alkoholi registrikande number, kui see alkohol on kantud riiklikku alkoholiregistrisse;
 3) alkoholi hulgimüüki ja eksporti teostava ettevõtja majandustegevuse registri registreeringu number;
 4) tollideklaratsiooni või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehe number (Eestisse toimetatud alkoholi puhul).
 (2) Alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile.
 (3) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid juhul, kui selle alkohoolse joogi kohta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav saatedokument.
 (4) Nõuetekohane saatedokument tuleb järelevalvet teostavale ametnikule esitada tema soovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui saatedokumenti pole kontrollimomendil võimalik esitada ettevõtjal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu.
6. jagu Alkohoolse joogi jaemüük 
1. jaotis Alkohoolse joogi jaemüük registreeringu alusel 
§ 30. Alkohoolse joogi jaemüügi õigus
Alkohoolse joogi jaemüügi õigus on registri registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke olemasolu korral järgmistel isikutel ja asutustel:
 1) äriregistrisse kantud ettevõtja;
 2) füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole äriregistrisse kantud, kui ta teostab vaid enda poolt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustel toodetud alkohoolse joogi jaemüüki;
 3) etendusasutus, rahvamaja või muuseum , kui alkohoolse joogi jaemüüki teostatakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks .
§ 31. Registreerimistaotlus
  Ettevõtja või asutus, kes soovib teostada alkohoolse joogi jaemüüki ning sellega kaasnevat importi või eksporti, esitab registri registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke ning käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 sätestatud märke tegemiseks taotluse, milles lisaks majandustegevuse registri seaduses ja kaubandustegevuse seaduses sätestatule peavad sisalduma: 1) täpsustatud andmed tegevuse kohta (alkohoolse joogi jaemüük, sellega kaasnev import, eksport); 2) käideldava alkohoolse joogi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 4–7 sätestatule.
§ 32. Registreerimismenetlus
 (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
 (2) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule keeldutakse alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisest, kui isik soovib teostada alkohoolse joogi jaemüüki:
 1) õigusaktiga mittelubatud tegevuskohas või tingimustel;
 2) samas tegevuskohas, kus temale varem antud alkohoolse joogi jaemüügi õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alustel ja selle õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast on möödunud vähem kui kuus kuud.
 (3) Avaliku korra tagamise huvides võib keelduda avalikul üritusel alkohoolse joogi jaemüüki teostada soovivale isikule mis tahes alkohoolse joogi või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisest.
 (4) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib kustutada registreeringus märke alkohoolse joogi jaemüügi kohta, kui on aset leidnud:
 1) alkohoolse joogi jaemüük ajal, mil alkohoolse joogi jaemüügi õigus oli peatatud;
 2) käitlemiseks mittelubatud alkoholi jaemüük;
 3) käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine või ladustamine tegevuskohas, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist;
 4) alkohoolse joogi müük alaealisele;
 5) käesoleva seaduse §-s 42 sätestatust tulenevate eritingimuste järgimata jätmine.
§ 36. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine
 (1) Avaliku korra tagamise huvides võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni:
 1) Vabariigi Valitsus – riigis tervikuna ;
 2) maavanem – maakonnas tervikuna;
 3) valla- või linnavalitsus – oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas.
 (2) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu.
 (3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes müügikohas edastatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavale isikule viivitamata sellekohane teade.
2. jaotis Alkohoolse joogi jaemüügi nõuded 
§ 40. Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil
 
(1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud:
 1) kaupluses ;
 2) toitlustusettevõttes;
 21) väljaspool ettevõtja tegevuskohta , kui toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb alkohoolset jooki toitlustamise käigus;
 3) majutusettevõttes;
 4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil;
 5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis;
 6) reisirongi restoranvagunis;
 7) rändkaupluses;
 8) avalikul üritusel;
 9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast;
 10) põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus;
 11) täitemenetluse käigus;
 12) e-kaubanduse korras ettevõtjale kuuluva kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, kui registri registreeringus on märge käesoleva seaduse § 2 lõigetes 4–7 nimetatud vastava alkohoolse joogi kohta.
 (11) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 7 osundatud müügikohtades alates kella 10.00 kuni 22.00. Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrolli tsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal .
 (2) Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 ja 8–10 osundatud müügikohas. Alkohoolse joogi kaasamüük on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.
 (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist , millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks.
§ 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil
 (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool , noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); 2) tervishoiuteenuse osutaja ;
 3) hoolekandeasutus;
 4) kinnipidamisasutus;
 5) kaitsevägi.
 (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud:
 1) aktsiisilaos;
 2) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis;
 3) kandekaubandusena (jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist);
 4) lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal.
 (3) Alkohoolse joogi jaemüük kioskist või tänava- või turukaubanduse korras on keelatud. Nimetatud keelu järgimise tagamiseks on kioskis või tänava- või turukaubanduse müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
 (4) Kui alkohoolse joogi jaemüügi korral on õigusaktiga kehtestatud kitsendused alkohoolse joogi sortimendi suhtes, on alkohoolse joogi müügikohas keelatud hoida või ladustada lubatud sortimendi hulka mittekuuluvat alkohoolset jooki, sõltumata selle alkohoolse joogi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
 (5) Alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.
§ 42. Kohaliku omavalitsuse pädevus alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimisel

Kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil:
 1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused.
 (2) Valla- või linnavalitsus võib alkohoolse joogi jaemüügi kohta märke tegemisel kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel tingimusi alkohoolse joogi jaemüügile.

§ 43. Alkohoolse joogi müügihind
 (1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud.
 (2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt , et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind.
 (3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud:
 1) alkohoolse joogi liik ja nimi; 3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus – alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks.
§ 44. Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue
  Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat , mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud.
§ 45. Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks
 (1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule.
 (2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil.
 (3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist .
3. peatükk PIIRANGUD ALKOHOOLSE JOOGI TARBIMISELE 
§ 46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
  Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.
§ 47. Meetmed alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu tagamiseks
 (1) Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki.
 (2) Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud.
 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keelu järgimiseks võib alkohoolse joogi võõrandaja või üleandja nõuda vastuvõtjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi üleandmisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral.
 (4) Alkohoolset jooki ei tohi teadvalt võõrandada või üle anda isikule, kes võtab alkohoolse joogi vastu selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil.
 (5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
 (6) Kui alkohoolne jook on alaealise omandisse üle läinud pärandvara koosseisus , tagab tema seaduslik esindaja, et alkohoolne jook ei satuks alaealise otsesesse valdusesse.
§ 48. Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas
  Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on lubatud:
 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas;
 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul.
4. peatükk JÄRELEVALVE 
§ 49. Järelevalve teostajad
Käesoleva seadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
 1) Maksu- ja Tolliameti ametnikud;
 3) politseiametnikud (välja arvatud kaitsepolitseiametnikud);
 4) tarbijakaitseametnikud;
 7) Veterinaar - ja Toiduameti ametnikud;
 8) valla- või linnavalitsuse ametnikud.
 (2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavuse üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet.
§ 50. Järelevalve teostaja õigused
 (1) Järelevalve teostajal on õigus:
kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
 2) siseneda alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse, ruumi või avada tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul;
 3) nõuda alkoholi käitlemist puudutavate dokumentide kohest esitamist ja seletuse andmist, saada dokumendi väljavõtet või koopiat igast talle esitatud asjakohasest dokumendist, kontrollida saadud teavet kohapeal, teha märkmeid, kasutada asjaolude fikseerimiseks alkoholi käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid;
 4) võtta laboriuuringuteks proove ja suunata need analüüsimiseks vastavateks analüüsideks volitatud laborisse;
 5) võtta näidiseid ja esitada need võrdlemiseks riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale või isikule, kelle intellektuaalset omandit võib selle alkoholi käitlemine kahjustada, samuti selle isiku õiguste valdajale või esindajale;
 6) ettekirjutusega nõuda õiguserikkumise lõpetamist ning edasise õiguserikkumise ärahoidmiseks toimingute tegemist;
 7) plommida või pitseerida alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, hoiukoht;
 8) alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, avastamisel mootorsõidukis või selle haagises – suunata mootorsõiduk selles sõidukis või selle haagises edasitoimetatava alkoholi mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoidmine;
 9) saada ametialaseks kasutamiseks riiklikust alkoholiregistrist ja majandustegevuse registrist kõiki andmeid;
 10) teha valla- või linnavalitsusele motiveeritud ettepanek registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke kustutamise kohta ja saada sellele ettepanekule motiveeritud vastus.
 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.
§ 51. Politseiasutuse pädevus avaliku korra tagamisel
 (1) Politseiasutus võib avaliku korra tagamise huvides teha motiveeritud ettepaneku:
 1) maavanemale või valla- või linnavalitsusele – alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatule;
 2) valla- või linnavalitsusele – avalikul üritusel mis tahes või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogi jaemüügiks õiguse andmisest keeldumiseks.
 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekuga nõustumisest või sellest äraütlemisest teavitab asjaomane ametnik motiveeritult selle ettepaneku teinud politseiasutust.
§ 52. Äravõetud alkoholi hoidmine
 (1) Alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, hoitakse kuni selle edasise käsutamise otsustamiseni selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis.
 (2) Kui äravõetud alkoholi koguse hoidmiseks selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis puuduvad võimalused, hoitakse äravõetud alkoholi vastutaval hoiul aktsiisilaos, tollilaos või tolliterminalis, sõltumata alkoholi ära võtnud ametniku ametkondlikust kuuluvusest.
 (3) Äravõetud alkoholi hoidmise aktsiisilaos, tollilaos või tolliterminalis korraldab tolliasutus.
 (4) Äravõetud alkoholi aktsiisilaos, tollilaos või tolliterminalis hoidmise kulud nähakse ette sihtotstarbeliste kuludena riigieelarves.
5. peatükk VASTUTUS 
§ 53. Alkoholi käitlemise korra rikkumine
 (1) Maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise , samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
 (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.
§ 54. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamine, hoidmine ja edasitoimetamine
 (1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
 (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.
§ 58. Saatedokumendi puudumine
 (1) Nõuetekohase saatedokumendita alkoholi ekspordi, hulgimüügi, jaemüügi või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 59. Saatedokumendi kontrollimomendil esitamata jätmine
 (1) Alkoholi ekspordil, hulgimüügil, jaemüügil või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamisel nõuetekohase saatedokumendi kontrollimomendil esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
§ 60. Saatedokumendi koostamata jätmine
 (1) Alkoholi hulgimüügil või ekspordil nõuetekohase saatedokumendi koostamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
§ 61. Sularahata arveldamise nõude järgimata jätmine
 (1) Alkoholi omandamisel või müügil käesoleva seadusega sätestatud sularahata arveldamise nõude järgimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 62. Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu fikseerimata jätmine
 (1) Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu kassaaparaadis fikseerimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
§ 63. Teabe avaldamata jätmine alkohoolse joogi müügihinna kohta
 (1) Alkohoolse joogi jaemüügil alkohoolse joogi müügihinna kohta teabe avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
§ 64. Alkoholi hoidmine või ladustamine kioskis või tänava- või turukaubanduse müügikohas
 (1) Alkoholi hoidmise või ladustamise eest kioskis või tänava- või turukaubanduse müügikohas –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
§ 65. Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumine
 (1) Alkohoolse joogi jaemüügi eest ilma loata või ajal, mil alkohoolse joogi jaemüük ei olnud lubatud, samuti muude alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 68. Alkohoolse joogi müümine joobnud olekus isikule
 (1) Alkohoolse joogi müümise eest joobnud olekus isikule –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
§ 69. Alkohoolse joogi ostmine alaealisele või joobnud olekus isikule
  Alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele või joobnud olekus isikule –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 70. Alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine
  Alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis , ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
§ 71. Alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt
  Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
§ 72. Alkohoolse joogi ostmine alaealise poolt
  Alaealise poolt alkohoolse joogi ostmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
11