Erakonna (1999), seltsingu Roheline Urvaste (2004) liige. Perekonna Hallik-Konnula asutajaliige (2000). Esinenud luulekavaga Tivoli tuuril (1999) ja osalenud kümnetel rahvaspordivõistlustel (sh maratonijooksus), 1999. a Riigikogu valimistel (peaaegu), soome-ugri kirjanike konverentsil Sõktõvkaris (1998) ja mitmetel kirjandusfestivalidel Lätis ja Soomes. Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001), Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Oskar Lutsu huumoripreemia (2007). Doris Kareva Sündis Tallinnas. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis. Kareva esimesed luuletused avaldati 1974 ajakirjas "Noorus", debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku
Kristjan Raud – õppis Peterburis, Kalevipojateemalised tööd, ateljeekool Tartus 1904 avangardism / sõjajärgne ekspressionism 1909 aastal hakati korraldama Eesti kunsti ülevaate näitusi, kunsti mõjutas ka nooreestlaste tegevus, 1919 Pallase kunstikool Konrad Mägi 1878-1925 – Pallase esimene juhataja, õppis Peterburis, neoimpressionism, maastikud, Capri maastik Nikolai Triik 1884-19...? – Pallas, Peterburis õppis, Konrad Mägi portree, Oskar Lutsu portree, Lennuk, 1940-1955 Eesti kunst – Vene okupatsioon, halvad kunstnikud küüditati, klassitsism, eklektitsism, Eesti kunst paguluses – põgeneti Vene okupatsiooni eest Stockholmi, Torontosse ja New Yorki, 1955-1975 Eesti kunst – läks paremaks, tarbekunst, tegevuskunst: happening, performance 1975-1990 Eesti kunst, reklaamilik, igav taasiseseisvunud Eesti kunst- igast kõntsa Arhitektuur 20.saj alguses esimene eestlaste projekteeritud hoone oli Georg Hellati (1870-1943)
voolud, mõjukaim neist oli ekspressionism. 1950. ja 1960. aastail uuenes teater, silmapaistvamad lavastajad olid: G.Tovstonogov, J.Ljubimov, A.Efros, A.Sapiro, R.Sturua ja A.Vassiljev. Teatrikunsti edendamiseks asutati 1948. aastal Rahvusvaheline Teatriinstituut. 1956. a. hakati korraldama Rahvusteatrite festivali ning aastast 1971. tegutseb Pariisis rahvusvaheline teatrikeskus (Centre International de Recherche Theatrale). Huvitavat infot · 4.jaanuaril 1970.aastal esilinastus Oskar Lutsu "Kevade". · 13.märtsil 1946.a. mürsukastides Magdeburgis asuva sõjaväelinnaku territooriumile maetud Adolf Hitleri, Eva Brauni ning Joseph Goebbelsi ja tema naise ja laste laibad kaevati 1970.aastal välja ning põletati ja tuhk puistati laiali. · 1970. aastal ilmus Eno Raua lasteraamat "Anu ja Sipsik". · 23.märtsil 1970.a. esilinastus "Tallinnfilmi" mängufilm "Viimne reliikvia". · Ensüüm pöördtranskriptaasi avastamine 1970
ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega
aastal Endla küünis. Vabaõhulavastustega alustas Noormets Vargamäel (1997. aastal lavastus ,,Tõde ja õigus I" ja 1999. aastal ,,Juudit"). Mõlemad lavastused osutusid väga populaarseteks. ,,Juuditit" mängiti hiljem ka Ugala suurel laval ning talvel isegi Ugala ees parkimisplatsil. 1999. aastasse mahtus veel ka lavastus "See pärnapuulehtla", mida mängiti Ugala kohvikus. Emajõe Suveteatriga lavastas Noormets 2001. aastal lavastuse "Teisel pool", mis etendus Tartus Lutsu Teatrimajas. Koostööd tehti ka 2004. aastal, mil Noormets lavastas ,,Mustlaslaager läheb taevasse", see lavastus etendus Tartus Jaama 14 aias. Oma lavastust ,,Aastapäevapidu" käis Noormets 2004. aastal mängimas erinevates väiksemates rahvamajades üle Eesti. Rakvere teatri näitlejatega tehti 2005. aastal uues renoveeritud Rakvere teatri majas lavastus ,,Kaduviku riik". Üles on astutud ka erinevatel festivalidel, lisaks Theaterdockile (1999) ka Draama Festivalil 2003
Voolav ja päikeseline jutustamisstiil ja värvikate tegelaskujude loomine. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga "Vaeste-Patuste alev", milles hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola "Söekaevurite" eesti variant. Leida Kibuvitsa "Soomustüdruk" auglist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos "Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses ja nii headuse kui kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaligu tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930. Aastate memuaristika juhtautorina. K. A. Hindrey " Sündmusteta
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu „Nukitsamees”, Truupõllu „Rohelise Päikese Maa”, Beekmani „Aatomik” jpt. mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi. Eri rahvaste mütoloogiatel on palju ühisjooni.
puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele (RMK). Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km) (EAS Turismiarenduskeskus). Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu “Kevade” tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid (Estonica 2001b). Saadjärve äärde Äksi külla on rajatud jääaja teemapark. Külastajad saavad pildi, milline nägi Äksi kant välja jääajal, ligi 15 000 aastat tagasi. Sellestki, kuidas tekkis Vooremaa maastik ning
Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Politsei juhtivinspektor Enrik Luts tõdeb probleemi. "See tähendab, et meil pole otseselt registreeritud riigisiseseid inimkaubandusjuhtumeid," ütles Luts. "Neid ilmselt ikka on, aga me ei saa sada protsenti väita, et see on suur või väike probleem, sest statistika puudub." Seadus oleks Lutsu sõnul vajalik, sest annaks politseile piirid, millele tugineda. Kõik asjad ei lähe orjastamise alla, näiteks kui inimene on vabal tahtel välismaale läinud, mis sest, et pettuse teel, ei ole teda tegelikult orjastatud, tõi Luts näite. Justiitsministeerium ei ole pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul nõus hinnanguga, et seaduselünga tõttu saavad inimkaubandusega tegelejad kergema karistuse. Karistusseadustik näeb ette karistuse orjastamise eest, millega on kaetud
aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Tema loomingud: Portreed · Konrad Mäe portree. Õli. 1908 · Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 · Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 · Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 · Juhan Liivi portree. Õli. 1934 · Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Akvarellid · Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants I
poolt asutatud Estonia Film Tartus stuudios valminud esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (esilinastus 1914) ja veel 7 filmi aastast 1911-1917. Vendade Johannes ja Peeter Parikas ja Konstantin ja Theodor Märska ning nendega seonduva esimese eesti filmiühingu Estonia-Film 28 filmi. On näiteid niisuguste eesti filmitootmise algusaastatel tegutsenud stuudiote toodangust, nagu Film-Klubi (1 film 1927. a), Siirius Film (2 filmi 1927. a), Theodor Lutsu Filmiproduktsioon (21 filmi aastatest 1927-1939). Eesti Kultuurfilm on esindatud 318 filmiga, kusjuures hoiul on kõik kroonikafilmid alates 1935. aastast. Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud: Filmistuudio Tallinnfilm ringvaated, kroonika-, dokumentaal-, nuku-, joonis- ja mängufilmid aastatest 1946-1998 2 780 nimetust; Eesti Reklaamfilm reklaam- ja õppefilmid aastatest 1969-1993 610 nimetust;
Lisaks räägin ka meie endisest rahast- kroonist ning ka praegusest rahast eurost. Töö annab ülevaate erinevatest maailma organisatsioonidest, mis tegelevad rahaga igapäevaselt ning kes on maailma mastaabis väga olulisel kohal. Samuti on räägitud intressidest, valuutast ja inflatsioonist. Selle töö koostamisel on kasutatud nii eesti- kui ka inglisekeelset materjali, töö alginfo on saadud internetist, kuid kasutatud on ka materjale Eesti Rahvusraamatukogust ning ka Tartu Oskar Lutsu nimelisest linnaraamatukogust. 3 2.RAHA LOOMINE 2.1. RAHA AJALUGU Raha tekkimise eelduseks oli aktiivne kaubavahetus. Kui esialgu toimusid tehingud kaup-kauba vastu, siis vahepeal võis juhtuda, et teine osapool ei taha pakutavat kaupa, nii et tekkisid probleemid vahetuspartneri leidmisega. Väga kauges minevikus täitsid raha rolli ehted,
Tegemist on romaani, mitte mälestustega. 13. Mati Undi proosa ja näidendid. „Võlg“, „Mõrv hotellis“, „Via regia“ (teatriuuenduse lugu), „Sügisball“, „Öös on asju“, „Doonori meelespea“. Roll teatriuuenduses – üks põhilisi eestkõnelejaid, teatriuuenduse teooria ja ideoloogia sisestaja Eesti kultuuri, kriitik. Algul töötas Tartu Vanemuises, siis Tallinna Draamateatris. Proosas seosed Undi ja Lutsu vahel. Alguses oli proosa tinglikult realistlik, aga see polnud ühemõtteline. Realistlikul põhjal romantiline kiht. Teine periood on psühhomodernistlik, Unt keskendub tegelase psühholoogiale ja psühholoogilisele irratsionaalsusele. Dokumentaalsuse ja ilukirjanduse segipaiskamine. Tegeleb väga palju ruumiga ja selle sobitamisega psühholoogiasse. Sisemonoloog. Kolmas periood on üha iroonilisem. Liigendamata tekst, aina sagenevad fragmenteerimisvõtted. 14
warsti ühte noort, sest ta tunneb kül mis suur kasso temmal sest ouna pu aiast tulleb, ja tännolikko süddamega kidab temma omma issa, kes temmale ühte nisugust suurt rikkust murretsenud mis iggawesseks ajaks selle perrele kassuks on." (Luce 1807 : 24) Õunapuude kasvatamisega pärandatakse edasi nendest tulev rikkus talus järglastele ja see on neile õnnistuseks. Kuni esimese Eesti vabariigi ajani olid õunapuuaiad jõukate talude märgiks. Oskar Lutsu teoses ,,Suvi", pakub Raja Teele Ülesoo talule noori õunapuid, soovides, et talurahva elujärg paraneks. Õunapuude kasvatamise lugu on ka Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) lugemikus ,,Kooli Lugemise raamat" teises osas, mis ilmus arvukates trükkides koos esimese osaga 1875-1907. Lugu on pealkirja all ,,Wiljapuu harimisest rikkaks saanud päiwiline." Lugu on päevalisest Laurist, kes ühe kauplemiselt tulnud ja eksinud aedniku öömajale võttis. Tänuks sai ta kaks õunapuud, mille
Erakordselt suured muutused veetasemes (keskmine amplituud 137 cm, absoluutne 314 cm) mõjutavad kalade arvukust kudemis- ja talvitumistingimuste ning toidubaasi kaudu. Kõige enam sõltuvad Võrtsjärves aasta keskmisest veetasemest haugisaagid. Kõrgema veeseisuga aastatel on reeglina latikasaak suurem kui madala veega Kõrgveeperioodidel suurenevad ka põhjapoolse päritoluga ja jahedamat vett eelistavate lutsu ja peipsi tindi arvukus. Koha kudemine õnnestub sagedamini madalaveelistel aastatel. Tindi ja samasuvise koha põlvkonna arvukus on esimesel eluaastal väga tugevas pöördvõrdelises sõltuvuses Koha rännet Väikesse Emajõkke pidurdab madala veeseisu ajal kõrgema veetaimestiku massiline levik. 1996.aastal kirjutasid ajalehed palju Võrtsjärve vee madalast tasemest: ,,Vaatlusposti eilse hommiku andmete põhjal on Võrtsjärves nüüd kõigi aegade madalaim veetase alates 1922
Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve- raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega. Neid raamatuid lugedes haaras teda masendus ja melanhoolia, kadus eluisu, mida pidev haigeolemine nagunii nõrgendas. Jaan mäletab Tuglase miniatuure ja sümbolistlikke lugusid, mida lapsena hakkas lausa vihkama. Temas elas realist, kes armastas asju ja tahtis ka
maalikunstinke loomingus. Kunsti õpiti aga 1919. aastal Tartus avatud kunstikooli nimega ,,Pallas", mille asutajaks oli maalikunstnik Konrad Mägi ja Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis. Tuntumateks kunstnikeks said Nikolai Triin, Ado Vabbe,Kristjan Raud ja Kondrad Mägi. Ka teatrielu edevnes Eesti Vabariigi ajal. Eestis oli 7 kutselist ja kolm poolkutselist teatrit. Kuulsamad teatritükid on sellest ajast Eesti Draamateatri Hugo Raudsepa ,,Mikumärdit" ja Oskar Lutsu - Andres Särevi ,,Kevade". Kuigi Tallinn oli teatrielu keskuseks, siis kutselised teatrid tegutsesid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Sportki kujunes Eestis populaarsemaks kui varem. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul teeniti olümpimängudelt 8 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Eesti sai kuulsaks suurepäraste maadlejate , maletajate ja laskesportlaste poolest. Kultuur aitas tolleaegsatel eestalstel lähedasemaks saada ning üle elada ka hilisemad
nimi on mouk. Igal juhul on kõhuussiga palju lõbusam kui pirtsaka Barbiega. Ja siis on Kail akna taga veel kaelkirjak – või on see siiski kraana? Ja aias valvab küpseid marju suur koer – või on ta tegelikult lõvi? Sõltub sellest, kuidas vaadata...Iga laps näeb asju eri vaatenurga alt. Oskar Luts Nukitsamees Illustreerinud Vive Tolli "Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga
ja kirjutama isegi mõnest pagulusse läinud lektüüri hulk suurenes tunduvalt ja olid vanema põlve kirjanikust, nagu Gustav Suits elavaks tõendiks mittenõukoguliku kirjanduse või Marie Under. Arvestades, et eesti kirjandus võimalikkuse kohta. Eraldi esiletõstmist väärib Eestis pidi 1960. aastail paljuski uuesti tekkima, Oskar Lutsu teoste silmapaistvalt oli tegu olulise tõigaga Suitsu, Underi jt. kõrgetasemeline kujundus graafik Richard osaline põlu alt väljatoomine aitas kaasa Kaljolt. (kodu)eesti kirjanduse järjepidevusele ja selle Kui 1950. aastail oli kodueesti kirjandus seotusele kui mitte paguluses, siis vähemalt värskenenud peamiselt tänu Nõukogude Liidus
Vaade Inglisillalt linnale 16 Vaatluskoht 8 11. Vaade vanalinnale Vaatluskohaks 8 on Toomemägi ning vaade vanalinnale. Silma hakkavad Jaani kirik ning Narva maantee ühiselamud (ill 11). Vaatluskohaks üheksa on Jakobi ja Lutsu tänava ristmik. Maamärgiks on Jaani kirik ning selleni viiv rada - Lutsu tänav (ill 12). Vaatluskoht 9 12. Vaade Jaani kirikule 17 Vaatluskoht 10 13. Vaade kesklinnale Kaarsillalt
kohta.» Eesti rahvusteatri nime siis saada küll ei õnnestunud, sest selles nähti eelkõige majanduslikku mahhinatsiooni, aga sisuliselt on draamateater seda funktsiooni täitnud juba pikka aega. Tähtlavastused Teatriloolased väidavad, et Hugo Raudsepa näidendi «Mikumärdi» esietendus Draamastuudio Teatris 1929. aastal päästis valla rahvusliku dramaturgia buumi. Selle laines dramatiseeriti ja lavastati 1930ndail ka kõik olulisemad Tammsaare ning Lutsu teosed ning nii pandi alus nüüd juba kooliklassikaks saanud teoste üldrahvalikule populaarsusele. Eesti teatri ja draama järgmine viljakam koostööperiood langeb 1950.1960. aastate vahetusse, kui esietenduseni jõuavad Juhan Smuuli, Egon Ranneti ja Ardi Liivese näidendid. 1955. aastal hakkab draamateatris tööle ka Moskvas lavastamist õppinud Voldemar Panso, kes paneb aluse teatraalse rezii taassünnile ning toob lavale hulgaliselt eesti kirjanduse põnevaid tõlgendusi
Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. lüüriline kangelane luulemina; luuletuse minaisik. Minavormis kirjutatud luuletus on kunstiline üldistus, mille taga ei nähta tavaliselt konkreetset isikut ja asjaolusid. lüüriline kõrvalepõige autori lühike tundeväljendus või lüüriline mõtisklus, mis on kiilutud teose sündmustikku. Näiteks lõpeb Oskar Lutsu (18871953) jutustus "Kevade" I lüürilise kõrvalpõikega. lüüriline poeem vt poeem. meesriim vt riim. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson.) mõtteriim vt parallelism. naisriim vt riim
Haritud seltskond on juba nii suureks kasvanud, et on mõtet seda tüüpi kultuuri teha. On seltskond, kes seda võiks hinnata. Noor Eestit iseloomustab omamoodi revolutsioonilisus. See rev peaks toimuma aga pigem esteetika või muude pehmete nähtuste kaudu. Lähtumine teistest kultuuridest, filosoofiatest. Moodsa esteetika kaudu tuleb eesti kultuuri teema, mida varem põlati- erootika. Mitmesugused keha kujutamised. Noor eestlaslik esineja, inimene- Oskar Lutsu „Soo“. Parajasti tagasi jõudnud Pariisist. Nooruse idee, sellest lähtuvat näeme teda üleoleva kujuna. Moodne maailmavaade paistab silma tema suhetes naistega. Ta ise ütleb enda kohta- silmapilgu mees, kelle maailmatunnetust on mõjutanud suurlinn. Nooreestlane- sümbolism. Kõik jutud, mis seal esinevad, tulevad esile suht intensiivse minainimese kaudu. Kirjeldust mõjutavad need emotsioonid, mida inimene tunneb. Noor Eesti tegevus:
Augeias kreeka mütoloogias kuningas, kel oli tuhandeid loomi, kelle järelt ta ei suutnud koristada. Väljend "Augeiase tallid" tähendab lohakusest tekkinud suurt korralagedust. autobiograafia enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (19221971) "Autobiograafia". autobiograafiline teos teos, mille ainestikuna on autor kasutanud oma elu sündmusi. Näiteks Oskar Lutsu (18871953) "Kevade". autograaf autori enda käega kirjutatud teose käsikiri, ka autori pühendus raamatus. Eesti kirjanike autograafe säilitatakse peamiselt Tartus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Kirjandusmuuseumis. autogramm omakäeline oma nime kirjutus. autor mingi teose (näiteks luuletuse, romaani, näidendi, maali, teadustöö jne) looja. autoriõigus teose looja õigus oma teost avaldada või kellelegi kasutada anda ja selle eest kokkulepitud tasu saada
1.3 Autori poolt kirjutatud tsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte reis lõunamaale" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · "Leiutajateküla Lotte" (2006) · "Lotte ja kuukivi saladus" (2011) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 1.4 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2000: Tammsaare romaanipreemia · 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind · 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk · 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte")
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
eelmise presidendi Dwight D. Eisenhoweri omast. Kolmas peatükk keskendub kahe eelmise aspekti taustal Kuuba kriisi lahendamisele USA seisukohalt. Töös kasutatud allikatest võib esile tõsta teoreetilise poole pealt John Lewis Gaddise „Külma sõda“. Kuuba kriisi üksikasjade poole pealt oli kasulik Robert Dalleki „JFK: John F. Kennedy: katkenud elu“. Lisaks aitasid valmimisele kaasa mitmed publikatsioonid nagu näiteks Kristjan Lutsu Horisondis ilmunud põhjalik artikkel Kuuba kriisist (Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Horisont 5, 2007). 1 Nõukogude ajalookirjutises nimetatakse seda enamjaolt Kariibi kriisiks. 3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus Külma sõja alguses2 oli Ühendriikidel Nõukogude Liidu vastu kasutada võimas relv – ta oli ainuke riik tol hetkel, kes omas tuumarelva ning see andis ameeriklastele trumbid ka
Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi tähtis ka rahvaluules. Seal asub 5 Kalevipoja lingukivi, järv olevat ulatunud vaid Kalevipoja pastlapaelteni. Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks ning järve kaguosas olevat Veeriku talu juures tammepalkidest salatee (Kink & Erg). Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu "Kevade" tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid (Estonica 2001b). Vooremaal asub Vooremaa maastikukaitseala, milles paikneb 8 järve: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv.
vanemaid inimesi üldiselt austati ja peeti oluliseks. - tekkis kirjaniku ja kunstniku amet (tänapäevases mõistes), enne oli kirjanikul teine amet, alles siis oli ta kirjanik. (Kreutzwald-arst). -Suits tutvustab K.J Petersoni luulet ja olemust, tõstab nr 1 luuletajaks. -Proffesionaalne kultuur = linnakultuur (samuti erinevus varasemast). -Euroopa suurlinna kogemus (õpingud Pariisis, Münchenis). (PS: Noor-eestilik hiljem nt Emil Tode ,,Piiririik") (NB: Lutsu ,,Soo" peategelase Toomas Haava kuju väljendab väga Noor Eesti kunstniku ideaali noor kosmopoliidne. VS Janno-maamees, vanamoodne rahvusromantiline kunstiinimene). -Noor Eestiga tekib eliidikultuur, mille eelduseks on haridus, mille kaudu saab suhestuda eri tüüpi esteetikaga (kultuuriline kirjaoskus). Mõtestasid end eliiti kuuluvana. -oluline vormi ja keele küsimus ja teadlikkus. -esteetika ja erootika (Nt: Tuglas ,,Maailma lõpus" ,,Felix Ormusson"). Keha
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Margit Orma 11. klass SOTSIAALMEEDIAS POSTITUSTE LEVIMINE JA SELLE MÕJU Uurimistöö Juhendaja: Marjo Toomik Palamuse 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu teemaks on sotsiaalmeedias postituste levimine ja selle mõju. Teema valimisel mängisid suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inim...
Väljasta raamatu pealkiri ja hind. SELECT Hind FROM RAAMAT WHERE Hind>15; 10. Leia raamatud, mille hind on väiksem või võrdne 11. Väljasta raamatu pealkiri ja hind. SELECT Pealkiri, Hind FROM RAAMAT WHERE Hind<=11; 11. Leia raamatud, mille hind jääb 7 ja 10 vahele. Väljasta raamatu pealkiri ja hind. Mitu sellist raamatut on? SELECT Pealkiri, Hind FROM RAAMAT WHERE Hind BETWEEN 7 AND 10; Ei ole selliseid 12. Leia millised Oskar Lutsu raamatud on välja antud Tallinnas? Väljasta autor, raamatu pealkiri ja koht. SELECT Autor, Pealkiri, Koht FROM RAAMAT WHERE Autor = 'Oskar Luts' AND Koht = 'Tallinn'; 13. Leia raamatud, mis ei ole kirjutatud eesti keeles. Väljasta pealkiri ja keel. SELECT Pealkiri, Keel FROM RAAMAT WHERE Keel != 'eesti'; 14. Järjesta raamatud esmalt autori järgi, seejärel pealkirja järgi. Väljasta autor ja pealkiri.
Romaan liigub karmides realistlikes toonides. Jakobson äljub realismi tõenäolistlikumast pinnast, kasutab fantaasiamaailma tegevusarengus. Äkiline pööre 1940ndate paiku õppis ära Nõukogude kirjaniku rolli. Hiljem töötles tekste sobivamaks, sest oli Nõukogude kirjanik. Jüri Parijõgi 1920ndatel saabus kirjandusse ,,Tsemendivabrik" (1926). Koomika on täiskasvanute maailma ja lastemaailma kohtumine. Parijõgi kirjutas elust enesest. Realism tuli sedalaadi kirjandusse. Oskar Lutsu 1930ndate argielu kujutav teos ,,Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesust esitatud troostitud külluses, naturalismiga seltsinud koomika. Leida Kibuvits - Debüütromaan ,,Soomustüdruk" (1932) tuntuim romaan. Üsna loetud oli ka ,,Paradiisi pärisperenaine" (1934). Naistegelased, traditsioonilisemalt realistlik kujutamisviis. Sujuvam üleminek uutesse aegadesse või uutmoodi oludesse. Kibuvitsast sai
kuivendamata märealasid märgi maismaapaiku, kus vesi on aastas mitme kuu vältel maapinnaga samal tasemel, mis mujal Eestis on suuresti kuivendamisega rikutud. Kõige enam on kaitsealal looduslikus seisundis rabasid, mis on Euroopas üks haruldasemaid elupaiku. Puhatu järv on liigirikas võrreldes teiste rabajärvedega: domineerivad ahven ja särg, kuid lisaks leidub seal haugi, kokre, kiiska ja vähesel määral ka lutsu. [], [] Taimestik Madalsoo alad on suhteliselt liigirikkad ja lopsakas, lisaks on ta tihti mätlik, kui nendele hakkavad tekkima rabakooslused, siis hakkab neil aladel välja kujunema siirdesoo. Puhatu soostikus kasvab 362 erinevat taimeliiki, neist 21 on looduskaitse all. Neist tähelepanuväärseim on ida-võsalill, mille ainuke teadaolev kasvukoht Eestis ongi Puhatu. Muidugi leidub Puhatu soostikus iseloomulikke ja tavapäraseid madalsoo, raba ja siirdesoo
- Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? - Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? - Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? - Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? 20. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? 21. Mida mõistetakse sündmustiku(, ) all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? - Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud. Eristada saab järgmisi tasandeid:
Üks osa tema teostest on peategelasekesksed, teine osa pole. 7) Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44 Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga “Vaeste-Patuste alev”, kus hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola “Söekaevurite” eesti variant. Leida Kibuvitsa “Soomustüdruk” agulist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos “Tagahoovis” – agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses. Headuse ja kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam, ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaliku tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930ndate memuaristika juhtautorina. Hindrey “ Sündmusteta suvi” – romaan romaani kirjutamisest
2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps sai nimeks Sverre); Astrid Lindgreni teosed "Pipi Pikksukk" (Annika), "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" (Malin), "Hulkur Rasmus" (Rasmus); Silvia Rannamaa "Kadri. Kasuema." ja Oskar Lutsu "Kevade" (lapsele pandi nimi õpetaja Lauri järgi). (Ibid) 2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast Antud alajaotuse alla käivad põhjused nagu ,,Laps oli lihtsalt seda nägu" ning need, kus lapse nime mõjutas tema sünnikuupäev. Nii sai mitme lapse nimepäev olema samal päeval nende sünnipäevaga ja nii mõnelegi vastsündinule tuli leida uus ja sobivam nimi, sest eelnevalt valmis valitu temaga ei sobinud. (Ibid) Mainitud põhjuste suhet illustreerib joonis 2.
Nagu Menningki pidas ta oluliseks teatri õpetavat rolli ja tööd publikuga. Just Vanemuises viidi läbi esimesed publiku- uurimused,selgitamaks teatrikülastajate repertuaarieelistusi. Ird pidas väga oluliseks ka kaasaegsete eesti autorite ergutamist uute näidendite kirjutamisele. Tema lavastajaloomingu omapäraks on , et ta tegi nii sõna- kui muusikalavastusi, mida tingis tema juhitud teatri mitmezanrilisus. Ta tõi lavale rahvalikke, sageli muusikaga seotud algupärandeid. Näiteks Lutsu ,,Tagahoovis" segunes Irdile omane mahlakas rahvalike tüüpide galerii ja tugevalt kriipiv sotsiaalne alatoon. Pooldas heal kirjandusel rajanevat realistlikku teatrit, valdas rahvuslikku omapära lavalist väljendamist, folkloorihuvi. Olustlikulisrealistlik suundumus kõlab ka lavakujunduses, realistlikud osapooled koos tinglike märkidega (maalitud taust), naiivrealistlik. Brechti teatri ideaalid. Sotsiaalset olustikku uurida ja analüüsida.
N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. 14 Portreed · Konrad Mäe portree. Õli. 1908 · Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 · Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 · Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 · Juhan Liivi portree. Õli. 1934 · Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Akvarellid · Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants I
Indrekuga vene keelt rääkida, aitas lihaküpsetamisega. Läksid koos kuusiku alla. Blond. Helesinised silmad. / Sinna vahtimine oli veel hukutavam kui millalgi isakodus peegeldava veetünni äärel seismine. See oli nagu hea ja ühtlasi ka valus. Hea oli nagu kõhus ja valus südames või kusagil veel sügavamal ja kaugemal. Sai Millilt kaardi, allkirjaks M, kaardil oli Milli juuste lõhn. Sai vallakirjutaja, härra Lutsu abiliseks. / Teavitab, et läheb linna õppima. Aitab Maiet kirjade kirjutamisel Juhanile. Maie kissib teda pimedas kosjaviina mõju all. Annab raha, et Indrek saaks linna õppima minna. / ..ja kellelgi ei tulnud mõttesse, et tema veel kunagi siia kui oma eluasemele võiks tagasi tulla. 20. poeg Ants rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga, ei vandunud kellelegi alla, rõõmsa meelega, isegi kõige halvemad silmapilgud ei pannud teda kuigi kauaks norutama
saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!" Näidendis Hiires pööningul oli luuletustega tore nali. Näiteks, I am burning, I am burning, kohe algab lööming, algab lööming. I am learning, I am learnign, see on pööning, see on pööning. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal.
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan K...
Visnapuu meelest tulekul uus realism, kus oluline sisu, tendents. Tuglas leiab aga, et senine eesti küla- ja agulirealism ei puuduta hingelisi ega filosoofilise küsimusi. Kivikas kutsub üles looma uut tüüpi naturalistlikke teoseid. Tõlge: ajaviitekirjandus, õnneks ka Dante, Sophokles, Shakespeare, Goethe, Schiller. Teoseid 20. aastaist: sümbolistlikud novellid by Tuglas & Gailit, ka Tammsaare. Ekspressionistlikud jutustused by Metsanurk, Kivikas. Realism erinev, kergem, kunstilisem. Lutsu Paunvere-värk, tipp on ,,Kõrboja peremees" ning T&Õ alustamine by Tammsaare. Jakobsoni ,,Vaeste-Patuste alev", Gailiti ,,Nipernaadi". Näitekirjandus: 1912-15 juba Vilde ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd", Kitzberg ,,Libahunt", ,,Kauka jumal", Lutsu ,,Kapsapää". Kutselised teatrid juba Estonia, Vanemuine, Endla, Tallinna Draamateater. Töötasid ka Pinna Rahvateater, töölisteatris ja Ugala Viljandis. Ainus kutseline näitekirjanik sel ajal Hugo Raudsepp, teatritekste erinevate autorite poole
inimõigustele, autoritaarsete riikide demokratiseerimisele, valimiste jälgimisele ja keskkonnakaitsele. Asutati 1975. aastal Helsingis. Euroopa Liit - on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Eesti liitus 2004. aastal. 2) Kultuurielu põhijooni 1945-1960. Miks olid keelatud A.Kivikase teos ''Nimed marmortahvlil'', Theodor Lutsu film ''Noored kotkad'' jt autorid. tabel 13 - 1950.märtsi keskel toimus tähtsate objektide lammutamine, 1955. a alustas tööd Eesti Televisioon. Kirjandus muutus realistlikuks, kirjanikud jt ei saanud oma loomingut avaldada ega tööd teha. Nõukogude kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud n-ö kodanliku ühiskonna pärandist, hävitati
Liisa oli vist tema vanaisa Jaani sõtsetütar) talus. Seal ei olnud tal mängukaaslasi, puutus kokku aga Peipsiääre inimeste, nii eestlaste kui venelaste eluga, milles oli palju arhailist ja mida nõukogude korra tulek oli vähem vapustanud. See talu köök oli täis prussakaid, kellest kubisesid kõik varjulisemad kohad. Talus oli vaid tosin raamatut, mida hoolega ta luges. Lutsu "Tagahoovis", veel enam aga Vahitorni piibliseltsi poolt välja antud ja levitatud raamatukesi, kus piiblilugusid püüti omal kombel teaduslikult ära seletada.Vahitornlaste poolt pakutud teooria sellest, et maad oli enne veeuputust ümbritsend atmosfääri kohal asuv vee sfäär, jättis talle sügava mulje. Selles oli midagi tolkienlikku, midagi, mis meenutas talle ameerika science fictionit. Räpinas kuulis esimest korda ka, kuidas mehed
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
2014. aastal astus Mihkel poliitikasse, sarnaselt oma abikaasale, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Ja kandideeris järgmistel valimistel kohe Mihkel Raud ja tema pere. Foto: https://www.facebook.com/mihkelraud1 riigikokku k kuhu ta ka 3227 poolthäälega pääses. 7 2. TELEKARJÄÄR Mihkel Raua esimene teledebüüt oli Helle Karise lavastatud lastefilmis ,,Nukitsamees", mis esilinastus aastal 1981. ,,Nukitsamees" on Oskar Lutsu poolt kirjutatud lastejutt mis räägib sellest kuidas kaks õde-venda metsas marjul olles ära eksivad ja neid leiab kuri Metsamoor kes nad oma koju viib ja enda heaks tööle paneb. Iti ja Kusti peavad hoolitsema majapidamise eest, rohima peenraid, sigu toitma, tassima hagu ja vett, sealjuures peavad nad hoidma ka väikest Nukitsameest. Hiljem kui Iti ja Kusti põgenema saavad, liitub nendega ka Nukitsamees kes uude perre vastu võetakse. Pärast peab väike metslane otsuse tegema
kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. XII PILET 1. ,,Isa Goriot" teose sisu, põhiprobleemid, idee 2. Valida üks 2 temaatika vahel: a) Iseloomusta modernismi võrdluses postmodernismiga. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. b) Iseloomusta 20.saj eesti draamat üldiselt ja analüüsi oma valikul 1 vastava autori näidendit: E. Vilde, A. Kitzbergi draamad, O. Lutsu külakomöödia. Tammsaare psühholoogilised draamad. Väärtuste kriis E. Vetemaa näidendites. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet J. Kruusvalli või Madis Kõivu näidendites. Modernism: Modernistlik kirjandus jälgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis. Modernistlikul tekstil puudub kompositsioon. (algus, keskpaik,lõpp)Teksti ei pruugita kohe mõista, vb tuleb see alles hiljem. Unenäod, müütilised tegelased, motiivide ja sümbolite kordamine jne
koduluuletused("Kui tulevad helged heinakuu kirjanduslik anne. "Soos" põimub realismiga päevad")Väljendab ta uusaegset, urbanistliku romantiline loodusmüstika, mis jääbki valdavale üksildust, kunagise kodu kaotust. Lõo luulekogu kohale. Sümboolsuse taotlusel on jutustuse viimane tsükkel on "Amores". Tema värsitehnika sündmustik soo süngete kirjeldustega. Soo kuulub toetub peamiselt traditsioonilisele meetrikale, kuid Lutsu varasema loomingu perioodi. Vaatamata stroofiliigendust kasutab ta äärmiselt harva ja jutustuse ilmseile romantilis-sümbolistlikele riimide suhtes pole luuletaja eriti nõudlik. sugemetele, on kirjanik sündmuste ja olukordade kirjeldamisel jäänud üldiselt realismi pinnale. 16. Friedebert Tuglas ja uusromantiline proosa. Jutustuse avaneb iseloomulik pilt asukoha poolest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
