Raha ja valuuta (0)

Tallinn 2014

SISUKORD

1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3
2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4
2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4
2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4
2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND ...............................................................................................5
3. FINANTSTURG ...........................................................................................................................6
3.1. VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6
3.2.FINANTSTURG JA SELLE LIIGID........................................................................................7
3.3.RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID...............................................................................7
4.EURO............................................................................................................................................8
5. INFLATSIOON ............................................................................................................................9
6. VALUUTA .................................................................................................................................10
7. INTRESSID ................................................................................................................................13
8.KOKKUVÕTE...........................................................................................................................14
9.KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................15

1.SISSEJUHATUS

Rahaga puutume me kõik kokku igapäevaselt, kes vähem ja kes jällegi rohkem. Käesoleva ainetöö raames kirjeldan raha ajalugu üldisemalt , selle tekkimist ning kuidas on asjad tänapäeval. Lisaks räägin ka meie endisest rahast- kroonist ning ka praegusest rahast eurost.
Töö annab ülevaate erinevatest maailma organisatsioonidest, mis tegelevad rahaga igapäevaselt ning kes on maailma mastaabis väga olulisel kohal. Samuti on räägitud intressidest, valuutast ja inflatsioonist.
Selle töö koostamisel on kasutatud nii eesti- kui ka inglisekeelset materjali, töö alginfo on saadud internetist, kuid kasutatud on ka materjale Eesti Rahvusraamatukogust ning ka Tartu Oskar Lutsu nimelisest linnaraamatukogust.

2.RAHA LOOMINE

2.1. RAHA AJALUGU

Raha tekkimise eelduseks oli aktiivne kaubavahetus. Kui esialgu toimusid tehingud kaup-kauba vastu, siis vahepeal võis juhtuda, et teine osapool ei taha pakutavat kaupa, nii et tekkisid probleemid vahetuspartneri leidmisega. Väga kauges minevikus täitsid raha rolli ehted , karusnahad, tööriistad või majapidamises olevad loomad. Sellist kaupa, millel tegelikult oli rahaline väärtus olemas, kuigi see seda polnud, nimetati kauprahaks. Peale seda järgnes metallide kasutamine rahana ning kaua ei läinud ka kullast , hõbedast või vasest rahani. Kui raha ei olnud, pandi see kirja kaubakviitungile või kasutati muid raha asendavaid dokumente.
Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11. sajandil, Põhja-Ameerikas 17.sajandi lõpul ja Euroopasse jõudis paberraha 18.sajandi lõpul.

2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON

Eesti ei erinenud kaubavahetuse poolest teiste riikidega, ka siin kasutati kaubavahetuseks tööriistasid või näiteks ehteid . Kui esimesed kirjalikud teated Eesti müntide valmistamisest pärinevad 1265. aastast, siis viimased mündid tehti 1681. aastal ning 1918 novembris tuli Eestis käibele juba oma raha. Esialgu võis selle raha kõrval kasutada ka duubarubla, tsaarirubla, idarubla, Kerenski rubla, idamarka, Saksa marka ja Soome marka, kuid see mitme raha kasutamine ei kestnud pikalt, sest juba 1919. aasta 20. mai oli see päev, kus Eesti mark oli ainus seaduslik maksevahend.
1927. aastal võttis Riigikogu vastu seaduse, milles oli kirjas, et Eesti Vabariigi maksevahendiks saab Eesti kroon. See jõustus 1. jaanuar 1928. Kahjuks suudeti hoida seda 13 aastat, kuna 1940. aastal nõukogude võim kehtestati ning võeti kasutusele rubla.
Muutused toimusid jällegi 1992. aasta 20. juunil, kui kell 4.00 jõustusid seadused ja Eesti Vabariigi ametlikuks maksevahendiks sai Eesti Kroon.

2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND

Tänasel päeval on Eestis kahte sorti maksevahendeid: - Sularaha - paberraha ja mündid.

• Sularahata maksevahendid, milleks on maksekorraldused, tšekid, kaardimaksed ning otsekorraldused.
  

Maksevahendi funktsioon on ta juhul, kui seda kasutatakse millegi eest tasumisel . Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust, üleüldiselt teeb see lihtsamaks ka majandustegevust.
Sellel on ka alternatiivmeetod, milleks on bartertehing. See on moodus , mida kasutati ka vanal ajal ehk siis kaup vahetatakse kauba vastu. Praegusel ajal on see raske, sest raske on leida kedagi, kes vajab meie pakutud kaupa ning meie nende oma. Kuna meil on arenenud ühiskond, siis on see tänapäeval üsna raske.
Raha funktsioonid on: - Väärtuse mõõt
- Maksevahend
- Kogumis- ehk akumulatsioonivahend
Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha sel juhul, kui selle abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindasid. Lisaks lihtsustab see ka raamatupidamist, võimaldab statistika kogumist ja rahvusvahelist võrdlust.
Akumulatsioonivahendina võimaldab raha valida tarbimise aega ning paremini planeerida tulusid ja kulusid . See on hea variant ainult sel juhul kui on stabiilsed hinnad, sest kui hind tõuseb, siis raha ostujõud ja tegelik väärtus vähenevad.

3. FINANTSTURG

3.1. VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID

Väärtpaberiks on dokument, mis tõestab väärtpaberi omaniku osalust mingisuguses ettevõttes või seda, et ta on andnud kellelegi laenu. Väärtpaberi annab välja ettevõte kui võetakse laenu ja saab vastu raha. Ettevõtet nimetatakse siis emitendiks ja selle finantskohustuseks on võlg tagasi maksta kindlaksmääratud tingimustel.
Üldjoontes võib liigitada väärtpaberid kolme rühma: Aktsiad
Võlakirjad
Tuletisväärtpaberid
Aktsia on tõendav dokument, mis näitab omanikule õigust ettevõtte kasumile ja varale. Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks . Aktsiaid liigitatakse kahte liiki: Lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia omanik on hääleõigusega aktsionäride koosolekul, eelisaktsionäril seda õigust ei ole. Tema õiguseks on välja võtta ainult ettevõttest dividendid .
Võlakiri sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale kokkulepitud tähtajal tagasi, sealkohal ka tasuda intressi. Intress on tavaliselt kokku lepitud, kuid võib olla ka erandeid. Võlakirju annavad välja riigid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted
Tuletisväärtpaberid annavad õiguse või kohustuse osta,müüa või vahetada mingit vara kokkulepitud hinnaga. Selle väärtus sõltub aluseks oleva vara hinna muutumisest. Tuletisväärtpaberite tüüpe võib olla palju ning sealjuures on ka erinevad tingimused. Levinumad on näiteks opositsioon , mis annab õiguse kuid mitte kohustuse osta või müüa väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Lisaks eksisteerib ka futuur , mis paneb peale kohustuse müüa või osta väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga.

3.2. FINANTSTURG JA SELLE LIIGID

Finantsturuks nimetatakse turuvormi, mille kaudu liigub ajutiselt suuremate tuludega ettevõtte raha neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga. Seda nimetatakse finantsvahendite liikumiseks. Väärtpaberite kustutusaja järgi jagatakse finantsturud raha- ja kapitaliturgudeks.
Rahaturuks on intuitsioon, kus kaubeldakse krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühijaliselt (kuni 1 aasta) väljaantud laenuinstrumentidega. Kapitaliturul liiguvad väärtpaberid, mille kustutusaeg on üle ühe aasta, see on ka põhjuseks miks kasutatakse neid likviidsuse juhtimiseks . Kolmas liigitus on finantsturgude jagamine esmas - ja järelturuks elutsükli järgi. Esmaturul toimub väärtpaberite esmakordne müük investorile. Järelturus on osapoolteks aga kaks investorit. Nemad kauplevad varem väljastatud väärtpaberitega ning enamus kauplemisest toimub järelturul. Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg .

3.3. RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID

Institutsioone, kes toimivad kui finantsvahendajad, kutsutakse rahaasutusteks.
Kui raha liigub laenuandjalt laenuvõtjale otse finantsturu kaudu, siis nimetatakse seda otsefinantseerimiseks. Teiseks variandiks on, et kasutatakse finantsvahendaja abi selleks, siis on tegemist kaudfinantseerimisega.
Rahaasutuste liigitus sõltub nende piiritletusest. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada krediidiasutusteks, kindlustusseltsideks ja väärtpaberivahendajateks.
Krediidiasutus on äriühing, mille põhiliseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamine. Samuti oma arvel j nimel laenude andmine või mõni muu finantseerimine . Krediidiasutus võib tegutseda nii aktsiaseltsi kui ka ühistuna.
Kindlustusseltsiks on äriühing, mille põhiliseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel selle juhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine.
Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlustusseltsid elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustusmaakleriteks nimetatakse ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid.
Kõiki finantsturuga seotud asutusi nimetatakse väärtpaberivahendajateks. Need firmad aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul.

4.EURO

Aastal 2002 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha, milleks oli euro. Kuigi tegelikkuses sai teha juba 3 aastat enne seda, 1999. aastast alates, pangaülekandeid eurodes, tuli paberil ja müntides euro välja alles hiljem. Üheksa aastat peale euro käibeletulekut võttis selle 2011. aastal kasutusele ka Eesti. Eurol on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, küll aga hindade suhtes on see teinud pigem kahju kui kasu. Alguses oli kindlasti keeruline arvutada poes hindasid ümber, kuid selliste asjadega harjutakse ära. Küll aga valitseb strukturaalne tööpuudus ning mis kõige hullem on, et hinnatõus on olnud meeletult suur, sealjuures on ei tasu end ka palgad selliste hindade juures ära.
Rahana on eurot küll mugav kasutada, kuid ilmselt poleks keegi oodanud nii suurt hindade tõusu, mid Eesti riik endale tegelikult lubada ei saa.

5.INFLATSIOON JA SELLE TAGAJÄRJED

Inflatsioon on hinnataseme märkimisväärne ja püsiv tõus. Näiteks kui tarbija hinnainteks (CPI) tõuseb 0,5% võrra aastas, siis on tegemist inflatsiooniga. Seda klassifitseeritakse mastaabi alusel. Üheks äärmuseks on roomav inflatsioon, mis on mõõdukas ehk siis 1 kuni 3% aastas umbes. Teiseks äärmuseks on hüperinflatsioon , mis on väga suur inflatsioon. Selle kriteeriumiks on hinnatõus, mis ületab 50% kuus. Kuid need on kaks äärmust. Tüüpiline inflatsioon ei ole ei roomav ega ka hüperinflatsioon.
Inflatsiooni tagajärjel väheneb rahva ostujõud, inimeste majanduslik olukord võib halveneda ning teha elu keerulisemaks. Majandusliku olukorra halvenemise pärast läheb igal aastal Eestist välismaale väga palju inimesi. Kõrge ja kõikuv inflatsioon suurendab riske ja pidurdab seega majanduse arengut. Kui on aga kõrge inflatsiooni ootus või on see juba käes, siis on see üheks suureks põhjuseks, et ettevõtted teeksid pikaajalisi investeeringuid ja hoiduvad neist üldse. Ajaloo kõige kaootilisemaks näiteks võib tuua 1923. aastal Saksamaal aset leidnud juhtum- hinnad kahekordistusid iga kahe päeva järel ja töötajatele maksti palka kaks korda päevas, et nad saaksid osta toitu.
Inflatsiooni peamiseks tagajärjeks võib tuua raha väärtuse vähenemist lühikese ajaperioodi jooksul. Ostujõu vähenemine puudutab meid kõiki- tarbijaid , leibkondasid, ettevõtteid ja valitsust. Lisaks on inflatsiooni tõttu panna inimestel väga raske raha kõrvale tuleviku tarbeks, sest mitte kunagi ei tea, millal võib raha väärtus kahaneda. Seetõttu valitakse tihtipeale hoopis raha kulutamine kohe. Näiteks laenu võttes võivad panna laenuandjad muutuva intressimääraga intressid, mis võib inflatsiooni tekkimisel muutuda üle jõu käivaks. Laenajale seisneb kõrge ja kõikiva inflatsiooni mõju laenajatele selles, et majanduslikke otsuseid on riskantsem teha, kulud lähevad suuremaks ja valikud muutuvad piiratumaks.

6. VALUUTA

Valuutaturg on maailma üks suurimaid finantsturge, mille kaudu vahendatakse kaupu, teenuseid ja investeeringuid. Samuti maandatakse seal valuutakursside kõikumisest tulenevaid riske. Seal ’turul’ tegutsevad üksikisikud, ettevõtted ja pangad . Välisvaluuta vajadus tekib näiteks välisriiki reisides, kui on vaja reisikoha raha. Kuid muidugi ei toimi tehingud ainult reisimise käigus. Näiteks ka pangad teevad seda väga tihti, kui neil on näiteks üleliia palju USA dollareid või mingi muu maa välisraha, siis nad teevad tehinguid teise pangaga. Nad müüvad need USA dollarid pankadele, kellel seda oma klientide jaoks piisavalt ei jätku.
Valuutaturgu mõjutab näiteks riigi poliitiline olukord, lisaks ka näiteks rahvusvaheline integreerituse aste kui ka kodumaa majanduse kasv. Väga erinevatel asjadel on mõju valuutakurssidele. Lisaks ka mõjutavad valuutakursse keskpangad ja suured kommertspangad erinevatel eesmärkidel- kas sooviga kurssi stabiliseerida, spekuleerida või väliskaubandusega seotud eesmärkidel.
Valuutakurss on ühe valuuta hind teises valuutas. See peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid. Näiteks vabalt ujuv kurss tähendab seda, et rik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Nõudmine ja pakkumine on need, mis viivad valuutakursi oma tasemele . Fikseeritud valuutakurss tähendab aga seda, et kurss on seotud mõne teise valuutaga. Seda vormi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks.
Valuutakursi võib väljendada kas otseselt või kaudselt . Esimene neist näitab, kui palju raha on vaja välisriigi valuuta jaoks. Kaudne noteering aga näitab, kui palju välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks . Kui toimub valuutavahetus, siis pangad annavad kaks noteeringut. Üks neist on valuuta ostukurss ja teine on valuuta müügikurss. Ei ole oluline kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, aga madalam kurss nimetatakse alati ostukursiks ja kõrgemat müügikursiks. Kursivahe sõltub sellest kui aktiivne ja stabiilne on turg.
Riskikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi.
Tabel 1. Valuutakursid 08.05.2014 22:30 seisuga.
Hetkekurss- Valuutakurss, millega samal päeval ostetakse ja müüakse valuutat.
Tähtajakurss- Selle kursiga sooritatakse etteostu (müügi)tehing.
Ujukurss- Valuutakurss, mis kujuneb turul vabalt.
Püsikurss- See kursivorm on jäigalt seotud mõne teise vluuta või valuutakorviga.
Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal ning sellest ajast saadik on see tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega vastavalt oma põhikirjale. See organisatsioon on suurima liikmeskonnaga rahvusvaheline majanduspoliitilise koostöö institutsioon , samal ajal hõlmates 188 riiki. Eesti on samuti selle liikmesriik ning ühines sellega aastal 1992. Selle Valuutafondi ülesandeks on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus - ja kaubanduslepetest, samal ajal luues laenuvõimalusi riikidele, kellel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisega.
Valmiduslepet kasutatakse kõige rohkem laenu võtmiseks. Valmidusleppe alusel avab IMF leppe sõlminud riigile krediidilimiidi teatud ulatuses tema kvoodist. See lepe sõlmitakse alates 12st kuust kuni 18 kuuni ning laen tuleb tagasi maksta 3-5 aasta pärast, kui riigil pole enam probleeme oma maksebilanssi tasakaalus hoida. Kvoot on sisseastumismaks, mis tuleb tasuda kui soovitakse ühineda valuutafondiga.
Kui siiski see tagasimaksmise aeg ei sobi, on võimalus sõlmida ka laiendatud valmiduslepe, mille ainsaks erinevuseks on see, et laen tuleks tagasi maksta 4,5-10 aasta pärast.
IMFi seiretegevuse eesmärk on julgustada riike rakendama selliseid majanduspoliitika ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
Samal ajal kui loodi IMF, loodi ka teine rahvusvaheline rahaasutus, mille nimeks sai Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development , IBRD) ning selle lühem nimi on Maailmapank . Neid kaht kiputakse segi ajama, kuid kui IMFi eesmärk on rahvusvahelise rahandussüsteemi stabiilsuse tagamine, siis Maailmapanga missiooniks on arengumaade majanduse edendamine. Sellise eesmärgi läbi annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ja aitab neil välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.

7.INTRESSID

Raha kasutamise eest tuleb maksta tasu nagu muudegi hüviste kasutamisel . Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks e. raha hinnaks. Intressi protsent näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest.
Lihtintress - Säästu investeerimisest saadava tulu(näiteks intressid või dividendid) võtab inimene jooksvalt välja ja kulutab ära. Valem: | = A x i
Liitintress - See tähendab vastupidist- inimene ei võta teenitud tulu välja, vaid jätab selle koos esialgse summaga tulu teenima . Valem: | = [ A x (1 + i)n ] – A
| on investeeringule juurde teenitud summa;
A on alginvesteering ;
I on perioodi intressimäär ;
N on perioodide arv.
Tasakaaluintressimäär- Selle korral võrdsustuvad võlakirjade nõudmine ja pakkumine.
Fisheri efekt- Selle põhimõte on, et reaalne intressimäär on inflatsioonimäära muutudes konstantne ja nominaalne määr muutub seetõttu täpselt inflatsioonimääraga võrdselt. See efekt kehtib täielikult ainult sel juhul kui inimesed arvestavad selle inflatsioonimäära õigesti ette.

8.KOKKUVÕTE

See ainetöö räägib raha olulisusest ning kuidas see mõjutab meie majandust. Raha on miski, millega me puutume igapäevaselt kokku ning oleme pidevalt seotud. Ilma rahata elu oleks väga raske elada. Tegelikkuses ringleb raha kogu aeg käest kätte ning meie suurimaks mureks on see raha jälle enda kätte saada, et saada jälle see samamoodi ringlusesse lasta.
Antud ainetöö tegemisel sai autor põhjaliku ülevaate raha olemusest ning kuidas sellega tegutsetakse.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eamets, R. Rahaturg j pangandus, 2005. http://www.andrus.planet.ee/ar/Makro%C3%B6konoomika%202012/MA%20Loeng%20-%2008_1%20-%20Rahaturg.pdf , 08.05.2014.
Euroopa Komisjon . Inflatsiooni tagajärjed. http://ec.europa.eu/archives/economy_finance/inflation/consequences_et.ht m , 08.05.2014.
Eesti Pank . Rahvusvaheline Valuutafond. http://www.eestipank.ee/eesti-pank/rahvusvaheline-valuutafond , 08.05.2014.
Eesti Pank. Euroraha ajalugu. http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/index.html , 08.05.2014.
Finantsaabits, Printon. 2011
Finantsinspektsioon. Tuletisväärtpaberid. http://www.minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/ , 08.05.2014.
Finantsinspektsioon. Turuosaliste nimekirjad. http://www.fi.ee/?id=290 , 08.05.2014.
Zirnask, V.,Liikane, K. Raha, pangad ja finantsturud I osa.HP Toimetised, Tallinn 1994.
Mayer, T., Duesenberry, J. S.,Aliber, R. Z. Raha, pangandus ja majandus 2. Tallinn, 1993.