Eesti Filmiarhiiv (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Digitehnoloogiate Instituut
Piret Gilden
Arhiivihaldus
FILMIARHIIV
Referaat
Õppejõud: Liivi Aarma
Tallinn 2015
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Filmiarhiivi ajalugu 3
Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil 4
Iseseisva arhiivi asutamine 4
Filmiarhiiv 5
Filmiarhiivi infosüsteem 7
Audiovisuaalsed arhiivid 7
Filmikogu 7
Videofilmid 8
Fotokogu 9
Helikogu 9
Arhiivijärelevalve 10
Eesti Filmi Andmebaas 11
Kasutatud allikad 14

Sissejuhatus

1971. aastal alustas iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA).
Aastakümnete jooksul on tema peaülesandeks olnud üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete ( film , foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine. Seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalve teostamine .
Eesti Filmiarhiiv on avalik riigi arhiiv, mille tegevust finantseeritakse riigi vahenditest.
Filmiarhiiv asub Tallinnas, tal on 24 töötajat ja ta on Eesti Rahvusarhiivi struktuuriüksus.
Eesti Filmiarhiiv on FIAF’i (Rahvusvaheline Filmiarhiivide Liit) assotsieerunud liige alates 22.04.2008. a. FIAF (La Fédération Internationale des Archives du Film) asutati 1938. aastal Pariisis ning koordineerib organisatsiooniga liitunud filmiarhiivide (üle 100) tegevust filmide säilitamise ja linastamise küsimustes.
Filmiarhiivi kuuluvus erinevatesse rahvusvahelistesse ühendustesse on leitav siit.

Filmiarhiivi ajalugu

Fotode ja filmide riikliku kogumise idee tekkis eeskätt Soome eeskujul 20. sajandi 20-ndail aastail. Selleks ajaks oli ka Eestis märkimisväärsel hulgal kogunenud nii kutseliste kui asjaarmastajatest fotograafide loomingut. Esimesi filmikatsetusi tehti teadaolevalt Johannes Pääsukese poolt juba enne I Maailmasõda. 1920. aastal pandi alus eesti filmitööstusele – rajati o/ü “Estonia-Film”, mille 10-aastase tegevuse käigus valmisid päevakajalised kroonika- ja lühifilmid.
1921. aastal esitas Haridusministeeriumi Muinsusvalitsuse fotoarhiivi komisjon kava Riigiarhiivi juurde fotoarhiivi asutamise kohta ning ühtlasi pöördus Riigiarhiivi ja teiste asjaomaste asutuste ning isikute poole üleskutsega ettevõtmist toetada ja oma kogudest teatada.
1929. ja 1934. aastal üritas Tallinna suurima fotoateljee omanik, o/ü “Estonia Film” esimees Peeter Parikas omakorda suunata Riigiarhiivi filmide ja fotode riikliku kogumise teele. Riigiarhiivil aga oli oma tegevuse algaastail nii rahalisi kui ruumilisi raskusi ja seetõttu sai foto- ja filmiosakonna asutamine kõne alla tulla alles 1936. aasta lõpul, mil hakkas valmima Riigiarhiivi uus hoone.

Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil

1936. aastal pandi alus filmi- ja fotodokumentide riiklikule säilitamisele “Riigiarhiivi Eesti kroonika koostamise ning filmi- ja fotoarhiivi korraldamise kodukorraga”.
Fotod nähti ette valida riigiasutuste ülesandel tehtud ülesvõtetest või muretseda mõne suurema ajalehe fotoreporterilt. 1937. aastal sõlmis Riigiarhiiv lepingu ajalehe “Uus Eesti” fotoreporteri A. Kalmuga igast avaliku elu sündmusest ühe foto saamiseks. Fotodokumente osteti veel Riigikantselei ülesandel tegutsenud fotograaf A. Vannaselt ja Lõuna-Eesti sündmuste kohta Tartu fotograafidelt E. Sellekeselt ning K. Hintzerilt Eesti sündmuste kroonikat, olulist täiendust arhiivi fotofondile koostati 1. jaanuarist 1937 kuni 1940. aasta 31. augustini.
1937. a. veebruaris pöördus Riigiarhiivi direktor Riigi Ringhäälingu poole ettepanekuga kõnede, reportaažide ja muusikapalade helisalvestuste üleandmiseks arhiivi. Ettepanekuga oldi põhimõtteliselt nõus aga otsest üleandmist siiski ei järgnenud.
1937. aasta märtsis sõlmiti Riigiarhiivi ja sihtasutuse “Eesti Kultuurfilm” vaheline kokkulepe filmide üleandmise-vastuvõtmise kohta.
1940. aastaks oli Eesti Riigiarhiivi kogutud ligi 800 filmikarpi ja 700 fotot . Filme säilitati tollal Riigiarhiivi hoone juurde kuuluvas Landskrone tornis.
Juunisündmustele järgneval perioodil, II Maailmasõja ajal tabas Eesti filmifonde korvamatu kaotus. Segastel asjaoludel läks suurel hulgal kaduma arhiivi üleandmiseks ettevalmistatud Eesti Kultuurfilmi negatiive.

Iseseisva arhiivi asutamine

1971. aastal alustaski iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA).
1970-1980.ndatel aastatel oli arhiivil keskmiselt 15 suuremat kogumisallikat, nende hulgas kinostuudio “Tallinnfilm”, Eesti Televisioon , Eesti Raadio, Eesti Telegraafiagentuur (ETA), vabariiklike ajalehtede ja ajakirjade toimetused. Arhivaale saadi ka teistest arhiividest, muuseumidest, fotograafide erakogudest ja eravaldajatelt.
Algul kasutasid arhiivi 16 töötajat Toompea lossi ruume . 1972. aastal saadi ja remonditi filmihoidla Lasnamäele endise lennuvälja territooriumile. Järgnevate aastate jooksul kolis arhiiv erinevatel põhjustel 8 korda. Ruumikriis lahenes 1994. aastal, mil Eesti Filmiarhiivile eraldati (EFA; nimemuutus 1989. a.) Tallinna Garnisoni Peavahi maja, mis pärast osalist renoveerimist avati pidulikult järgmisel aastal.
Tänaseks on rekonstrueeritud 50 % hoonest. Valminud on fotolaboratoorium, II korruse hoidlad, uurimissaal, järge ootavad 80-kohaline kinosaal ja esimese korruse hoidlad. Filmilaboratooriumisse on seadistatud filmide ultraheliga puhastamise masin.
Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal muutusid suures osas ka arhiivitöö põhialused. Fondide lahtisalastamine algas juba 1987. aastal. Uurijatel on arhivaalidele vaba juurdepääs juhul, kui seda lubab arhivaali tehniline seisukord ja kui kasutamist ei piira eraomandiga seotud lepingulised suhted.
1999. aastast on Filmiarhiiv Rahvusarhiivi struktuuriüksus.

Filmiarhiiv

Nagu ajaloo peatükis ütlesin, siis filmiarhiiv on eriarhiivina Rahvusarhiivi struktuuriüksus eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks.
Filmiarhiiv täidab Arhiiviseadusega avalikule arhiivile pandud ülesandeid.
Filmiarhiivi põhiülesandeks on üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide (edaspidi arhivaalid) kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine ning arhiivijärelevalve teostamine.
Oma põhiülesande täitmiseks Filmiarhiiv:

kogub arhiiviväärtusega arhivaale kehtestatud pädevuse piires;

säilitab arhivaale, tagab nende kaitse ja juurdepääsu neile, töötab välja eelistusjärjekorra arhivaalide tagatis-kasutusfondi loomiseks;

tegeleb arhiivinduse teaduslike ja metoodiliste küsimustega ning osaleb oma pädevuse piires säilitustähtaegade määramise, arhivaalide korrastamise, kirjeldamise, arhiivi üleandmise, säilitamise, kaitse ja kasutamise kohta soovituslike juhendite väljatöötamises;

teostab arhiivijärelevalvet seaduses sätestatud korras;

hindab arhivaale ja teeb riigiarhivaarile ettepaneku avalikelt arhivaalidelt arhiiviväärtuse ära võtmiseks või otsustab arhiiviväärtuseta avalike arhivaalide eraldamise hävitamiseks;

annab audiovisuaalsete dokumentide osas arvamuse järelevalvealuste riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamiskordade kohta enne nende kehtestamist, muutmist ja täiendamist;

annab audiovisuaalsete dokumentide osas arvamuse järelevalvealuste asutuste dokumentide loetelude ja säilitustähtaegade kohta enne nende kehtestamist;

juhendab järelevalvealuseid asutusi ja isikuid asjaajamise ja arhiivinduse valdkonnas ning Arhiiviseaduse ja Arhiivieeskirja rakendamisel. Näiteks nende kodulehel on väga hea rubriik „Nõuanded“ – antakse näiteks soovitusi fotokoguga tegelemisel, kuidas ja milliste formaatidega fotosid ning heli- ja videofaile säilitada jms;

väljastab arhiiviteatisi, koopiaid ja väljavõtteid;

korraldab arhivaalide kasutamist, sealhulgas arhivaalide ja nendes sisalduva informatsiooni avaldamist ning arhivaalide reprodutseerimist;

levitab arhiivindusalast teavet ja teadmisi ning korraldab konverentse, seminare ja muid arhiivindusalaseid üritusi;

teeb koostööd Rahvusarhiivi teiste struktuuriüksustega, haridus - ja teadusasutuste, muuseumide, raamatukogude, mittetulundusühingute ning teiste asutuste ja isikutega;

teeb riigiarhivaarile ettepanekuid kultuuri-, ajaloolise või praktilise väärtusega eraarhivaalide kandmiseks arhiiviregistrisse;

osaleb Rahvusarhiivi säilitusstrateegia väljatöötamisel;

täidab teisi ülesandeid, mis on Filmiarhiivile pandud riigiarhivaari või Riigiarhiivi direktori poolt.

Filmiarhiivi infosüsteem

Filmiarhiivi Infosüsteem võimaldab juurdepääsu Eesti Filmiarhiivis säilitatavate arhivaalide: Film+Video ja Heli leidandmetele ja annotatsioonidele. Alates 04.05.2011 töötab filmidega tutvumiseks loodud videoportaal, kus näha ka seni digiteeritud filmid. Kõik andmebaasis kirjeldatud filmid ei ole veel filmiarhiivi poolt digiteeritud.
Filmiarhiivil on oma infosüsteem (vt fotot allpool), mille juurde kuulub ka otsingute teostamise juhend/infosüsteemi kasutusjuhend.

Audiovisuaalsed arhiivid

Filmikogu

Hoiul on üle 8 000 nimetuse filme, nendest tehniliselt korrastatud ja arvele võetud 6 100 nimetust 31 889 karbis (seisuga 01.01.2008. a.), mis kuuluvad 92 erineva arhiivi koosseisu.
Säilitatakse ringvaateid, kroonikapalu, telesaadete juurdevõtteid, dokumentaal -, muusika -, mängu- ja reklaamfilme. Lisaks nn. filmoteegi materjal – terviklikult mittesäilinud filmide jäägid ning filmide algmaterjal , mida ei ole kasutatud valminud filmides . Arvele on võetud ka filmide saatedokumentatsioon - montaažlehed, stsenaariumid, sünopsised, režiistsenaariumid.
Filmide hulgas on selliseid väärtusi nagu esimese eestlasest filmitegija Johannes Pääsukese ja tema poolt asutatud Estonia Film Tartus stuudios valminud esimene eesti mängufilm “Karujaht Pärnumaal” (esilinastus 1914) ja veel 7 filmi aastast 1911-1917. Vendade Johannes ja Peeter Parikas ja Konstantin ja Theodor Märska ning nendega seonduva esimese eesti filmiühingu Estonia-Film 28 filmi. On näiteid niisuguste eesti filmitootmise algusaastatel tegutsenud stuudiote toodangust, nagu Film-Klubi (1 film 1927. a), Siirius Film (2 filmi 1927. a), Theodor Lutsu Filmiproduktsioon (21 filmi aastatest 1927-1939). Eesti Kultuurfilm on esindatud 318 filmiga, kusjuures hoiul on kõik kroonikafilmid alates 1935. aastast.
Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud:

• Filmistuudio Tallinnfilm – ringvaated, kroonika-, dokumentaal-, nuku-, joonis- ja mängufilmid aastatest 1946-1998 – 2 780 nimetust;
  
• Eesti Reklaamfilm – reklaam - ja õppefilmid aastatest 1969-1993 – 610 nimetust;
  
• Eesti Televisioon + Eesti Telefilm – kroonikapalad, kontsertprogrammid, saadete juurdevõtted, telefilmid aastatest 1956-1988 – 748 nimetust.
  

Videofilmid

Piirdaatumid 1908 – käesoleva ajani….
Kokku 400 kassetti /DVD, millele salvestatud ca 800 nimetust (pealkirja) originaaltoodangut seisuga 01.01.2008.
Oma toodangut on asunud hoiustama 20. sajandi lõpul hulgaliselt asutatud filmistuudiod nagu Freyjafilm, Maurum, Eesti Joonisfilm, Vesilind OÜ jt.
Suuremad videofilme sisaldavad arhiivid:

• Eesti Video (30 kassetti aastatest 1988-1992);
  
• TV-3 (18 kassetti aastatest 1992-1999);
  
• Faama Film (12 kassetti aastatest 1993-1999);
  
• Läänemaa Telestuudio OÜ (8);
  
• Eesti Filmiarhiiv (omavõtted 113 säilikut aastatest 1990-2001).
  

Fotokogu

Hoiul on ligi 500 000 fotodokumenti, nendest kirjeldatud ja arhiiviregistrisse kantud 265 035, mis kuuluvad 522 erineva arhiivi koosseisu. Vanimad fotodest on pärit XIX sajandi II poolest Tartu üliõpilaskorporatsioonidest.
Säilitatakse negatiive, sh klaas- ja tselluloidnegatiive, diapositiive, positiive.
Arvele on võetud 528 fotoalbumit. Neist osa omavad ka kunstiväärtust tänu nahkehistöös valmistatud kaantele, nt. C. Happelbergi, K. Haupti, A. Tamjärve, E. Taska jt. kunstnike nahkehistööd, Petseri kloostris valmistatud Kodutütarde Petseri ringkonna nahkköites fotoalbum (1937-1939) jt.
Üle kolmandiku fotode üldhulgast moodustavad pressifotod aastatest 1917–1996. Regulaarseteks kogumisallikateks on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafide jt. eravaldajate fotokogud.
Arhiiv teeb omavõtteid, et tagada riiklikul tasandil infofoto olemasolu.
Suuremad fotosid sisaldavad arhiivid:

• Fotograaf Jaan Riet – ca 70 000 säilikut aastatest 1885-1948, kirjeldatud 2 260 s;
  
• Eesti Teadeteagentuur (ETA) – 38 503 säilikut aastatest 1940-1996;
  
• Ajalehe Rahva Hääl toimetus – 11 909 s 1925-1993;
  
• Tallinnfilm – 11 188 s 1939-1991;
  
• Fotograaf Karl Oras – 10 645 s 1935-1972;
  
• Ajalehe Õhtuleht toimetus – 7463 s 1941-1987;
  
• Eesti Televisioon – 6 547 s 1900-1991;
  
• Fotograaf Karl Akel & Co – 5 390 s 1900-1941;
  
• Ajakirja Kehakultuur toimetus – 4 225 s 1900-1989.
  

Helikogu

Säilitatakse helilinte, helikassette, šellak, vinüül- ja laserplaate – kokku 18 arhiivis .
Arhiiviväärtusega helidokumente on helisalvestiste kogus üle 7 000 nimetuse.
Regulaarsemad komplekteerimisallikad on Eesti Raadio (1363 nimetust), NSVL Fonodokumentide Keskarhiiv ja Riia Heliplaadivabrik. Arvele on võetud Tallinna Heliplaadistuudio poolt välja antud heliplaatide originaallindid alates 1959 aastast. Koos Riia Heliplaadivabriku ja Tallinna Helikassetitehase toodanguga on moodustunud kogu, mis sisaldab enamuse pärast II Maailmasõda Eestis toodetud heliplaatidest.
Vanim helidokument arhiivis on H. Pedusaare kollektsiooni kuuluv esimene eestikeelne helisalvestus “Paistab sügisel ka päikene” (1901.a). Kuigi esimesed erakogud saabusid juba 1970-ndate alguses, on eraisikute loovutused kasvanud märgatavalt alates 1990. aastast. Erakogudest väärivad märkimist H. Rieti, V. Nairise, H. Pedusaare kollektsioonid.
Filmiarhiiv kogub helidokumente eesmärgiga dokumenteerida Eesti riigi ja ühiskonna arengu olulisi külgi. Hoiul on poliitika-, ühiskonna-, teaduse- ja kultuuritegelaste kõned, esinemised ja intervjuud (G. Ots, P. Ariste , P. Keres, H. Kruus, V. Alttoa jt.). Esindatud on eesti ajakirjanduse-, spordi-, tehnika-, meditsiini- ja teadusajalugu kajastavad teemad. Väärivad märkimist helidokumendid, mis sisaldavad autentseid helisalvestusi ühiskondlikke liikumiste tegevusest Eesti riigi taastamisel (Eesti NSV Loominguliste Liitude juhatuste ühispleenum, Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutav kogu, Eesti Kongress (I), Eestimaa Rahvarinde I kongress) ning ühiskondlike algatuste kogunemisest.
Suuremad arhiivid kajastavad Eesti riigi seadusandlike, valitsus- ja teiste asutuste tegevust nagu Eesti NSV Ministrite Nõukogu (1398 arhivaali – istungite fonogrammid aastatest 1971-1989). Eesti Televisioon (611, sh. saatesarjade “Ars longa ” ja “Täna 25 aastat tagasi” helilindid).

Arhiivijärelevalve

Arhiivijärelvalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise , säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele.
Järelevalvet teostavad oma pädevuse piires:

• riigiarhivaar;
  
• arhiiviinspektor;
  
• maa- arhivaar ;
  
• eriarhiivi direktor;
  
• linna- või vallaarhivaar.
  

Teostajatel on õigus vahetult kontrollida ja saada oma pädevuse ulatuses asutuselt ja isikutelt dokumente ja teavet arhiveerimise, arhivaalide säilitamise, kasutamise ja kaitse küsimustes.
Arhiivijärelvalve teostaja :

kontrollib arhivaalide säilitamise, juurdepääsu ja kaitse vastavust seaduse ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

kontrollib arhiivieeskirja täitmist;

kontrollib arhivaalidele määratud säilitustähtaja vastavust seaduse ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

kontrollib arhivaalide üleandmise õiguspärasust;

kontrollib arhivaalide arvestuse pidamist;

teeb avastatud rikkumiste osas ettekirjutusi ja ettepanekuid asjaajamistoimingute kooskõlla viimiseks seaduse ja arhiivieeskirjaga;

koostab protokolle, kui avastatud rikkumiste kohta tehtud ettekirjutusi ei täideta, ja esitab need riigiarhivaarile.

Eesti Filmi Andmebaas

Eesti Filmiarhiivist rääkides ei saa üle ega ümber MTÜ Eesti Filmi Andmebaas’ist (edaspidi MTÜ EFA). See on 2007. aasta hilissügisel loodud organisatsioon , mille tegevuse põhieesmärk on koostada Eesti rahvusfilmograafia ja teha see Interneti vahendusel kättesaadavaks kõigile huvilistele nii Eestis kui välismaal.
Ligi saja aasta jooksul on Eestis loodud üle 10 000 filmi, koos kroonikapaladega küünib nende arv kindlasti üle 15 tuhande. Mängufilmid, dokumentaal- ja aimefilmid, anima-, tele-, õppe-, reklaam- ja kroonikafilmid on rikkalik kogu Eesti elust, ajaloost, kultuurist ja inimestest, Eesti filmipärandi loomisel on osalenud tuhanded tegijad. Kavandatav andmebaas avab selle varamu ülevaatlikul viisil ja ulatuslikus tunnusteruumis otsinguvõimalustega varustatuna.
Nii mahuka filmikogu kohta täieliku andmestiku koondamine on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Töö teostamiseks on oma toetuse andnud kõik filmivaldkonnaga seotud võtmeorganisatsioonid - Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus , Eesti Kultuurkapital , Eesti Rahvusringhääling, AS Tallinnfilm, Eesti Rahvusarhiiv , Eesti Kinoliit, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Film 100 ja MTÜ Eesti Filmi Andmebaas - kes sõlmisid 20. jaanuaril 2009 Ühiste kavatsuste kokkuleppe rahvusfilmograafia loomise toetamiseks. Nende organisatsioonide esindajad moodustavad projekti Konsultatiivkomitee.
Valminud ja testitud on andmebaasi originaalne kodeerimisjuhend. Iga filmi kirjeldatakse võimalikult põhjalikult. Filmitunnused sisaldavad andmeid filmi sisu, žanri, autorite , osatäitjate, võttegrupi, võttekohtade, tootjate, autoriõiguste ja levitajate ning filmi tehniliste parameetrite kohta, samuti filmi bibliograafiat, viiteid filmi ja tegijate kohta ilmunud arvustustest, artiklitest ja raamatutest, digiteeritud filmikaadreid, treilereid ja promoklippe, filmide stsenaariume ja muud huvitavat. Filmide sisu on kodeeritud nii, et see võimaldab filmide otsingut sisu, isikute, aja, sündmus- ja tegevuskohtade põhiselt. RIA toel luuakse   andmebaasi jaoks vajalik arvutitarkvara (Eesti Filmi Infosüsteem, EFIS) ning selle veebiväljund. EL Struktuurfondist on saadud abi andmebaasi toimetajate/sisukodeerijate ettevalmistamiseks, kes läbisid 4,5 kuulise koolituse 2011.aasta alguseks ja on juba ka tööle asunud.
Andmebaas -rahvusfilmograaafia valmib etapiviisi aastatel 2009- 2017 . Andmebaasi esimene osa (mängufilmid ja sõjaeelne filmikroonika) ja veebiväljund sai avalikkusele kättesaadavaks 12.12.2012 aastal. Veebilehe aadress on www.efis.ee.
MTÜ EFAt juhivad F- Seitse filmiprodutsent Reet Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud Hagi Šein peatoimetajana.
Andmebaasi loomisele ja sisu usaldusväärsusele saavad kaasa aidata nii filmitootjad , filmiloojad kui filmihuvilised, kes on huvitatud meiega koostööst ja abi osutamisest

Kasutatud allikad

www.filmi.arhiiv.ee (14.10.2015)
http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia (15.10.2015)
www.ra.ee (16.10.2015)
http://www.efa.ee/web/ (16.10.2015)
www. riigiteataja .ee (17.10.2015)
12