Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andres Noormets (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Andres Noormets
Essee
Helena Nagelmaa
Kirjandus- ja kultuuriteadused
Tartu 2009


Sissejuhatus


Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi.
Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut „ Ugala aja lugu”. Andres Noormetsa lavastuse „Nagu poisid vihma käes” prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastust lavastajatöö kirjeldamiseks. Samuti kasutan lavastaja intervjueerimisest saadud materjali.

Koostöö näitlejatega


Andres Noormets on teinud koostööd erinevate teatrite näitlejatega. Tema lavastajakoht Endlas (varem Ugalas) on aga põhjustanud tihedama töö kindlate näitlejatega, välja võib tuua näiteks Kaili Närepi, Piret Laurimaa, Tambet Selingu, Indrek Taalmaa, Ago Andersoni jt. Kui lavastajat intervjueerisin 2006. aasta suvel ütles ta, et ei oska põhjendada oma näitlejate valikut lavastustesse. Kindlasti mängib mingit rolli see, kellel lavastuse perioodil aega on ning kes osasse oma olemuselt (ja välimuselt) sobivad. Mõnikord on kindlalt teada, millist näitlejat mingisse rolli tahaks.
Lavastaja töö näitlejatega saab alguse esimeses proovis, kui lavastaja seletab näitlejatele oma esialgset nägemust tulevasest lavastusest ning laseb näitlejatel näidendi teksti ette lugeda (või loeb selle ise ette). Prooviperioodil saavad näitlejad ise arvamust avaldada, valida lavastusse muusikat, pakkuda välja omapoolseid ideid jne. Kui näitlejatele jääb midagi arusaamatuks, tekib ummik vm, saavad nad lavastajaga koos arutada probleemi üle ning analüüsida tegelasi, lugu tervikuna .
Noormets loodab väga trupi peale, et koos teha ja rääkida, arutada, hakata koos kirjutama ja koos seda siis lõpuks mängida. Lavastuses ”Üks mees: Roheline” oli see samamoodi – loeti erinevaid muinasjutte, istuti muuseumis , suitsuruumis ja vaadati D-kategooria action-filme, räägiti arvutimängudest. See protsess oli põnev, aga… (Vridolin, Tarvo 2006: 208).
Enne proovi räägib Noormets näitlejatega, et häälestada näitlejaid prooviks. Samuti laseb ta palju näitlejatel endal leida õige viis mingi koha mängimiseks. Lavastajal on üldjoontes peas tegelaskujude olemus, kuid ta jätab näitlejatele üsna palju mänguruumi. Ta tahab, et näitlejad jõuaksid ise oma tõeni ja tunnetaksid ise oma tegelaskuju. Tavaliselt ei ütle lavastaja näitlejale kindlat viisi, kuidas näitleja oma osa mängima peab või kuidas miski olema peab. Pärast proovi teeb lavastaja näitlejatele kommentaare sõltuvalt olukorrast - kogu trupile korraga või igale näitlejale eraldi.

Koostöö kunstnikega


Lavastaja Andres Noormets peab väga oluliseks koostööd kunstnikega. Tema jaoks on oluline, et kunstnik teostaks lavastaja ideid ning aitaks lavastajal kunstilist tervikut luua. Noormets on palju koostööd teinud Viljandi kunstniku Priit Pangsepaga ning Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega.
Koostöö Priit Pangsepaga sai alguse juba 1992. aastal, mil esietendus Noormetsa teine lavastus ”Ühe kire lugu” (M. De Unamuno). Hiljem on Pangsepp kujundanud veel neli Noormetsa lavastust: 1993. aastal ” Dorian Gray portree” ja ”Valguse põik”, 1995. aastal „La Traviata ”, 1996. aastal „Kadunud sõrmus”. Priit Pangsepa ja Noormetsa koostööd võib pidada loomulikuks, kuna mõlemad mehed on pärit Viljandist ning Pangsepa sürrealistlik, fantaasiaküllane ja kohati melanhoolne käekiri (Juske, Ants 2009) sobitub hästi Noormetsa lavastustega.
1996. aastal tegi Noormets esmakordselt koostööd Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega Ugalas noorsoolavastuses ” Timm Thaler ehk müüdud naer”. See lavastus on vaatajate mällu sööbinud kui suur, lavakujunduselt mastaapne, ainult Ugala lavale mahtuv noorsoolavastus („Ugala aja lugu”, lk 188). Vahtre oli ka 1998. aastal etendunud lavastuse ”Üks mees: Roheline” kunstnikuks . Seda lavastust mäletatakse kui uus, täiesti ootamatu lavamaailm Ugalalt. Palju oli kasutatud moodsat tehnikat : arvutimängud, rollimängud jms. Vahtre on olnud nii mõnegi teise Noormetsa lavastuse kunstnikuks. Ka 1999. aastal populaarseks saanud vabaõhulavastuse ”Juuditi” kujundus oli tema loodud.
Silver Vahtre on öelnud, et talle meeldivad kujundused, mis ei suru peale, ei karju , on iseenesestmõistetavad. Lavastaja teab, mida ta tahab lavastusega vaatajale öelda. Kunstnik lähtub lavastaja ideoloogiast ja tekstiraamatust. Lavastaja ja kunstniku koostöö sünnib siis, kui nad mõtlevad ühtemoodi (Vahtre, Silver 2007).
Noormets on töötanud ka teiste kunstnikega. Näiteks Anu Rauaga („Tõde ja Õigus I”, 1997) ja Andrus Jõhvikuga („Ristumine peateega”, 1998). Mõlemad lavastused said väga populaarseteks.
Andres Noormets on ka ise oma lavastuste kunstnikuks olnud. 1995. oli ta oma lavastuse ”Kroonu onu” kunstnik ning 1997. aastal oli ta oma lavastuse ”Showmani elu” kunstnik.

Erinevad mängupaigad


Andres Noormets on põhiliselt lavastanud Ugala ja Endla teatris. Ometi saab välja tuua ka mitmeid teisi mängupaiku, kus tema lavastused on etendunud. Näiteks 1998. aastal lavastas Noormets Viljandi Kultuurikolledži 3. lennuga Jaani kirikus lavastuse ”Maarja kuulutamine”. Tšehhovi „Kajakas” etendus aga 2003. aastal Endla küünis.
Vabaõhulavastustega alustas Noormets Vargamäel (1997. aastal lavastus „Tõde ja õigus I” ja 1999. aastal „Juudit”). Mõlemad lavastused osutusid väga populaarseteks. „Juuditit” mängiti hiljem ka Ugala suurel laval ning talvel isegi Ugala ees parkimisplatsil. 1999. aastasse mahtus veel ka lavastus ”See pärnapuulehtla”, mida mängiti Ugala kohvikus .
Emajõe Suveteatriga lavastas Noormets 2001. aastal lavastuse ”Teisel pool”, mis etendus Tartus Lutsu Teatrimajas. Koostööd tehti ka 2004. aastal, mil Noormets lavastas „Mustlaslaager läheb taevasse ”, see lavastus etendus Tartus Jaama 14 aias.
Oma lavastust „Aastapäevapidu” käis Noormets 2004. aastal mängimas erinevates väiksemates rahvamajades üle Eesti. Rakvere teatri näitlejatega tehti 2005. aastal uues renoveeritud Rakvere teatri majas lavastus „Kaduviku riik”.
Üles on astutud ka erinevatel festivalidel, lisaks Theaterdockile (1999) ka Draama Festivalil 2003. aastal ning Baltoscandali festivalil 2006. aastal. 2008. aastal mängiti Notafe festivalil Pärimusmuusika aidas lavastust „Vaterland”.1

„Nagu poisid vihma käes”


2006. aasta suvel lavastas Noormets Jim Ashilevi näidendi ”Nagu poisid vihma käes”. Lavastuse kunstnik oli Silver Vahtre. Selle lavastuse sündi õnnestus mul endal jälgida.
Lavastus etendus Pärnu Muuseumi Aidas pööningul, neljast küljest jälgitava puuri sees. Selle näidendi valis lavastaja ruumi järgi. Tal paluti suveetendus teha ning lavastaja käis vaatamas igasuguseid erinevaid ruume . Näidendi valis Noormets Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlustel osalenute seast. Kui ta seda (muuseumi aida) pööningut nägi tundis ta, et just see näidend sobiks seal ettemängimiseks.
Andres Noormetsa lavastuse ”Nagu poisid vihma käes” esimeses proovis osalesid lavastaja, kõik näitlejad, kunstnikud , reklaamiinimesed. Proov algas inimeste tutvustamisega. Järgnevalt räägiti lavastaja juhtimisel tegelaskujudest (tegelaskujude olemus, nende riietus), lavakujundusest, proovidest jm. Seejärel loeti kogu tekst läbi. Lavastaja ise luges remarke ning ei seganud vahele. Näitlejad püüdsid teksti esitada juba osaliste vaatepunktist.
Proovis rääkis näidendi autor Jim Ashilevi näidendi sünnist ja oma ideedest selle väljanägemise suhtes lavastusena. Pärast seda said kõik küsida autorilt küsimusi oma tegelaskujude jm kohta. Võib oletada, et lavastaja kutsus autori proovi just selleks, et tuua kogu lugu näitlejatele lähemale, et näitlejatel oleks võimalus küsida autorilt tema nägemust tegelaste ja kogu loo kohta. Lavastaja ei suunanud küsimusi, kuid osales ise niisamuti autori ristküsitluses kui näitlejadki.
Intervjuus Andres Noormets rääkis ta, et esimese proovi eesmärk on inimeste tutvustamine üksteisele, tegelaste tutvustamine, koha tutvustamine, olukorra tutvustamine jne.
Lavastaja valis lavastusse näitlejad inimeste omaduste, tunnuste ja iseloomu tõttu. Ka välimuselt pidas lavastaja näitlejaid tegelastüüpidele vastavaks. Noormets pidas oma põhiülesandeks lavastusele lahenduse leidmist ning tegelaste avamist vaatajatele. Ka oli tema jaoks oluline näitlejatega suhtlemine , aidata neil oma tegelaskujusid paremini mõista jne.
Kui näitlejad olid tööl juba prooviruumis oli lavastaja eesmärk panna stseenid ruumidesse, tegeleti misanstseenidega. Lavastaja ei tahtnud laskuda peensusteni. Tahtis teha suuremad ja tähtsamad kohad ära ning hiljem tegeleda detailidega. Noormets ise juhendas mõnikord koha pealt, teinekord aga näitas näitlejatele ette. Mõnikord proovis lavastaja füüsiliselt, kus mingid näitlejad võiksid asuda , kriteeriumiteks oli nähtavus vaatajatele ning teksti kõlamine. Teinekord lasi ta näitlejatel endal proovida ning valiku langetada. Näitlejad said oma ideid välja pakkuda ning tihti nõustus lavastaja nendega.
Lavastaja suunas näitlejaid erinevalt – mõnda näitlejat sõnadega, mõnele aga näitas ette. Arvan, et lavastaja juhendamise stiil sõltus pigem näitlejast. Lavastaja tegeles näitlejatega ka individuaalselt. Kui näitlejatel tekkis küsimusi oma tegelaskujude vm kohta, siis arutlesid lavastaja ja näitlejad probleemide üle. Noormets ei tahtnud ise näitleja eest midagi ära vastata, ta tahtis, et näitleja jõuaks ise vastuseni. Lavastaja tahtis, et näitlejad tunneksid suurt huvi oma tegelaskujude vastu, sest ta soovis, et kõik mõjuks ehtsalt. Lavastaja andis näitlejatele aega vale asja tegemiseks, selleks, et lõpuks õige asjani jõuda.
„Nagu poisid vihma käes” esietenduse eelsel päeval algas proov lavastaja ja näitlejate aruteluga loo süžee üle. Lavastaja üritas sellega häälestada näitlejaid prooviks ning oma rolli sisse elamiseks. Enne proovi kirjeldas lavastaja tegelaste meelestatust. Kohati mängis lavastaja näitlejatele ette. Proovi eesmärgiks oli teha läbimängu ning lahendada selle käigus kerkinud probleemid. Läbimängu ei suudetud aga teha ilma märkusteta. Lavastaja pidi näitlejaid veel suunama, juhendama, vahepeal koguni repliike meelde tuletama. Kohati tekkisid probleemid ka asjade lavale paigutamisega.
Proovi järel suunas lavastaja näitlejaid eraldi, kiitis mõningaid. Läbimängu järel tehti veel stseene, mis toored tundusid.

Kokkuvõte


Lavastaja Andres Noormetsale on väga oluline koostöö näitlejatega. Ta kasutab erinevate näitlejatega erinevaid juhendamise tehnikaid - mõnikord juhendab suuliselt, mõnikord aga näitab ise füüsiliselt ette. Juhendamine sõltub enamasti näitlejast. Tihti räägib lavastaja elulisi, näidendi sündmustikuga seonduvaid lugusid , et tuua tegelaskujud näitlejatele lähemale. Lavastaja teeb suhteliselt palju kommentaare, tihti ka nn puhastes läbimängudes. Terve prooviperioodi teevad näitlejad lavastajaga tihedalt koostööd, lahendavad tekkivaid probleeme, otsivad paremaid variante jne.
Lavastaja kaasab näitlejaid lavastustesse eri viisidega. Näiteks lavastuses „Nagu poisid vihma käes” lasi lavastaja näitlejatel lavastuse saateks üles kirjutada muusikapalade nimed, mis neil mingite episoodidega seostuvad. Samuti anti kostüümide otsimisel mõnedele näitlejatele vabad käed, teiste kostüümide otsing käis kooskõlas lavastajaga.
Lavastusprotsessi alguses tegeleb lavastaja lavastuse üldise vormistamisega. Ta mõtleb läbi olulisimad asjad - tegelaste olemus, tegevuse kulgemine , loo avamine vaatajatele ning keskendub näitlejate rolliloome suunamisele. Lavastaja tegeleb alguses loo põhiprobleemidega ning laskub hiljem detailideni, seetõttu kerkivad väiksemad probleemid esile just proovide lõpuperioodil. Lavastaja pilt algsest ideest täpsustub tegevuse käigus. Kuna lavastaja on läbi mõelnud vaid tähtsamad asjad, kujuneb tema pilt lavastusest proovide käigus. Kunstiteose vormistamine kujuneb aja jooksul.
Esimestes proovides keskendutakse põhiliselt tegelaste olemusele ning tekstile , kesksel kohal on näitleja. Kui on jõutud proovisaali, hakatakse tegelema ka valgustuse, tehniliste küsimuste, näitlejate liikumiste ja asukohtadega. Lavastus terviku ning erinevate kunstide sümbioosina ( lavakujundus , heli, valgus jms) on kesksel kohal prooviperioodi lõpus. Proovides, kus mingi stseen “ruumi pannakse”, keskendub lavastaja sellele, et kohad, muusika , valgustus jm näitlejatega kokku sobiksid . Need proovid on olulised, kuna lavastaja hakkab näitlejate tööd kogu atmosfääriga kokku sobitama. Kõik tehnilised toimingud leiavad aset paralleelselt proovidega. Misanstseene fikseerib lavastaja proovisaalis töö käigus. Läbimänguni jõuab lavastaja alles viimastes proovides, seni mängitakse stseene eraldi läbi.
Lavastaja-näitleja suhe ei toimi ainult ühepoolselt. Tihti mõjutavad näitlejad lavastajat. Näiteks lavastuses „Nagu poisid vihma käes” sai näitlejate valitud muusikagi teinekord lavastajale pidepunktiks, millest mingis suunas edasi minna. Näitleja ideed saavad tihti otsustavaks ka mingi stseeni mängimisel, seda juhul, kui lavastaja annab näitlejatele “vabad käed” mingi koha mängimiseks.
Väga oluline on koostöö kunstnikuga. Lavastajal on olemas kontseptsioon , millele kunstnik lisab oma mõtteid. Lavastus kui kunstiteos (st valgus, muusika jms) kujuneb aja jooksul, kui lavastaja näeb juba stseene terviklikemana. Kui Noormets on ise valguskunstnik, katsetab ta erinevaid valguseid erinevates stseenides ja proovib erinevaid muusikaklippe ning valib seejärel sobivad. Noormetsale on oluline esteetilise lavaruumi loomine.
Andres Noormets kasutab väga erinevaid, omalaadseid mängupaiku. Tema jaoks mängib ruum väga suurt rolli. Lavastajale pole võõras ka näidendi valimine ruumi järgi.


Kasutatud kirjandus


Viljandi Draamateater Ugala 2006. Ugala aja lugu. Viljandi: Print Best Trükikoda
http://www.hot.ee/lavastajateliit/Andresnoormets.ht m
http://www.ugala.ee/galerii/a_noormets.html (10.05.2009)
Joon, Silja 2007 „Teatrikunstnik Silver Vahtre loob aega ja ruumi”
http://www.parnupostimees.ee/080407/esileht/artiklid/10073530.php
Juske, Ants.2009 „Unenäod Priit Pangsepa moodi”
http://www.arileht.ee/artikkel/457206 (12.05.2009)
1 http://www.hot.ee/lavastajateliit/Andresnoormets.ht m
10
Vasakule Paremale
Andres Noormets #1 Andres Noormets #2 Andres Noormets #3 Andres Noormets #4 Andres Noormets #5 Andres Noormets #6 Andres Noormets #7 Andres Noormets #8 Andres Noormets #9 Andres Noormets #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pellarosa Õppematerjali autor
Referaat lavastaja Andres Noormetsast.

Sarnased õppematerjalid

Eesti teatri ajalugu II
8
doc

Eesti teatri ajalugu II

milleks oli Jannsenite endine kodu. Lavasusem mängis see nii kodu kui ka muuseumina ­ mälupaigana, kus innuka muuseumitöötaja hoole all kehastusid ja kohtusid Lydia Koidula (ekstsentriline) ja Aino Kallas (jahedalt daamilik). 20. Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. 21. Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Nüüdisaja teatri lavastajaid: Elmo Nüganen, Priit Pedajas, Andreas Noormets, Hendrik Toompere jr., Peeter Jalaks, Tiit Ojasoo jne. Elmo Nüganen lavastas maailmaklassikat (Tsehhov, Dostojevski, Shakespeare), eesti klassikast lavastas Tammsaare teoseid. Tema teater võis olla commedia dell'arte laadis, näiteks lavastus ,,Armastus kolme apelsini vastu". Nüganen oli üks meisterlikumaid peavoolu teatri (psühholoogiline, modernistlik) lavastajaid: modern-realistlik, kujunditega töötav. Ta on näitlejalik

Üldine teatriajalugu
Elmo Nüganen
18
docx

Elmo Nüganen

Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks. 1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. ,,Musketäride" viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets, Marko Matvere, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul. 1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel" Elmo Nüganen on öelnud, et see etendus on täielik läbikukkumine. Seda ei mängitud eriti kaua, ning ta arvab, et ta ise tegi kuskil vea. 1999: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus"

Näitlemine
Teatriteaduse eksam kevadsemestril
14
doc

Teatriteaduse eksam kevadsemestril

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika ­ nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia ­ vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia ­ näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia ­ psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud ­ kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjan

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
14
doc

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika ­ nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia ­ vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia ­ näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia ­ psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud ­ kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjand

Teatriteaduse alused
Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused
14
doc

Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused

Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism ­ olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lavastada õigesti

Üldine teatriajalugu
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu
Teatriteaduse alused-kordamisküsimused
20
docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

MÕISTED: Theatron ­ vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid ­ laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti ­ etenduslikke kunstiliike Näitekunst ­ teatri ja näitlemise sünonüüm Teater ­ a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks ­ need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend ­ draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus ­ kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus

Draama õpetus
Teatriteaduste alused
20
rtf

Teatriteaduste alused

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuur

Kirjandus- ja teatriteaduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun