Andres Noormets (0)

Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Andres Noormets
Essee
Helena Nagelmaa
Kirjandus- ja kultuuriteadused
Tartu 2009

Sissejuhatus

Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi.
Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut „ Ugala aja lugu”. Andres Noormetsa lavastuse „Nagu poisid vihma käes” prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastust lavastajatöö kirjeldamiseks. Samuti kasutan lavastaja intervjueerimisest saadud materjali.

Koostöö näitlejatega

Andres Noormets on teinud koostööd erinevate teatrite näitlejatega. Tema lavastajakoht Endlas (varem Ugalas) on aga põhjustanud tihedama töö kindlate näitlejatega, välja võib tuua näiteks Kaili Närepi, Piret Laurimaa, Tambet Selingu, Indrek Taalmaa, Ago Andersoni jt. Kui lavastajat intervjueerisin 2006. aasta suvel ütles ta, et ei oska põhjendada oma näitlejate valikut lavastustesse. Kindlasti mängib mingit rolli see, kellel lavastuse perioodil aega on ning kes osasse oma olemuselt (ja välimuselt) sobivad. Mõnikord on kindlalt teada, millist näitlejat mingisse rolli tahaks.
Lavastaja töö näitlejatega saab alguse esimeses proovis, kui lavastaja seletab näitlejatele oma esialgset nägemust tulevasest lavastusest ning laseb näitlejatel näidendi teksti ette lugeda (või loeb selle ise ette). Prooviperioodil saavad näitlejad ise arvamust avaldada, valida lavastusse muusikat, pakkuda välja omapoolseid ideid jne. Kui näitlejatele jääb midagi arusaamatuks, tekib ummik vm, saavad nad lavastajaga koos arutada probleemi üle ning analüüsida tegelasi, lugu tervikuna .
Noormets loodab väga trupi peale, et koos teha ja rääkida, arutada, hakata koos kirjutama ja koos seda siis lõpuks mängida. Lavastuses ”Üks mees: Roheline” oli see samamoodi – loeti erinevaid muinasjutte, istuti muuseumis , suitsuruumis ja vaadati D-kategooria action-filme, räägiti arvutimängudest. See protsess oli põnev, aga… (Vridolin, Tarvo 2006: 208).
Enne proovi räägib Noormets näitlejatega, et häälestada näitlejaid prooviks. Samuti laseb ta palju näitlejatel endal leida õige viis mingi koha mängimiseks. Lavastajal on üldjoontes peas tegelaskujude olemus, kuid ta jätab näitlejatele üsna palju mänguruumi. Ta tahab, et näitlejad jõuaksid ise oma tõeni ja tunnetaksid ise oma tegelaskuju. Tavaliselt ei ütle lavastaja näitlejale kindlat viisi, kuidas näitleja oma osa mängima peab või kuidas miski olema peab. Pärast proovi teeb lavastaja näitlejatele kommentaare sõltuvalt olukorrast - kogu trupile korraga või igale näitlejale eraldi.

Koostöö kunstnikega

Lavastaja Andres Noormets peab väga oluliseks koostööd kunstnikega. Tema jaoks on oluline, et kunstnik teostaks lavastaja ideid ning aitaks lavastajal kunstilist tervikut luua. Noormets on palju koostööd teinud Viljandi kunstniku Priit Pangsepaga ning Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega.
Koostöö Priit Pangsepaga sai alguse juba 1992. aastal, mil esietendus Noormetsa teine lavastus ”Ühe kire lugu” (M. De Unamuno). Hiljem on Pangsepp kujundanud veel neli Noormetsa lavastust: 1993. aastal ” Dorian Gray portree” ja ”Valguse põik”, 1995. aastal „La Traviata ”, 1996. aastal „Kadunud sõrmus”. Priit Pangsepa ja Noormetsa koostööd võib pidada loomulikuks, kuna mõlemad mehed on pärit Viljandist ning Pangsepa sürrealistlik, fantaasiaküllane ja kohati melanhoolne käekiri (Juske, Ants 2009) sobitub hästi Noormetsa lavastustega.
1996. aastal tegi Noormets esmakordselt koostööd Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega Ugalas noorsoolavastuses ” Timm Thaler ehk müüdud naer”. See lavastus on vaatajate mällu sööbinud kui suur, lavakujunduselt mastaapne, ainult Ugala lavale mahtuv noorsoolavastus („Ugala aja lugu”, lk 188). Vahtre oli ka 1998. aastal etendunud lavastuse ”Üks mees: Roheline” kunstnikuks . Seda lavastust mäletatakse kui uus, täiesti ootamatu lavamaailm Ugalalt. Palju oli kasutatud moodsat tehnikat : arvutimängud, rollimängud jms. Vahtre on olnud nii mõnegi teise Noormetsa lavastuse kunstnikuks. Ka 1999. aastal populaarseks saanud vabaõhulavastuse ”Juuditi” kujundus oli tema loodud.
Silver Vahtre on öelnud, et talle meeldivad kujundused, mis ei suru peale, ei karju , on iseenesestmõistetavad. Lavastaja teab, mida ta tahab lavastusega vaatajale öelda. Kunstnik lähtub lavastaja ideoloogiast ja tekstiraamatust. Lavastaja ja kunstniku koostöö sünnib siis, kui nad mõtlevad ühtemoodi (Vahtre, Silver 2007).
Noormets on töötanud ka teiste kunstnikega. Näiteks Anu Rauaga („Tõde ja Õigus I”, 1997) ja Andrus Jõhvikuga („Ristumine peateega”, 1998). Mõlemad lavastused said väga populaarseteks.
Andres Noormets on ka ise oma lavastuste kunstnikuks olnud. 1995. oli ta oma lavastuse ”Kroonu onu” kunstnik ning 1997. aastal oli ta oma lavastuse ”Showmani elu” kunstnik.

Erinevad mängupaigad

Andres Noormets on põhiliselt lavastanud Ugala ja Endla teatris. Ometi saab välja tuua ka mitmeid teisi mängupaiku, kus tema lavastused on etendunud. Näiteks 1998. aastal lavastas Noormets Viljandi Kultuurikolledži 3. lennuga Jaani kirikus lavastuse ”Maarja kuulutamine”. Tšehhovi „Kajakas” etendus aga 2003. aastal Endla küünis.
Vabaõhulavastustega alustas Noormets Vargamäel (1997. aastal lavastus „Tõde ja õigus I” ja 1999. aastal „Juudit”). Mõlemad lavastused osutusid väga populaarseteks. „Juuditit” mängiti hiljem ka Ugala suurel laval ning talvel isegi Ugala ees parkimisplatsil. 1999. aastasse mahtus veel ka lavastus ”See pärnapuulehtla”, mida mängiti Ugala kohvikus .
Emajõe Suveteatriga lavastas Noormets 2001. aastal lavastuse ”Teisel pool”, mis etendus Tartus Lutsu Teatrimajas. Koostööd tehti ka 2004. aastal, mil Noormets lavastas „Mustlaslaager läheb taevasse ”, see lavastus etendus Tartus Jaama 14 aias.
Oma lavastust „Aastapäevapidu” käis Noormets 2004. aastal mängimas erinevates väiksemates rahvamajades üle Eesti. Rakvere teatri näitlejatega tehti 2005. aastal uues renoveeritud Rakvere teatri majas lavastus „Kaduviku riik”.
Üles on astutud ka erinevatel festivalidel, lisaks Theaterdockile (1999) ka Draama Festivalil 2003. aastal ning Baltoscandali festivalil 2006. aastal. 2008. aastal mängiti Notafe festivalil Pärimusmuusika aidas lavastust „Vaterland”.1

„Nagu poisid vihma käes”

2006. aasta suvel lavastas Noormets Jim Ashilevi näidendi ”Nagu poisid vihma käes”. Lavastuse kunstnik oli Silver Vahtre. Selle lavastuse sündi õnnestus mul endal jälgida.
Lavastus etendus Pärnu Muuseumi Aidas pööningul, neljast küljest jälgitava puuri sees. Selle näidendi valis lavastaja ruumi järgi. Tal paluti suveetendus teha ning lavastaja käis vaatamas igasuguseid erinevaid ruume . Näidendi valis Noormets Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlustel osalenute seast. Kui ta seda (muuseumi aida) pööningut nägi tundis ta, et just see näidend sobiks seal ettemängimiseks.
Andres Noormetsa lavastuse ”Nagu poisid vihma käes” esimeses proovis osalesid lavastaja, kõik näitlejad, kunstnikud , reklaamiinimesed. Proov algas inimeste tutvustamisega. Järgnevalt räägiti lavastaja juhtimisel tegelaskujudest (tegelaskujude olemus, nende riietus), lavakujundusest, proovidest jm. Seejärel loeti kogu tekst läbi. Lavastaja ise luges remarke ning ei seganud vahele. Näitlejad püüdsid teksti esitada juba osaliste vaatepunktist.
Proovis rääkis näidendi autor Jim Ashilevi näidendi sünnist ja oma ideedest selle väljanägemise suhtes lavastusena. Pärast seda said kõik küsida autorilt küsimusi oma tegelaskujude jm kohta. Võib oletada, et lavastaja kutsus autori proovi just selleks, et tuua kogu lugu näitlejatele lähemale, et näitlejatel oleks võimalus küsida autorilt tema nägemust tegelaste ja kogu loo kohta. Lavastaja ei suunanud küsimusi, kuid osales ise niisamuti autori ristküsitluses kui näitlejadki.
Intervjuus Andres Noormets rääkis ta, et esimese proovi eesmärk on inimeste tutvustamine üksteisele, tegelaste tutvustamine, koha tutvustamine, olukorra tutvustamine jne.
Lavastaja valis lavastusse näitlejad inimeste omaduste, tunnuste ja iseloomu tõttu. Ka välimuselt pidas lavastaja näitlejaid tegelastüüpidele vastavaks. Noormets pidas oma põhiülesandeks lavastusele lahenduse leidmist ning tegelaste avamist vaatajatele. Ka oli tema jaoks oluline näitlejatega suhtlemine , aidata neil oma tegelaskujusid paremini mõista jne.
Kui näitlejad olid tööl juba prooviruumis oli lavastaja eesmärk panna stseenid ruumidesse, tegeleti misanstseenidega. Lavastaja ei tahtnud laskuda peensusteni. Tahtis teha suuremad ja tähtsamad kohad ära ning hiljem tegeleda detailidega. Noormets ise juhendas mõnikord koha pealt, teinekord aga näitas näitlejatele ette. Mõnikord proovis lavastaja füüsiliselt, kus mingid näitlejad võiksid asuda , kriteeriumiteks oli nähtavus vaatajatele ning teksti kõlamine. Teinekord lasi ta näitlejatel endal proovida ning valiku langetada. Näitlejad said oma ideid välja pakkuda ning tihti nõustus lavastaja nendega.
Lavastaja suunas näitlejaid erinevalt – mõnda näitlejat sõnadega, mõnele aga näitas ette. Arvan, et lavastaja juhendamise stiil sõltus pigem näitlejast. Lavastaja tegeles näitlejatega ka individuaalselt. Kui näitlejatel tekkis küsimusi oma tegelaskujude vm kohta, siis arutlesid lavastaja ja näitlejad probleemide üle. Noormets ei tahtnud ise näitleja eest midagi ära vastata, ta tahtis, et näitleja jõuaks ise vastuseni. Lavastaja tahtis, et näitlejad tunneksid suurt huvi oma tegelaskujude vastu, sest ta soovis, et kõik mõjuks ehtsalt. Lavastaja andis näitlejatele aega vale asja tegemiseks, selleks, et lõpuks õige asjani jõuda.
„Nagu poisid vihma käes” esietenduse eelsel päeval algas proov lavastaja ja näitlejate aruteluga loo süžee üle. Lavastaja üritas sellega häälestada näitlejaid prooviks ning oma rolli sisse elamiseks. Enne proovi kirjeldas lavastaja tegelaste meelestatust. Kohati mängis lavastaja näitlejatele ette. Proovi eesmärgiks oli teha läbimängu ning lahendada selle käigus kerkinud probleemid. Läbimängu ei suudetud aga teha ilma märkusteta. Lavastaja pidi näitlejaid veel suunama, juhendama, vahepeal koguni repliike meelde tuletama. Kohati tekkisid probleemid ka asjade lavale paigutamisega.
Proovi järel suunas lavastaja näitlejaid eraldi, kiitis mõningaid. Läbimängu järel tehti veel stseene, mis toored tundusid.

Kokkuvõte

Lavastaja Andres Noormetsale on väga oluline koostöö näitlejatega. Ta kasutab erinevate näitlejatega erinevaid juhendamise tehnikaid - mõnikord juhendab suuliselt, mõnikord aga näitab ise füüsiliselt ette. Juhendamine sõltub enamasti näitlejast. Tihti räägib lavastaja elulisi, näidendi sündmustikuga seonduvaid lugusid , et tuua tegelaskujud näitlejatele lähemale. Lavastaja teeb suhteliselt palju kommentaare, tihti ka nn puhastes läbimängudes. Terve prooviperioodi teevad näitlejad lavastajaga tihedalt koostööd, lahendavad tekkivaid probleeme, otsivad paremaid variante jne.
Lavastaja kaasab näitlejaid lavastustesse eri viisidega. Näiteks lavastuses „Nagu poisid vihma käes” lasi lavastaja näitlejatel lavastuse saateks üles kirjutada muusikapalade nimed, mis neil mingite episoodidega seostuvad. Samuti anti kostüümide otsimisel mõnedele näitlejatele vabad käed, teiste kostüümide otsing käis kooskõlas lavastajaga.
Lavastusprotsessi alguses tegeleb lavastaja lavastuse üldise vormistamisega. Ta mõtleb läbi olulisimad asjad - tegelaste olemus, tegevuse kulgemine , loo avamine vaatajatele ning keskendub näitlejate rolliloome suunamisele. Lavastaja tegeleb alguses loo põhiprobleemidega ning laskub hiljem detailideni, seetõttu kerkivad väiksemad probleemid esile just proovide lõpuperioodil. Lavastaja pilt algsest ideest täpsustub tegevuse käigus. Kuna lavastaja on läbi mõelnud vaid tähtsamad asjad, kujuneb tema pilt lavastusest proovide käigus. Kunstiteose vormistamine kujuneb aja jooksul.
Esimestes proovides keskendutakse põhiliselt tegelaste olemusele ning tekstile , kesksel kohal on näitleja. Kui on jõutud proovisaali, hakatakse tegelema ka valgustuse, tehniliste küsimuste, näitlejate liikumiste ja asukohtadega. Lavastus terviku ning erinevate kunstide sümbioosina ( lavakujundus , heli, valgus jms) on kesksel kohal prooviperioodi lõpus. Proovides, kus mingi stseen “ruumi pannakse”, keskendub lavastaja sellele, et kohad, muusika , valgustus jm näitlejatega kokku sobiksid . Need proovid on olulised, kuna lavastaja hakkab näitlejate tööd kogu atmosfääriga kokku sobitama. Kõik tehnilised toimingud leiavad aset paralleelselt proovidega. Misanstseene fikseerib lavastaja proovisaalis töö käigus. Läbimänguni jõuab lavastaja alles viimastes proovides, seni mängitakse stseene eraldi läbi.
Lavastaja-näitleja suhe ei toimi ainult ühepoolselt. Tihti mõjutavad näitlejad lavastajat. Näiteks lavastuses „Nagu poisid vihma käes” sai näitlejate valitud muusikagi teinekord lavastajale pidepunktiks, millest mingis suunas edasi minna. Näitleja ideed saavad tihti otsustavaks ka mingi stseeni mängimisel, seda juhul, kui lavastaja annab näitlejatele “vabad käed” mingi koha mängimiseks.
Väga oluline on koostöö kunstnikuga. Lavastajal on olemas kontseptsioon , millele kunstnik lisab oma mõtteid. Lavastus kui kunstiteos (st valgus, muusika jms) kujuneb aja jooksul, kui lavastaja näeb juba stseene terviklikemana. Kui Noormets on ise valguskunstnik, katsetab ta erinevaid valguseid erinevates stseenides ja proovib erinevaid muusikaklippe ning valib seejärel sobivad. Noormetsale on oluline esteetilise lavaruumi loomine.
Andres Noormets kasutab väga erinevaid, omalaadseid mängupaiku. Tema jaoks mängib ruum väga suurt rolli. Lavastajale pole võõras ka näidendi valimine ruumi järgi.

Kasutatud kirjandus

Viljandi Draamateater Ugala 2006. Ugala aja lugu. Viljandi: Print Best Trükikoda
http://www.hot.ee/lavastajateliit/Andresnoormets.ht m
http://www.ugala.ee/galerii/a_noormets.html (10.05.2009)
Joon, Silja 2007 „Teatrikunstnik Silver Vahtre loob aega ja ruumi”
http://www.parnupostimees.ee/080407/esileht/artiklid/10073530.php
Juske, Ants.2009 „Unenäod Priit Pangsepa moodi”
http://www.arileht.ee/artikkel/457206 (12.05.2009)
1 http://www.hot.ee/lavastajateliit/Andresnoormets.ht m
10