ABBA (0)

ABBA

ABBA oli Rootsi popbänd, mis asutati aastal 1972. Tegelikult sai kõik alguse 1966.aastal, kui Björn Ulvaeus kohtas esmakordselt Benny Anderssoni. Veel sama aasta lõpuks olid nad koos kirjutanud laulu “Isn’t It Easy To Say” ja neist olid saanud heliloojatest sõbrad. 1969. aasta kevadel kohtasid Björn ja Benny kahte naist, Agnethat ja Anni-Fridi, kellest ei saanud mitte ainult nende abikaasad , vaid ka teine pool ansamblist Abba. 1972. aastal lindistasid nad oma esimese laulu “People Need Love”, sel ajal kutsusid nad ennast Björn & Benny, Agnetha & Anni- Frid .
6. aprillil 1974.aastal Inglismaal, Brightonis toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse võitsid nad ülekaalukalt, Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeusi lauluga “ Waterloo ”. Selleks ajaks olid nad juba oma bändi nime muutnud Abba-ks. Abba oli esimene Eurovisiooni võitnud ansambel ja alustas sealt oma tähelendu. Kuigi enne võistlust ei olnud Rootsi nelik kuulunud soosikute hulka, juhtisid Abba ja Waterloo algusest lõpuni. Esitatud pala oli tempokaim, mida senini Eurovisioonil kuuldud . Abba rõivastus oli särav ja efektne . Dirigent Sven-Olaf Walldoff oli kostümeeritud Napoleoniks. Erinevalt Napoleonist võitis Abba lahingu ja sellest hetkest oli kogu maailm sarmika neliku jalge ees, suurt edu saavutati Euroopas, USA-s kui ka Austraalias.
Mõisted eurodisko ja europop tulid kasutusele just ansambli Abba puhul. Bänd ei rõhutanud eriti rütmi ja tempot, vaid just meloodiat ja harmooniat.
Abba plaatide kogumüük maailmas oli umbes 400-500 miljonit eksemplari, tänu millele olid nad tol hetkel Beatlesi järel populaarsuselt teine bänd.
Bändi nimi – ABBA - moodustati bändi liikmete eesnimetähtedest. Ansambli liikmed olid kaks abielupaari: Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid. Aastal 1983 otsustas bänd teha pausi, kuid mis tegelikult osutus hoopis bändi lõpuks.
Albumid

• "Ring Ring" 1973
  
• "Waterloo" 1974
  
• "Abba" 1975
  
• "Arrival" 1976
  
• "The Album" 1977
  
• "Voulez-Vous" 1979
  
• "Super Trouper " 1980
  
• " Gracias Por La Musica"1980
  
• "The Visitors" 1981
  
• "Abba Live " 1986
  

Kogumikud

• " Honey Honey" 1974
  
• " Greatest Hits" 1976
  
• "Greatest Hits vol 2" 1979
  
• "The Singles: The First Ten Years " 1982
  
• "The Love Songs " 1982
  
• "Abba International" 1982
  
• "Thank You For The Music: A Collection " 1983
  
• "Energhighs" 1983
  
• "The Abba Special" 1983
  
• "From Abba With Love" 1984
  
• "The Collection" 1987
  
• "Abba: The Hits" 1987
  
• "Abba: The Hits 2" 1988
  
• "Abba: The Hits 3" 1988
  
• "The Collection: vol 2" 1988
  
• "Absolute Abba" 1988
  
• "Abba Gold: Greatest Hits" 1992
  
• "More Abba Gold: More Abba Hits" 1993
  
• "The Music Still Goes On" 1996
  
• " Forever Gold" 1996
  
• "Love Stories " 1998
  
• "The Definitive Collection" 2001
  

Edukamad singlid

• "SOS" 1975
  
• "Mamma Mia" 1975
  
• "Fernando" 1976
  
• "Dancing Queen " 1976
  
• " Money , Money, Money" 1976
  
• "Knowing Me, Knowing You" 1977
  
• "The Name Of The Game " 1977
  
• "Take A Chance On Me" 1978
  
• "Chiquitita" 1979
  
• "I Have A Dream " 1979
  
• "The Winner Takes It All" 1980
  
• "Super Trouper" 1980
  

Filmid

• "Abba: The Movie" 1977
  

Bändi liikmed

Björn Kristian Ulvaeus sündis 25. aprillil 1945. aastal Gothenburgis. Ta on Rootsi muusik ning tuntud eelkõige Abba liikmena. 1960. aastal sai temast rahvamuusika grupi “ West Bay Singers” liige. Kuuekümnendate lõpus salvestas ta paar soolosinglit. Peale Bennyga kohtumist , hakkasid nad koos töötama.
Agnetha Åse Fältskog on sündinud 5.aprillil 1950 Jönköpingis. Ta on samuti Rootsi poplaulja ning endise ansambli Abba liige. Algselt oli ta nimi Agneta, kuid hiljem lisas ta eesnimele h-tähe.
Agnetha oli kaubamajajuhataja Ingvar Fältskogi ja Birgit Fältskogi (neiupõlvenimi Johansson) esimene kahest tütrest. Tema õde Mona sündis 1955.aastal.
Kui Agnetha oli alles 15-aastane ühines ta kohaliku tantsubändiga ning hakkas vokalistiks. Tema mõni aeg hiljem kirjutatud laul "Jag var så kär" sai 1967. aastal Rootsis hittlauluks. Agnetha avaldas ka mitu singlit saksakeelsete lauludega. Enne ABBA ansambliga ühinemist tegi ta Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega.
Aastal 1975 oli Agnetha juba ABBA liige ning siis väljastas ta oma viimase rootsikeelse albumi "Elva kvinnor i ett hus", mis jäi tema soolokarjääri edukaimaks albumiks.
Göran Bror Benny Andersson sündis 16.detsembril 1946.a. Stockholmis . Juba kuue aastasena sai ta oma esimese akordioni ja alustas mängimist koos oma isa ja vanaisaga. Oktoobris 1964.a. sai temast Rootsi suurima popgruppi, The Hep Stars , liige. 1969.a. lahkus ta sealt ja alustas tööd koos Björniga. Hiljem sai temast Abba liige.
Anni-Frid Synni Lyngstad, esitajanimega Frida , on sündinud 15. novembril 1945.aastal. Frida on Rootsi laulja ja tuntud ka endise ansambli Abba liikmena.
Anni-Frid sündis saksa ohvitseri Alfred Haase ja Synni Lyngstadi perre . Aastal 1947 olid Anni-Frid, ema Synni ja vanaema Agny Lyngstad sunnitud kolima Rootsi. Kui Anni-Frid oli alles kaheaastane suri tema ema ning lapse kasvatas üles vanaema. Anni-Frid uskus, et tema ohvitserist isa suri Teise maailmasõja lõpul, kui laev, kus ta viibis , uppus. Aastal 1977. avaldati aga Saksa noorteajakirjas “Bravo” Anni-Fridi biograafia ja siis avastas ta, et ta isa on elus ja veel samal aastal nad ka kohtusid.
Lauljakarjääri alustas Anni-Frid 1958 džässilauljana, kui ta oli alles 13-aastane. Ta moodustas bändi nimega Anni-Frid Four. 18-aastaselt abiellus ta bändi bassisti Ragnar Fredrikssoniga. Abielust sündis 2 last, kuid paar lahutas 1960ndate lõpus. Aastal 1972 liitus Anni-Frid ABBA-ga ning oli bändi koosseisus kuni aastani 1982.
Pärast ABBA-st lahkumist jätkas ta oma soolokarjääri. Aastal 1982 lahkus Anni-Frid ka Rootsist ja siirdus Londonisse. 1980ndate keskpaiku sõitis ta Šveitsi, kus elab praegugi. 26. augustil 1992 abiellus Anni-Frid oma kauaaegse boyfriendi vürst Heinrich Ruzzo Reuss von Plaueniga. Plauen suri aastal 1999 lümfoomi.
Agnetha ja Björn abiellusid 1971 . aasta juulis ja Frida ja Benny abiellusid 1978.aasta oktoobris.
Muusika
1960. – 1970. aastatel tekkis muusikastiil kantri-rock. Ansambel “The Eagles” oli kindlasti selle stiili kõige edukam esitaja . Just 1970. aastaid on sageli nimetatud rock-muusika seisakuajaks, sest tehti küll muusikat, mis hästi müüs, kuid uusi ideid sündis vähe. Siiski on iga aastakümme toonud rock-muusikasse midagi uut. Popmuusika on levimuusika liik, mis ühendab rock-muusika ja lööklaulu stiili- ja kõlaomadusi. Tuntuim popmuusika esitaja oli ansambel Abba.
Disco ja funk on muusikastiilid ,mis on välja arenenud afroameerika muusikast. Disko ei tähenda muud, kui tantsimiskohtades mängitavat muusikat, kus tavaliselt bändi ei olegi, selle pärast on raske öelda, milline on diskomuusika . Tähtis on eelkõige selle tantsitavus, sest seda mängiti ikka põhiliselt diskoteekides ning meloodiale ja harmooniale ei pööratud nii palju tähelepanu.
Disko hakkas muusikalise mõistena levima 1970. aastate algul ning siis tunti selle mõiste all souli ja gospeli silutumat vormi. Esitajad olid enamasti mustanahalised. Varsti hakkasid popmuusikas peituvaid võimalusi nägema ka valged muusikud . Näiteks ansambel “The Bee Gees ” oli pikka aega muusikamaailmast eemal, kuid siis tegi suure tagasituleku just popmuusika stiilis. Samuti olid ka ansamblid “Abba” ja “Boney M” tuntud, kui selle muusikastiili esitajad. Sellest ajast saati polegi enam erilist vahet, kas diskomuusika esitajateks on mustad või valged muusikud.
Funki puhul on afroameerika mõjud palju tuntavamad ja tippesitajad on tavaliselt ikka mustanahalised. Iseloomulikeks joonteks funki puhul olid lühikeste pausidega teravalt punkteeritud rütm ja ka basskitarri osatähtsuse suurenemine. Tuntud funki stiili esitaja oli ansambel “Earth, Wind & Fire”.
1970.aastateks oli helitehnika arenenud juba nii kaugele, et salvestatud muusika kvaliteet oli parem kui elava esituse oma . Nii et klubide omanikel oli palju kasulikum palgata üks diskor plaate keerutama, kui mitu muusikut mängima.
Rõivastuskunst
1970. aastatel muutus mood kiiremini kui kunagi varem, isegi moeajakirjast võis lugeda, et selga sobib panna kõik. Nendesse aastatesse mahuvad hipimoe järellainetus, 1920. – 1940. aastate retrostiilud, talupoja romantika, etno ja diskomood ning samuti punk , mis pani kümnendile punkti. Moodi lõid maitsetus, stiilistiihia, kitš, vabameelsus ja eksperimenteerimislust. Mood oli vahend, mille kaudu sai oma tõekspidamisi väljendada.
Meestemood muutus praktilisemaks, fraki tõrjusid välja lühemad kuued (sakod) ja moodi tulid erinevad sportlikud ja poolsportlikud riided. Mõjutatult noortemoest tulid meestemoodigi džiinid ehk teksapüksid. Nende kõrval on siiski kindlalt püsima jäänud klassikaline ülikond, mis koosneb kuuest, vestist ja pükstest. Seelikupikkus kõikus aastase intervalliga mini, midi ja maksi vahel. Mini kõrghetkel tulid moodi mikrošortsid, mida kanti kas eest nööbitava maksi seeliku või kehasse töödeldud midimantli all. Lühikesedpüksid olid tol ajal nii ameti- kui ka pruudirõivas. Au sees peeti ka käsitööd, näiteks kanti kootud triibulisi džempreid, liibuvaid veste ning sääresoojendajaid. 70. aastate keskel hakati valmistama Jaapani kimonost inspireeritud rõivaid. Jalanõud olid valdavalt platvormkingad, mille tallakõrgus oli 2-12 cm. Äärmuslikud olid ka püksisäärte laiused , mis ulatusid nii meestel kui naistel külvaates 40-70 cm-ni. Pükste madala vöökohaga puusaosa oli seda kitsam. Mitte ainult teksaseid ei tõmmatud enam jalga põrandal lamades.
Mood ja muusika käsisid ikka käsikäes, meeslauljad kandsid liibuvaid kombinesoone ja silmatorkavat make-up’i, mis tähistab glam-rock ajastu algust. Diskomoega tegid algust John Travolta oma laiade revääridega valge ülikonnaga ja eest lahtinööbitava musta polüesterpluusiga ning Abba läikivate kombinesoonidega ja sädelevate platvormsukksaabastega.
Ülikond ja lips polnud enam põlu all. Kitsad kriiditriibulised pintsakud koos altlaienevate pükstega ei olnud siiski ainult meestemood, ka naised kandsid üha rohkem pükskostüümi, vaheldumisi golfi- ja gautšopükste või püksseelikuga.
1977. aasta kevadel hakkas levima punk- klantsvälimus ja magusa muusika provokatiivne alternatiiv mood. Nüüdsest võis disainerirõivastelt leida rebendeid, haaknõelu ja kunstipäraseid koiauke.
Teater
Juba 19.sajandil arenes teater realismi suunas, lavapildis ja näitlejakunstis taotleti tõetruudust ning seda soodustas eriti lavatehnika hoogne areng. 20.saj. alguse teatri ilmet kujundasid silmapaistvad lavastajad, kelle loometegevust mõjutasid nende arusaamad teatri olemusest ja eesmärkidest - A.Antoine, E.G.Graig, M.Reinhardt, K.Stanislavski, V.Meierhold, J.Vahtangov, A.Tairov, B. Brecht , J.Grotowski jt.
Reaalse aluspõhjaga teatri arendamise kõrval hakati otsima uusi vorme ja väljendusvahendeid. Teatrisse jõudsid futurism, sürrealism ja teised modernistlikud voolud, mõjukaim neist oli ekspressionism . 1950. ja 1960. aastail uuenes teater, silmapaistvamad lavastajad olid: G.Tovstonogov, J.Ljubimov, A.Efros, A.Šapiro, R.Sturua ja A. Vassiljev . Teatrikunsti edendamiseks asutati 1948. aastal Rahvusvaheline Teatriinstituut. 1956. a. hakati korraldama Rahvusteatrite festivali ning aastast 1971. tegutseb Pariisis rahvusvaheline teatrikeskus ( Centre International de Recherche Theatrale).
Huvitavat infot

• 4.jaanuaril 1970.aastal esilinastus Oskar Lutsu “Kevade”.
  

• 13.märtsil 1946.a. mürsukastides Magdeburgis asuva sõjaväelinnaku territooriumile maetud Adolf Hitleri, Eva Brauni ning Joseph Goebbelsi ja tema naise ja laste laibad kaevati 1970.aastal välja ning põletati ja tuhk puistati laiali.
  

• 1970. aastal ilmus Eno Raua lasteraamat “Anu ja Sipsik ”.
  

• 23.märtsil 1970.a. esilinastus “Tallinnfilmi” mängufilm “Viimne reliikvia ”.
  

• Ensüüm pöördtranskriptaasi avastamine 1970.aastail tegi võimalikuks geeniteraapia arenemise, mida rakendatakse mingi geeniveaga patsientide raviks.
  

• 11.aprillil 1970.a. startinud USA kosmoselaeva “Apollo13” oli Maast 335 000 km kaugusel lõhkes kosmoselaeval üks hapnikupaak ja laev oli sunnitud Maale tagasi pöörduma. Nad maandusid õnnelikult 17.aprillil.
  

• Ajavahemikku 18.sept. 1970 kuni 3.juuli 1971 tavatsetakse nimetada rock-muusika mustaks aastaks. 18.septembril 1970 leiti Londonis oma hotellitoast surnuna Jimi Hendrix – mees, kes oli muutnud muusikamaailma oma virtuoosse elektrikitarrikäsitsusega. Surma põhjuseks oli rahustite üledoos. Vaevalt 3 nädalat hiljem, 4. oktoobril, avastati Los Angeleses motellitoast bluusi - ja rockilaulja ning helilooja Janis Joplini surnukeha . Diagnoositi heroiini üledoos. 9 kuud hiljem, 3.juulil 1971, suri oma Pariisi korteri vannis legendaarse ansambli “The Doors ” skandaalne solist ja juht Jim Morrison, taas oli põhjuseks narkootikumide üledoos.
  

• 1972.a. Firma Dunlop esitles iseparanduvaid autorehve.
  

• 1972. a. Prantsusmaal Vergeze'ist tuli maailmaturule Perrier' mineraalvesi.
  

• 1974.a.USA paleoantropoloog Donald Johanson leidis Etioopias vanima inimlase, umbes 2 miljonit aastat tagasi elnanud australopiteegi luid.