Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahva- arv kahanes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seda aega (u 1100-800 eKr) nimetatakse tavaliselt Kree- ka ajaloo tumedaks ajajärguks. Sel perioodil võtsid kreeklased kasutusele raua. 8. saj. eKr hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tun- nused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid (linn + ümbritsev piirkond). Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha.
Mesopotaamia Looduslikud olud Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei ...
alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad,
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhju...
Mina valisin enda teemaks spartaliku kasvatuse ja haridussüsteemi, kuna minu jaoks on antiikaeg alati kõige suuremat huvi pakkunud. On ju öeldud, et Kreeka on meie tsivilisatsiooni häll ning selle tundmine annab parema mõistmise tänapäevast. Pearõhk minu referaadis on militaarsuse esinemisel spartalikus elus. Nimelt on just see see miski, mis neid kõige paremini määratleda laseb. Samuti räägivad paljud olemasolevad allikad just spartalaste sõjaväelisusest. Kuna aga allikad võivad olla vahel ka eksitavad, siis üritan mina leida põhjuseid sellise elukorralduse jaoks ja näidata, ehk ei olnudki kõik nii hull, kui mõned välja lasevad paista. Et paremini mõista spartalasi, tuleb vaadata, kus nad elasid ja millised tingimused valitsesid nende kodukohas. Sparta asus Kreekas täpsemalt Peloponnesose poolsaarel, Lakoonika maakonnas. Sealt on tulnud ka väljend ,,lakooniline kõneviis", mis spartalasi iseloomustas ja mille pärast nad ka terves anti...
Algtõuke andsid hunnid, kes IV sajandi teisel poolel tungisid Ida-Euroopa steppidesse, purustasid 375 aastal Ermanarchi riigi, idagoodid ja teised hõimud. Kui Lääne-Rooma lagunes barbarite löökide all, siis Bütsants sai kaua aega hakkama rahvasterändamisega seotud konfliktidega. Siin mängis oma osa diplomaatiline teenistus, mis lähtus Rooma traditsioonidest ja sai eeskujuks uutele riiklikele moodustistele, millised kujunesid rahvasterändamise ajal. Ka Itaalia linnriigid ja ristisõdalased võtsid üle need võtted ja põhimõtted. Riigi sõjalise võimsuse vähenemine ja naabrite tugevnemine sundis riiki kasutama diplomaatia võimalusi. Bütsantsi võimsuse tippajaks oli Justinianuse valitsemisaeg (527-565). Rahvusvahelise süsteemi mõistmiseks tuleb aru saada, mis toimub riikide poliitilises süsteemis. Justinianus oli ise talupoeglikku päritolu. Keiser Justinus, tema talupojast eelkäija, sai võimule tänu oma väejuhi staatusele ja upitas
· kreetalastest sõjakamad · ehitasid müüriga kindlustatud linnuseid · osavad kullassepad · Mükeene linnas säilinud Lõviväravad · Agamemnoni kuldmask Vana-Kreeka kunst · Vana-Kreeka kaart 8-5saj ekr kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord-orjanduslik demokraatia.Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreek linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele asemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes ( Sokrates, Platon, Aristoteles) · Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on sanud aluseks Euroopa Kultuurile.
Teemaks on just Kreeka, kuna mulle meeldis see riik valitavatest riikidest kõige rohkem. 1.1 Kiire algülevaade Kreekast Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus.
Kogu Apenniini poolsaar, välja arvatud Po jõe org, läks nüüd Rooma kätte. Puunia sõjad Puunia sõdades (264146 eKr) purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik, mis muudeti Rooma provintsideks. Idaalade vallutamine Illüüria sõdadega (215168 eKr) alustas Rooma idapoolsete Vahemeremaade allutamist. Provintsiks muudeti Makedoonia, allutati Kreeka linnriigid. Impeeriumi sünd Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Muuhulgas toimus ka Itaalia linnastumine. Kuningate ajajärgust alates säilinud linnriiklik valitsemiskord ei sobinud enam provintside haldamiseks. Algas kodusõdade ajastu, mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid.
Kommunikatsioon ja üleilmastumine Referaat Õpetaja: 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Globaliseerumise iseloomustus..........................................................................3 2.Liiklusvahendite areng........................................................................................ 4 3.Mida on globaliseerumine kaasa toonud.............................................................6 4.Majanduse üleilmastumine.................................................................................. 7 Kokkuvõte.....................................................................
käsiraamatud. Selles raamatus räägitakse , kuidas üks valitseja peaks käituma oma rahvaga, et säiltada oma võimu ja autoriteeti. Mida ta peaks tegema, et võimule saada, ja kuidas seda säilitada ja mis võib juhuda kui ei ole rahvale meelepärane, ehk siis täita oma kohustusi, mida rahvas temalt ootab. ,,Vailtseja pidi kiirendama poliitilise päästja ilmumist, kes vahendeid valimata ühendaks rikutud linnriigid ning tõrjuks tagasi välisvallutajad. Filosoofiline teos koosneb kahekümnest kuuest peatükist.Esimeses üheteistkümnes peatükkis esitab oma nägemuse erinevatest viisidest ja tingimustest, kuidas saada ja säilitada võimu. Kaheteistkümnendast kuni neljateistkümnenda peatükini käsitleb sõjalist võimu ning milliseid sõjalisi vägesid omada. Viieteistkümnendast kuni kahekümne viienda peatükini käsitleb seda, millisedeaksid olema valitseja iseloomujooned ja voorused
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused
Eesti asutusajaloo seisukohalt on hindamatu väärtusega allikad Põhja-eestit valitsenud Taani kuninga arvepidamise jaoks koostatud ``Taani hindamisraamatu`` Eestimaa nimistu. See on koostatud arvatavasti aastal1230. Eesti ajaloo oluline sündmus oli ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades. Kristluse levimist kiirendasid viikingiretked, kus skandinaavlased puutusid kokku kristlike maadega. Samal ajal tugevnes Novgorod ja vene riigiga seotud linnriigid. Vene sõjajõududega tuli eestlastel pidevalt kokku puutuda. 12. sajandi keskel, kui Taani, Rootsi ja Venemaa olid poliitiliselt killustatud ja sõjaliselt nõrgad, ilmus Läänemerele uus jõud ajaloo kulgu määrama. Tekkivad erinevad uut tüüpi linnused, et kaitsta ennast vaelaste rünnakute eest. Rauaaja lõul olid Eesti alal tätsaimateks territoriaalseteks üksusteks kihelkonnad. Kirjalikest allikatest
Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Polis Tüüpiline riigivorm, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ühiskonna struktuur Kõik linnriigi kodanikud osalesid riigi valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe, neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Oli ka nõukogu, mis omas suuremat rolli, kui rahvakoosolek, siin arutati tähtsamad küsimused läbi ja pandi ravakoosolekule hääletusele. Linnriigid kus valitsesid rikkad nim. aristokraatlikeks. Erinevad valitsemis vormid Türannia-mõni suursugune juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu. Toetuti sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi, kuid püüti ka saavutada oma kodanike toetust. Kehtestati riigis kindel kord, lõpetati segadused ja parandati vaeste olukorda.Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile, Demokraatia-rahvavõim Sparta ühiskond ja valitsemine
tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid. Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna kihistumine, välissidemete taastumine. Linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena. Kreeka-Pärsia sõjad 5. Saj e.m.a. Tegevusala Pärslased alistasid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. Iseloomulikud tunnused - Klassikaline ajajärk 5.-4. Sajandi I pool e.m.a. Rahva eneseusk tõusis. Iseloomulikud tunnused 2. Minose ja Mükeene kultuur Minose kultuur u. 2000 eKr Mükeene kultuur
Kuigi kuninga võim oli sisuliselt piiramatu, pidi ta arvestama suurnike soovidega, sest kui ülikutele ei meeldinud kuningas, võisid nad ta võimult kõrvaldada. Kui kuningas valitses korraga mitut linnriiki, siis nagu ka Egiptuses, pani ta seda valitsema oma ülikkonna hulgast asevalitseja. Mesopotaamias oli olemas ka kodanikkond, kes osales teatud määral riigi asjade otsustamisel. Mõjuvõimsama kuninga korral sai kodanikkond ainult kuninga otsust heaks kiita. Mesopotaamia linnriigid ei kontrollinud kõike nii rangelt, kui seda tehti Egiptuses. Mesopotaamia linnades elas ka inimesi, kes olid riigist täiesti sõltumatud. Ka maksud olid väiksemad kui Egiptuses. Kohtumõistmine Mesopotaamias oli kirja pandud Hammurapi seadusesambal, mis pidi vähendama kuritegevusi linnades. Selle järgi mõistsid kohtunikud kohut varguste, tapmiste jne puhul. 4. Religioon Mesopotaamia jumalad on sumeri päritolu. Jumalaid kujutati inimesena. Igal jumalal oli oma
maajad juba peamised linnad maha jätetud · Väga head matemaatikud ja astronoomid täpsem kalender kui euroopalastel · Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr, kui peamine tegevus oli põlluharimine · Kõrgkultuuri aeg jääb aastatesse 300-900. a. pKr · Linnad rajati vihmametsadesse kus olid uhked astmikpüramiidid ja valitsejate suured paleed. · linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused · Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid · Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees" · Valitsejad andsid uhket rõivastust, näod olid tatoveeritud ning hambad lihvitud · Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega tööriistad olid tehtud puust ja kivist · Põhiliselt kasvatati maisi · Peale maisi kasvatati veel tubakat,puuvilla, uba ja kakaod · Kakaoube kasutati rahana · Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja
KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed
hiljem rändmuusikute poolt. Goljaarid e. vagandid – rändmuusikud, kes olid võimelised kuuldud muusika kirja panema. Teenistuseta vaimulikud või üliõpilased. Keskaja tähtsamad pillid: Rebekk Rataslüüra Lauto Harf Renessanss 14-16 sajand. Itaalia. Renessanss tähendab taassündi. Eeskuju võetakse antiigist. Inimene hakkab rohkem mõtlema maisest elust. Ilmalikustamine. 14 sajand: Itaalias tekivad uhked linnriigid, elevad tänu kaubandusele. Õukonnakunstnikud, -muusikud ja –luuletajad. Kunstniku nimi muutub tähtsaks. Madalmaade koolkond: 15-16 sajand. Belgia, Luksemburg, Holland, Põhja-Prantsusmaa (tänased alad), Burgundia hertsogriik. Heliloojad üle terve Euroopa, igaüks võtab kaasa oma traditsioonid. Kõik stiilid segunevad – Euroopa muusika. Kõikidele ühtmoodi mõistetav. 5 erinevat põlvkonda – ühe põlvkonna tegutsemise aeg u. 20-40 a.
kardetavad prillmaod, päikesest kõrvetatud ja skorpionidega täidetud liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed, mis kubisevad krokodillidest, ja ja igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel, ja kõrvetav kuumus lagendikel, mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus. Indi jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid. Linnad on range planeeringuga, sirgete tänavatega ning kanalisatsioon on hästi arenenud. Seal on mitmekorruselised põletatud tellistest majad lamedate katustega, kus õhtuti saab leiba luusse lasta ja magada. Igas majas on bassein, tualettruumid on ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel on suuremad paleed. II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni
rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud) Mesopotaamia Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingituna sai alguse sealne tsivilisatsioon. 3000-2500 eKr Mesopotaamia lõunaosas asus rahvas- sumerid. Rajasid tsivilisatsiooni, õppisid sulatama vaske, võtsid kasutusele ratta, veovankri. Linnriigid ( Uruk, Ur,Kis) Linn koos maa-ala, külad. Linna keskel astmeline tempel- tsikuraat( pühendatud linna kaitsejumalale) Riiki valitsesid kuningas (sõjavägi, jumalaasemik) ja preestrid (kohustused jumalate vastu, templimajapidamine). Sumeri linnadest põhja pool asus Babülon. 1700 eKr Hammurapi vallutas kõik Mesopotaamia riigid- Babüloonia suurriik. Suur seaduste kogu. Seadused raiuti suurtesse kivitulpadessse ja seati avalikesse kohtadesse
vägev naaber nii Egiptus kui ka Mesopotaamia piirkonda oma võimu alla saada. Kaanani riikide sõltumatus osutus seetõttu võimalikuks peamiselt vaid naabrite jõutasakaalu korral - siis võis ühelt riigilt teise vastu kaitset leida. Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt semiidi rahvaste kultuur. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale juba eespool mainitud suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli Vahemere rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros jt. FOINIIKIA LINNRIIGID. Foiniikia õitseaeg oli 10.-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosele, seejärel kaugemale Vahemere äärde. Üks neist oli Kartaago, asukohaga Aafrika põhjarannikul, mis tõusis peagi Vahemere lääneosa võimsamaks riigiks
Raua kasutuselevõtt ARHAILINE AJAJÄRK (VIII-VI) ja selle kultuur (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 480 eKr. Üldiseks sai paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid). Kreeka alfabeedi loomine kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest edasi arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike- Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linn riigid olid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus)
sooldumine ja viljatuks muutumine. · Ehitusmaterjaliks oli savi (sisseveetavad puit ja kivi olid kallid). · Avatus kauplemine, sõjad ja rüüsteretked, mis põhjustasid tsivilisatsiooni ebastabiilsust. 2. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt. b. Linnriigid linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kis) c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: · Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mille harimist juhatasid preestrid. · Inimest peeti jumalate orjadeks, kes pidi usinalt neid teenima. · Karistuseks tuli uputus, vaenlased, põud jne.
Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erladasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Elamine Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest, kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid
PILET 7 Mesopotaamia tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, Mesopotaamia suurriigid, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Tsivilisatsiooni eripära- vähem suletud Tegurid- tihedad suhted naabritega; asukoha geograafiline avatus; kohalike looduslike toorainete vähesus, savitsivilisatsioon. Riiklus teke- 3000 eKr kujunesid järk-järgulise arengu tulemusena mitmed sumeri linnriigid. Ühtset riiki Mesopotaamias sel hetkel ei tekkinud. 2340 eKr vallutas Akadi valitseja kõik olulised sumerite linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Keskmine kiviaeg Eestis Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad
Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos js Sürakuusa. Sel ajal kujunes aristokraatlik võim (ehk suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal. Sparta linnriik ja Ateena linnriik (ühiskondlik struktuur ning ühiskond, ning lühike ülevaade valitsemisest)-
Paljud nüüdse aja inimese jaoks nii tavalised spordialad on alguse saanud nimelt Antiik-Kreeka olümpiamängudelt. Ent Kreekas austati sporti juba enne olümpiamänge. Kreeklased pidasid ülimalt oluliseks keha ja vaimu harmooniat ning tegid selle nimel tööd. Ideaalsel inimesel olid head proportsioonid, sümmeetrilised näojooned, treenitud, tugev ja lihaseline keha ning vahe mõistus. Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati varemgi. Erinevad Kreeka linnriigid paistsid silma erinevate eelistustega: Ateenas rõhuti esteetilisusele, tugevusele, osavusele atleet pidi pakkuma silmailu, vaataja pidi saama esteetilise naudingu. Spartas seevastu peeti oluliseks praktilisust, mistõttu erilise tähtsuse omandas vastupidavus, tugevus, valutaluvus, halastamatus. Tänapäeval kuuluvad spordimaailma sündmuste tippu kahtlemata olümpiamängud. Iga nelja aasta tagant toimuvad suve- ja taliolümpiamängud, lisaks male- ja kabeolümpiad, eraldi noorte- ja
linnriikide võimuvõitluseni. · Perioodi lõpul algas Kreekast põhja pool asuva Makedoonia riigi esiletõus. · Makedoonia kuningas Philippos II allutas Kreeka linnriigid oma ülemvõimule. Hellenistlik 338 30 eKr · Makedoonia Aleksandri sõjaretke ajajärk (334 326 eKr) tulemusena kujunes maailmariik. · Hellenistlike riikide kujunemine. · Vahemere idaosa hellenistlike riikide
oli maksudest vabastatud. Lihtasteegid oli rahuajal talupojad. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse, maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse ja madalaimal astmel olid orjad. Usundis oli tuhandeid jumalusi, kellele pidi inimesi ohverdama (sõdade eesmärk). Kõrgeltarenenud vaimukultuur: olid riigi ülalpeetavad koolid, kõrgel tasemel filosoofia, kaks eri pikkusega kalendrit (päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus. Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia, linnriiki juhtis preester- kuningas, kes oli päritava võimuga. Lihtrahvas koosnes vabadest maaharijatest ja käsitöölistest. Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid. Haridus kättesaadav vaid preestriseisusele. Suured teadmised
võidusõit ○ Ka luule ettekandmine ja võistulaulmine ● Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemine = filosoofia ● Thales - kõige aluseks vesi ● Demokritos - maailm koosneb aatomitest ● Sofistid hakkasid juurdlema inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle ● Filosoofiast hakkas eralduma teadus ○ Esimesena eraldus matemaatika (Pythagoras) ● Linnaühiskond ● Linnriigid ehk polised ● Kodanikud osalesid linna valitsemises ja sõjaväes ○ Rahvakoosolekud ○ Nõukogu ● Tihti kehtestati türannia ○ Hakati seadusi täpsemalt üles kirjutama Sparta ● Lakoonika maakonnas ● Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda ● Koosnes neljast suurest kindlustamata külast ● Spartiaadid = Sparta kodanikkond (Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud)
õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · 22.3 · Inglismaal ja Prantsusmaal kuulutasid linnad senjööriks kuninga, et vabaneda feodaalide võimu alt · Itaalia linnad sõlmisid omavahel liidu ja paavsti toetusega kuulutasid Püha Rooma keisritele sõja 14.sajandiks sõltumatud linnriigid · Sveitsis linnade liit mägilastega Saksa keisri vastu keskaja lõpuks kujunes liidust Sveitsi riik · Flandria linnad said Inglismaa toetusel Prantsuse kuningast jagu läksid keskaja lõpuks Saksa keisrite võimu alla, kes tagasid ulatuslikud privileegid · Saksa rannikulinnad Hansa liidus siseasjades ja kaubanduses iseseisvad · 22.4 · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate
VABARIIGI AEG Aastal 510 kehtestati Roomas vabariik ja riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemad olid kaks konsulit. Vabariigi aeg jaguneb: 1. 510-265 eKr Gallide sissetung 387 eKr, keda Rooma pidi tagasi tõrjuma Sõjad samniitidega (3) Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja
alguseks - Labürinditaolised lossid; rahumeelne kultuur; hävines; NB! 1200 eKr Trooja sõda · Tume ajajärk 1100 800 eKr - Kreeka asustus laienes: Egeuse meri Kreeka sisemereks; kangelasajastu: müütide kujunemine; teame tänu Homerose eepostele (,,Ilias", ,,Odüsseia") · Arhailine ajajärk 800 500 eKr - 800 eKr tähestiku loomine; tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas; linnriigid: nt Ateena ja Sparta; ülekreekalised religioossed keskused (Delfi, Olümpia); 776 eKr olümpiamängud; · Klassikaline ajajärk 5. Saj ekr 330 eKr - 5. Sajand eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg, samas ka suurte sõdade periood: Kreeka-Pärsia sõda, Peloponnose sõda (kodusõda Ateena), makedoonlaste vallutused; · Hellenism 330 30 eKr - Kreeka alad suurriigi koosseisus, aga Kreeka on eeskujuks, kultuuride
välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon. Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kiš jt) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal. Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat. Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik ja kohtunik). Sumerite religiooni, kirjandust ja kunsti jäljendati ka pärast selle rahva sulandumist teiste rahvaste hulka. Umbes 2500 eKr. sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid, mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigid Mesopotaamias: 1) Akadi riigi (24. saj. eKr.) rajajaks oli Sargon (semiidi päritolu). Riik kadus varsti, kuid akadi keel jäi aastatuhendeks. (Juudid ja araablased on semiidid). 2) Järgmisena tõusid esile Babüloni linna valitsejad, kes rajasid Vana-Babüloonia riigi (18-16. saj. eKr). Kuningas
Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. pKr. Siis ehitati KeskAmeerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena.
VANA-KREEKA INIMENE Kuulaja ning vaataja Nägemine, mälestusmärk, mälestus Uudishimulikud ja tähelepanelikud kreeklased on terased vaatlejad ja andekad jutustajad. Mõlemaid omadusi näeme kahe suure jutustaja Homerose ja Herodotose teostest. Neid autoreid võlub maailma detailiderohkus ning neile meeldib käsitleda igapäevast inimtegevust. Samuti iseloomustab autoreid soov näha ja tundma õppida. Herodotos alustab oma teost "Ajalugu" üldistava väitega, et "inimesed usaldavad vähem seda, mida nad kuulevad, ja enam seda, mida näevad." Autorid püüdsid luua inimeste suurtele tegudele verbaalset mälestusmärki. Herodotos oli üks esimesi proosakirjanikke, kes lõi suuremahulisi teoseid ja talletas minevikumälestusi kirjalikult. Kuid ainult mälestusmärk ei saa rääkida. Ta vajab inimese häält. Mälestusmärki, millel puudub pealiskiri, ei mäletata. Pealiskiri on nagu tumm hääl kivil, mil...
rauaaeg törjuti pronks ja vask. Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused: · Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus). barbar mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest: · ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st
Sellisel taustal kujundasid Kaanani peamiselt semiidi sugu rahvad omanäolise kultuuri, mille mõju on mitmetes olulistes valdkondades tunda tänapäevani. Ühtlasi püüdsid nii Egiptus kui ka Mesopotaamia suurriigid seda piirkonda oma võimu alla saada. Kaanani riikide sõltumatus oli seetõttu võimalik peamiselt suurriikide jõudude tasakaalu korral - siis kui oli võimalik ühelt suurriigilt teise vastu kaitset otsida. Foiniikia linnriigid Kaanan oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja tähtsusega riikideks. Suuremate sisemaa riikide kõrval mängisid seal erilist rolli rannikule koondunud territooriumilt väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Büüblos, Siidon, Tüüros jt.. Nende rikkuse peamine allikas oli transiitkaubandus erinevate Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade vahel. Nii kujunesid foiniiklased I aastatuhande algul e.Kr.
· Ta vallutus retkedele järgnes massiline ümberasustamine Euroopast Lähis-Idasse. Kreeka keel muutus Lähis-Idas kõnekeeleks ja Kreeka traditsioonid asendasid kohalikud. Tekkisid kreekapärased linnad ja varsti sulandusid erinevad rahvad ühtseks kreeka keelseks elanikkonnaks. · Pärast Aleksander Suure surma tekkisid kolm suuremat hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. · Linnriigid kaotasid oma iseseisvuse, allusid suurriikidele, mida juhtis monarh koos oma nõuandjatega, kelle valis ise. · Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, sellega tõusis armee professionaalsus, Hakati kasutama sõjaelevante, kiviheitemasinaid ja piiramistorne. · Idamaadesse rännanud kreeklased rajasid uusi asulaid, paljudest neist said rikkad ja rahvarohked linnad. Tähtsaimaks linnaks osutus Aleksandria. Vahemere linnade ilme
i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud k) toimusid Peloponnesose sõjad (sõjad Kreeka poliste vahel ülemvõimu saavutamise nimel) l) aristokraatia (aristos = kr k ,parim'; kratos = kr k ,võim') kujunemine st ühiskonna selge kihistumine m) kujunes kreeklaste ühtekuuluvustunne (keel, kultuur) n) sellest perioodist teame eelkõige tänu hilisematele üleskirjutustele o) Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla (valitsejateks said Philippos II ja tema poeg Aleksander Suur) p) kangelaslugude ja müütide kujunemise aeg q) ehitati tänaseni osaliselt säilinud Ateena akropol r) üheks tähtsamaks keskustest Mandri-Kreekas oli Mükeene s) algas kreeklaste tugipunktide rajamine Vahemere ranniku äärde t) languseperiood (senised keskused - lossid - olid hävinud, kiri ununenud, elanikkonna arv vähenenud, Kreeka langenud peaaegu
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5...
isaks kutsutakse. Tegemist on ka ajaga kus algasid antiiksed olümpiamängud, mis hiljem keelustati - paganlikud mängud. Arhailine ajastu - Arhitektuur ja kunst hakkasid kiiresti arenema. Esimeste müntide vermimine, saarel Aegina, mis oli rahapada. See oli mandrilt eemal julgeoleku kaalutlustel. Klassikaline ajastu, kõige tuntum ja läbi uuritud periood, idealiseeritud. Murdeline periood nii politiilises plaanis kui ka kunstis. Ateena vallutamine, pärsalastest saadi lahti. Linnriigid olid, ei olnud ühtset riiki. Linnade vahel rivaalitsemine taandus. Kõige hramoonilisem aeg poliitika ja kultuuri vahel. Kreeka klassikalise demokraatia sai eeskujuks politiilisele süsteemile demokraatia, ühte jalaga pidi. Õgussüsteem pärineb Antiik-Roomast. Hellenistlik ajastu jaguneb kolmeks: 1. I Filippose ajastu, Makedoonia kungkriigi vallutamine. 2. II periood - Aleksander vallutas Kreeka ning Kreeka on sõltuvuses Makedooniast. Sellel ajal
Maiade tsivilisatsioon Klassikaline maiade tsivilistasioon oli arvatavasti arenenuim Mesoameerikas. Aastatel 250-900 pKr ehitasid nad üles ühiskonna, kuhu kuulus keerukas matemaatika, hieroglüüfid ja tosinad linnriigid võimsate püramiid-templitega majesteetlikult troopilistes vihmametsadest esile kerkimas. Jumalatele sarnanevate dünastiliste valitsejate võimu all elavatel maiadel olid võrratud ehitusalased oskused ning rikas ja kaunis kunst, samuti religioosne elu, mille keskme moodustasid vereohvriga seotud rituaalid. (Nicholas J. Saunders 2007: 79) Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250
kultuur ja tsivilisatsioon. Religioonist suurt ei teata. Minoiline kultuur(arhitektuur) Lossid Skulptuur-Väikesed jumalanna kujud madudega Seinamaal,akrobaadid sõnnidega,loomad. Mükeene kunst 1600-1200 e.m.a(sõjakaskultuur) Ahhailased võtsid II aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri. Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö,keraamika) Vanakreeka kunst 1200 saabuvad doorlased Ühtset riiki ei kujune,tekivad linnriigid polised. Jumalad inimestega sarnased,vigadega Tume ajajärk Arhailine aeg 600-480 e.m.a Klassikaline aeg 480-323 e.m.a Hellenistlik aeg 323-30 e.m.a Arhilise aja alguses olid kreeklaste ehitised puidust ja savist,mistõttu neid enam alles polegi. Kreeka tempel sammastega ümbritsetud. Dooria,joonia,korintose -stiilid. Reljeefid Peamiselt kõrgreljeefid(kaunistasid templeid,olid ruumilised) Arhitektuur Templid-olid ristkülikukujulised ja seda ümbritsesid sambad.
12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt / Kreeka asustus laienes (Egeuse meri Kreeka sisemereks) / kangelasajastu (müütide kujunemine, temale tänu Homerose eepostele (Ilias / Odüsseia) 3) Arhailine ajajärk: 800-soo eKr / 800 eKr tähestiku loomine / tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas / käsitöö, kaubandus, meresõit / polis linnriigid Vanas-Kreekas (Ateena, Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne 4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda / makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise
Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr 4. Hiline e hellenistlik aeg 323eKr- 30 pKr · Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. · Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. · Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks. Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid. · Kreekast on pärit sportimise, sh ka olümpiamängude traditsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
