Muusikaajalugu - klassitsism (0)

Muusikaajalugu
Vanakreeka muusikast –  Klassitsism
Koostanud :
Andres Maasikas
14AT1
10.Klass
Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 
2015
Vanakreeka  muusika
 Arhailine ajajärk – iseloomustab  rahvaluule  ja rändlaulikute loomingute 
kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose 
ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised  laulikud  aoidid, kes  lüüra  saatel kandsid 
ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, 
polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad.
 Vanimast kreeka  luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud  laulutüübid : * 
paiaan (apol onile pühendatud laul kitara saatel
* ditüramb (aulosega  saadetud  laul dionysose  kultusest )
* treen (surnuitk aulose saatel)
* hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi 
kultuslaulude ühine nimetus on hümn. 
Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab 
kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima

Klassikaline ajajärk –  keskne  žanr oli  tragöödia , mis arenes 
dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal e. Difürambidel. 
Klassikalise tragöödia rajajad aischylos, sophokles ja euripides (5. 
Saj. Ekr) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejaid ja dramaatilise 
tegevuse, millega koori osa jäi tagaplaanile. Lisaks kooridele esitati 
ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes.
5. Sajandi lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem 
väljenduslaad, mida nimetati “uueks muusikaks”. Uue stiili suure 
meistri ja kitaravirtuoosina tuntakse timotheost mileetosest. 

Hellenismi ja  rooma  võimu ajastu – segunes klassikaline kreeka 
kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kujunes aristokraatlikus 
keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus 
peamine oli puhtmuusikale väljendus . Kreeklased kasutasid kaht 
erinevat tähtnoodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusika 
jaoks. Mõlemad võimaldasid märkida kõiki helisid pool- ja 
täistoonilise kõrgendusega.

Rooma impeeriumi  muusika  – lähtus vanakreeka 
muusikapärandist ega lisanud sellele palju olulist. 
Sel ajal koguti teatrietenduste ja muude pidustuste 
puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkoosseise ja 
nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse 
elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam 
tooni andma enamasti hellenistlikelt  aladelt  
sissetoodud orjad. Roomlaste levinuim pill oli tibia 
(kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem 
kasutati eri tüüpi sarvi. 
Keskaeg

Kestis: 5 sajand – 13 sajand pKr.

Kirik  ja  kristlus

Jumalateenistus ehk  missa
Paavst
Mungad  ja nunnad (kloostrielanikud)
Klooster
Koraal  – kirikulaul

313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk 

Gregorius  I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal 
sai paavstiks. Teeb Roomas laulukooli.  Saadab  mungad 
koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates 
paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas 
ühesuguse jumalateenistuse maailmas.
Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab.
 Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned:
* Pil e ei kasutata saatel – a capel a (ilma saateta)
* Laulavad mungad
* Ladina keelne
* Ühehäälne laulmine
* Puudub kindel  taktimõõt , muusika rõhud olenevad sõnadest
* Aluseks vaimulik proosa tekst
 Uus laulutüüp tekib al es 10. sajandil. 
 Tekivad ordud.
 Kirikusse tagasi  orel  9. sajandil.
 Tekib kahehäälsus – esimene laul on  organum .
 Organum – kahehäälne kirikulaul, mil e alumine hääl  laulab  alati Gregoriuse koraali. 
Kasutati 10-13 sajandil.
 Leoninus – kirjutab kahehäälseid organumeid (12 sajand). 
 Perotinus – kirjutas kahe- ja kolmehäälseid organumeid (13 saj.)
 13. sajand kirikutes kasutusele kolmehäälsed organumid.
 Motett – kolmandat häält lauldakse erinevates keeltes, 
elurõõmsates tekstides. Visatakse kirikust välja, lauldakse 
kirikust väljaspool edasi.
 Noodikirja areng.
 1 etapp (vanim) – neuma – märk, millega tähistati väikest helide 
gruppi (1-4 heli), rütm  on väga täpne. Kasutati 7-8. sajandil.
 2 etapp – kaks noodijoont (punane ja roheline)
 3 etapp – kuni 10 erinevat noodijoont
 11 sajand:  munk Guido (Arezzost pärit) võtab kasutusele 4 joont 
ja joonevahed
 12 sajand: võetakse kasutusele kandilised noodipead
 13 sajand: meenutab meie omi
Ilmalik muusika
 Pole jälgi, kirjapanek puudub.
 Esimesed noodid seotud rüütlimuusikaga.
  Muusikal  eriline koht, kui rüütel muutus tundlikuks seoses 
südamedaamiga. Lauldi serenaade, mis on kirja pandud. Rüütel 
laulis  oma kangelastegudest, tunnetest. 
 Rüütlilaulik – sai olla ainult see mees, kes oli sünnist rüütliseisus. 
Hiljem lihtsam rahvas, sest rüütel palkas inimese kes laulis kui ta ise 
seda teha ei suutnud.
 Rändmuusikutel võimalus  õukonnas  tööd saada, rüütel võis palgata.
 Rüütlilauliku nimetus:
Lõuna-Prantsusmaal – trubaduur
Põhja-Prantsusmaal – truväär
Saksamaal - minnesinger

Lauludele ei pandud kirja 
autoreid.

Rüütlid ei  pannud  ise oma 
laule kirja, pandi tihti kirja 
hiljem rändmuusikute poolt.

Goljaarid e. vagandid – 
rändmuusikud, kes olid 
võimelised  kuuldud  muusika 
kirja  panema . Teenistuseta 
vaimulikud või üliõpilased.

Keskaja tähtsamad pil id:
Rebekk
Rataslüüra
Lauto
Harf
Renessanss
14-16 sajand. Itaalia.
Renessanss tähendab taassündi.
Eeskuju võetakse  antiigist .
Inimene hakkab rohkem mõtlema maisest elust. Ilmalikustamine.
14 sajand: Itaalias tekivad uhked  linnriigid , elevad tänu kaubandusele. Õukonnakunstnikud, 
- muusikud ja –luuletajad.
Kunstniku nimi muutub tähtsaks.
Madalmaade koolkond:
15-16 sajand. Belgia, Luksemburg,  Holland , Põhja-Prantsusmaa (tänased alad), Burgundia 
hertsogriik.
 Heliloojad üle terve Euroopa, igaüks võtab kaasa oma traditsioonid. Kõik stiilid segunevad – 
Euroopa muusika. Kõikidele ühtmoodi mõistetav. 
5 erinevat põlvkonda – ühe põlvkonna tegutsemise aeg u. 20-40 a.
Trükitakse noote.
Neljahäälsuse teke – bassi hääl tuleb juurde.
Martin Luther

1517  Wittenbergi  uksele 19 
nõudmist.

 Munk, kes leiab, et katoliku kiriku 
algne mõte hakkab kaduma. Leiab, 
et usk peaks kirikus jälle kõige 
olulisem olema.

Luteri koraal – uus laulutüüp:
     * Saadab orel
* Esitab  kogudus  e. rahvas
* Nii ühehäälne kui mitmehäälne
* Emakeeles
* Kindel taktimõõt
* Kasutatakse värsstekste

Vastureformatsioon – Roomas 
suur kirikukogu, vaadatakse 
katoliku  kirik  aastaid läbi ja tehakse 
tähtsaid uuendusi.

Ilmalik muusika renesseansiajastul:

Muusika pannakse kirja.

Attaignant
Noodid:
1. Kõiki hääli võib  laulda
2. Kõik  hääled  pil idega
3. Mõned hääled lauldakse, mõned pil idega
4. Kõike tubleeritakse

Itaalia: oluline muusikas
Olulised laulutüübid  Itaaliast
     Ilmalik laul: *
 Keeruline, antud  kõrgele  seltskonnale,   madrigal  – tekst   parimatele luuletajate luulest.
Lihtne, rahvalik, li kuv rütm, vil anel a bal etto.
Prantsusmaa:  chanson – kõik  ilmalikud  
*aeglane (armastus), *ki re ( lõbus , naljakas)
Inglismaa: eeskujuks Itaalia. Kõik mis moes Itaalias, moes ka Inglismaa. 
Thomas  Morley

Saksamaa: mahajäänum ja konservati vsem, ühehäälne laul pikalt kasutusel. 
Meisterlauljad. Hakkab avastama mitmehäälsust. Mõjutatud tugevasti 
madalmaade  koolkonnast . Heinrich  Isaac . 
Barokk

Portugali keelsest sõnast “barocco” – lopergune pärl. Halvustatav 
nimetus.

Kestis:  16.dajandi lõpp – 17.saj. – 18.sajandi I pool.

Vaimulik muusika taandus.

Kuulsamad heliloojad:
Itaallased: A.  Corelli , A Vivaldi, A.  Scarlatti
Sakslased : J.S  Bach , G.F. Händel
Inglane: H.Purcell
• Generaalbass  (katkematu  bass ) – muusikat pidevalt  saatev  
bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse 
pillirühmaga, milles on vähemalt 2 pilli:
› Bassipill (  tšello , fagott…)
› Harmooniapill ( orel, lauto…)

16.sajandi lõpp:
Instrumentaalmuusika teke ja areng.
Viiul , altviiul ehk vioola, tšello, violoon – kontrabass

Viiuli perekonna pille võimalik häälestada; ulatus on väga suur, alates 
kontrabassi madalast ja lõpetades viiuli kõrge häälega; väga suurte  
mänguvõimalustega olemasolu

Kuulsad muusikateosed:
•
Kontsert
•
Concerto  grosso
•
Orkestrisüit

Instrumentaalmuusika barokiajastul

Concerto grosso (conserto – koos mängimine, grosso – suur)
2 gruppi mängivad vaheldumisi
3 osa: kiire, aeglane, kiire
o Kontsert:
Teos soolopillile ja orkestrile
3 osa: kiire, aeglane, kiire
Soolopill koguaeg  põhiline,  orkester  vaid saadab.

Süit:
Mitmeotsaline teos, mille osad on omavahel sisuliselt seotud.
Kirjutati põhiliselt tantsusüite.
4 kohustuslikku osa: a) al emande ( aeglane) – Saksamaalt
b) Courant  (kiire) – Prantsusmaalt
c) Saraband  (üliaeglane) – Hispaaniast
d) Gigue (ülikiire) – Briti saartelt, meremeeste tants

1749.aastal Euroopa esimene liiklusummik,  Händeli  *Tulevärgimuusika*.
Händeli “Veemuusika”  kuningale  pugemiseks.

Instrumentaalmuusika:

Orkestrimuusika e. sümfooniline
• concerto grosso
• Kontsert
• Orkestrisüit
›  Kammermuusika  e. muusika väiksele grupile
Ooperi teke ja areng

16.sajandi lõpp. 1597. aastal sai alguse, esimene  ooper : “Daphne” (autor Jacopo  Peri ) .

1637 esimene ooperiteatrimaja Veneetsias. Seltsielu keskpunkt ital aste ooperoteartis.

Ooper – näidend, mis kantakse ette lauldes. Seal on solistid, ooperikoor (rahva rol ), saadab 
orkester.

Barokk ooperi tunnused:
* Itaalia keeles
* Ainestikuna kasutatakse anti kmütoloogiat või võetakse ainestik ajaloost.
Väga suured ja emotsioonaalsed, tehniliselt keerulised soolo- aariad
2 ooperi tüüpi kujuneb välja:
*  Opera  seria e. tõsine ooper (peategelane kõrgest soost, lõpetab alati peategelase surmaga)
Opera buffa e. koomiline ooper (lõpp õnnelik, lihtne rahvas)

2 ooperi koolkonda:
Veneetsia  ooper (palju tegelasi, lavaefektid jne)
Napoli  ooper (oluline ilus laul e. bel canto)
1600 esimene oratpprium (oratorio – palvesaal, kus loeti pühakirja)

Olemuselt  nagu ooper aga on 2 erinevust:
* oratooriumis ei toimu näitemängu
*  Oratoorium  võib ol a ni  itaalia kui ka ladina keelne
Bachi looming

Vokaal -sümfooniline muusika:
•
MISSA h-moll
•
4 väiksemat missat
•
Jõuluoratoorium
•
2 bassiooni ( Johannese  ja Matteuse bassioon)
•
Kantaat  (üle 200  vaimuliku  kantaadi, üle 200  ilmaliku )
•
6 motetti
o Instrumentaalmuusika:
o Sümfootiline e. orkestrimuusika:
6  Brandenburgi  kontsert
•
4 orkestrisüit
•
Kontserdid
o Kammemuusika:
• suur hulk oreliteoseid (üle 40)
• Teosed klavensiinile: tantsusüidid (6 
prantsuse, 6 inglise, 6 partitat)
• 140 koraali eelmängu
* sonaadid erinevatele pillidele (flöödile, 
viiulile, tšellole…)
*HTK (hästi temperateeritud  klaviir )
Händeli looming

Vokaal -sümfooniline:
Üle 40 ooperi
Üle 30 oratooriumi
Kantaat
2 bassiooni

Orkestrimuusika  ( sümfooniline):
•
“Veemuusika”
•
“Tulevärgimuusika” (orkestrisüidi kogumikud)
•
12 cincerto grosso´t
•
Umbes 20 orelikontserti

Kammermuusika:
• üle 20 klavessiinisüit
• Umes 20 sonaati erinevateele soolopillidele
• Umbes 20 triosonaati
• Aariad, lauanumbrid
Klassitsism

18.sajandi II pool ja 19. sajandi algus.

Sõnast classicus (esmaklassiline, parim)

Muusika/ kunst , mis sobib suurtele seltskonnale.

Tähtsamad heliloojad:
Haiden 
Mozart
beethoven

Document Outline

• Slide 1
• Vanakreeka muusika
• Slide 3
• Slide 4
• Keskaeg
• Slide 6
• Slide 7
• Ilmalik muusika
• Slide 9
• Renessanss
• Martin Luther
• Slide 12
• Barokk
• Slide 14
• Slide 15
• Ooperi teke ja areng
• Bachi looming
• Händeli looming
• Klassitsism