Kunstiajalugu kutsekoolile (0)

KUNSTIAJALUGU
07.09.2011
Esimesed leiud 40 000-12 000a e.m.a
Koopamaalid u 20 000 a vanad pärinevad kiviajast
-kuulsamad altamira koobas Hispaanias ja LAscaux koobas Prantsusmaal
-ilmselt kasutati jahi-ja viljakusriituste läbiviimiseks
- punast, kollast, valget, musta värvi mis on saadud värvimuldade, rasva, söe ja vere segamise teel.
Megaliidid Pronksiaeg 4000a tagasi
- euroopa lääneosas hakati püstitama megaliite
- megaliit tähendab kreeka keeles " suur kivi "
-megaliidid jagunevad kolmeks : menhirid , dolmenid ja kromlenhid
- palju menhereid ja dolmeneid on säilinud Prantsusmaal
- kuulsaim kromlehh on Stonehenge Inglismaal
Willendorf'i Veenus - arvatav vanus üle 25 000a
Ürgaja kunst eestis
-Jõelähtme kivikalmed
Mesopotaamia kunst .

• Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval.
  
• Iraagi territooriumil
  
• Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel.
  
• Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa
  
• Kasutasid kiilkirja
  
• Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas
  
• Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika , metallurgia , teadmised matemaatikas ja astrononoomias.
  
• Ehitasid suuri asmelisi torne-tsikuraate ehk astmikpüramiide
  
• Tsikuraate kasutati templitena st kultuspaikadena
  
• Mesopotaamiat valitsesid tema ajaloo vältel sumerid, babüloonlased ja süürlased ( babüloon)
  
• Kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj e.m.a
  

Vana Egiptuse kunst U 2800.a ekr-323a. ekr

• Vana riik ( 4 dünastiat ) 28.-26.saj eKr
  
• Püramiidid Giza väljal Kairo lähistel
  
• Cheops'i püramiidid 146m ( 2300000 lubjakiviplokki, igaüks 2,5t raske )
  
• Chepren'i püramiid 142m
  
• Mykerinose püramiid 66m
  
• Sfinks 20m
  

Uus Riik 16.-11.saj eKr

• Tutanchamoni hauakamber
  
• Luxori ja karnaki templid
  
• Echnatan ja Nofretete 14.saj ekr
  
• 332. ekr vallutas Egiptuse Aleksander Suur
  
• Tutanchamoni hauakamber leiti ja avati alles 1922.a
  

14.september2011
Luxori ja Karnaki templid

• asuvad Teeba linna lähedal
  
• Uue Riigi aegsed tähtsamad templid
  
• ehitatud ajavahemikul 16-11saj EKR
  
• Praegu soositud turismiobjektid
  
• Luxori templi ees on 1 obelist, tema paariline asub pariisis Concorde väljakul
  

Kreeta -Mükeene e Egeuse kultuur.

• kujunes umbes 2000 a ekr
  
• kultuuri loojad pole teada
  
• ei osata lugeda sellel ajal kasutusel olnud kirja, lineaarkirja A, sest see on kõikidest teistest kirjasüsteemidest erinev
  
• väga iseloomulikud labürinditaolised lossid, näiteks Knossose palee
  
• hävis umbes 1500 ekr, arvatavastu vulkaanupurske tagajärjel
  

Knossose palee

• leiti ja väljakaevamisi alustati 1900a.
  
• kuningas Minose elupaik.
  
• Palee all on ulatuslik veevärgi-ja kanalisatisiooni süsteem.
  
• üle 1500 ruumi ning kokupindala 22 000m2
  
• palees elas ilmselt 600-1000 inimest ning ümbritsevs linnas hinnanguliselt 82 000 elanikku.
  

Mükeene kultuur

• rajasid ahhailased
  
• kreetalastest sõjakamad
  
• ehitasid müüriga kindlustatud linnuseid
  
• osavad kullassepad
  
• Mükeene linnas säilinud Lõviväravad
  
• Agamemnoni kuldmask
  

Vana-Kreeka kunst

• Vana-Kreeka kaart 8-5saj ekr kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord-orjanduslik demokraatia.Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreek linnriigid ehk polised .
  

Vana-Kreeka tähtsus

• Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele asemele.
  
• Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes ( Sokrates , Platon , Aristoteles )
  
• Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on sanud aluseks Euroopa Kultuurile.
  
• Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776. eKr.
  
• Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas
  
• Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega.
  

Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks :
1) Arhailine periood ehk vanaaeg
2) Klassikaline ehk õitseaeg
3) Hellenistlik ehk hiline periood
Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur . Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal .
Vana-Kreeka arhitektuur.
Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus (põhiline on, et sammastest koosneb)
Kreeka templiarhitektuuris esimeb 3 stiili: dooria , joonia ja korintose. Dooria on vanim.
Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr
Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid :

• veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA
  
• kolme käepidemega veenõu HÜDRIA
  
• lai vee ja veini segamisnõu KRATEER
  

6. saj ekr kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamiskeskustes lõplikult välja nn mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse läikiva värviga heledale pinnale.
5.saj ekr hakkas vaasimaalis valitsema nn. punasefiguuriline vaas .
Samothrake saarelt leitud " samothrake nike " 190 a ekr.
21.september 2011
Etruskide kunst

• Etruskid oli muistne roomlaste- eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8.sajandil eKr.
  
• Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevas kindlustatud linnades. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest.
  
• Etruski kultuuri vahendajateks on olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma kunstile ja kirjandusele.
  
• kunstiteoste peamisteks materjaliks savi
  
• suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille näiteks on " KAPITOOLUMI EMAHUNT "
  
• varasem etruski kunst oli elurõõmus
  
• hilisemas etruski kunstis 4.-3. saj eKr võib näha hirmuäratavaid koletisi - kimääre
  
• etruskide maalitud terrakotakjude omased näojooned: suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled
  

Hauakambrid .

• kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga hauakambrid-tumulused
  
• tumulusi on leitud Toscanas suurte gruppide e. nekropolidena
  
• kamber oli kaevatud maa sisse, maa peal oli mullast kuhjatis
  
• tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag.
  
• etruskid kasutasid põletusmatust
  
• valitses surnutekultus
  
• hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud-kanoobid
  

arhitektuur

• ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ( u 6saj ekr ) mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias
  
• said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist
  
• tembleid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist
  
• etruski templi alus oli väga kõrge, siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks, toskaana sambad, katus oli kaunistatud ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum.
  

Rooma kunst
Asustamisest.

• rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorudega küngasteks jaotatud
  
• neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak
  
• sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna.
  
• Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10-9 saj ekr. linn kujunes välja künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes 7.saj lõpuks ekr
  

Rooma mõju tänapäeval

• miski pole igavene , ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3-5 sajandini m.a.j tegi lõpu Lääne-Rooma keisririigile ( aastast 476. mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks )
  

Kuplid , Kaared

• Roomlased õppisid ehitama kivist kaari noing lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need olid väga suured edusammud ehitusetehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume.
  
• Näiteks Rooma Panteoni - kõikidele jumalatele pühendatud telpli ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele.
  

Ehitiste teke

• Iga valitseja pidas silmas oma austajaks lasta ehitada toredaid ja sammaskäikudega viljakuid, nn foorumeid ning avalikke hooneid
  
• ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle, et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikust ja julgust .
  

TERMID

• Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad , nn termid. Need sisaldasid peale pesemis-ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms.
  
• Kuulsad CARACALLA TERMID pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele.
  
• Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid.
  

Foorumid ja basiilikad

• Foorumite ääres paikensid suured pikliku põhiplaaniga kohtu-ja ärihooned BASIILIKAD.
  
• Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehitustes.
  

Akveduktid

• suured olid roomlaste saavutuste rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses.
  
• Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korraliud teed ja sillad.
  
• need rajatidi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed nn. akveduktid
  
• Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard ( Gard'i jõe sild )
  

Tavaline roomlane

• Roomas oli nii valitsejate paleesid, kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas kus ruumid koondusid lahtiste laega aatriumi ümber.
  
• Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede nind purskkaevuga.
  
• Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maailiti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega.
  

Kreeka mõju

• Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelmine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks
  
• Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevaladungite viisi toodi Kreekast skulptuure.
  
• Kui nende tagavara lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate jägi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid.
  
• Kultuurid pidid olema hästi täpsed ja loomutruud
  

Monumendid

• Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente , sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju
  
• Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlustest daaklaste vastu.
  
• Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.