Mesopotaamia - Referaat (1)

REFERAAT
MESOPOTAAMIA
SISUKORD
1. Sissejuhatus 2
1.1 Asend ja loodusolud 2
1.1.1 Loodus 3
2. MESOPOTAAMIA : RIIGID JA ÜHISKOND 4
2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 4
2.1.2 Semiidid 5
2.1.3 Vana-Babüloonia riik 5
3. Ehituskunst 6
4. Mesopotaamia jumalad 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 11

1. Sissejuhatus

Mesopotaamia ehk kahe jõemaa on ajalooline piirkond Lähis-Idas. Kreeka keelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Mesopotaamia (tänapäeva Iraak ) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon .

1.1 Asend ja loodusolud

Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale.

1.1.1 Loodus

2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND

2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid.

2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr).
Sumeri linnriigid (Ur, Uruk , Kiš) – linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel – tsikuraat . Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid . Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad . Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra . Olid suured linnade ehitajad , nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased.
Kiilkiri savitahvlil.
Vähem kui poole aastatuhandega läbisid sumerid tee, mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks.
     Kiilkirja uurijaid jahmatas kõige rohkem selle keerulisus. Kuigi kasutati kõigest viit kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone.
     Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus, nad olid rasked ja kohmakad. Viiekümneleheküljeline raamat kaaluks savile kirjutatuna umbes 50 kilogrammi.

2.1.2 Semiidid

Nad elasid sumerite naabruses , juutide ja araablaste esivanemad . Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri.

2.1.3 Vana-Babüloonia riik

Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt.
Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada.
2.1.4 Assüüria riik (u 900-612 eKr)
Pealinnad Assur ja Ninive . Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit).
Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina . Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile.

3. Ehituskunst

Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid :

Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
Astmiktempel e tsikuraat

Lossid, millest suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma.

Linna ja Uus-Babüloonia, kuhu pääses läbi kaheksa värava, mis olid pühendatud erinevatele jumalatele.
Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel.
Arengut takistas kivi puudumine.

Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates.

4. Mesopotaamia jumalad

Lühidalt Mesopotaamia jumalatest:
Jumalad kuulusid panteoni ('jumalkonda'), olid antropomorfsed. Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.).
Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). Tähtsal kohal oli ennustamine , mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu.
ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa.
ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja.
EA(sumeri Enki )- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand . Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt.
SIN(sumeri Nanna)- kuujumal , hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust.
ÐAMAÐ(sumeri Utu)- päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid.
IÐTAR(sumeri Inanna)- taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja.
TAMMUZ (sumeri Dumuzi)- viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa karjusena.
MARDUK - Babüloni kaitsejumal.

Kokkuvõte

Läbi aegade ei saanud Mesopotaamia kuningad ja preestrid omavahel kõige paremini läbi. Eelkõige sumeri linnriikide lõpp-perioodilt on teada kuninga ja preestrite konfliktidest.
Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik olid allutatud ühele tugevale kuningale . Nimetatud maid hoidsid kontrolli all asevalitsejad. Tihti jäi alistatud piirkondades võimule endine valitseja (asevalitsejana loomulikult). Alistatud piirkondadele ei pandud tavaliselt peale ka väga kõrgeid makse.
Assüürlased olid aga omapärased. Nemad määrasid alistatud piirkondadesse oma asevalitsejad ja tihti küüditasid kohaliku rahva.
Mesopotaamia sõjavägi koosnes peamiselt talupoegadest, keda juhtisid kõrgemad asevalitsejad ja suurmaaomanikud.
Assüürlased taas aga rikkusid seda tava ja asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise palgaarmeega.
Hammurapi koodeks jagas elenikkonna kolme õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad.
Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!)
Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses.
Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel.
Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos “Gilgameš”. See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgameši sõprusest ning Gilgameši tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgameš teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Ištat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgameši keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgameši ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu , aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgameši lootuse elada igavesti . Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud.

Kasutatud kirjandus

http://www.hot.ee/kadunudlugudekants/mesopotaamia.ee
www.miksike.ee
www.vikipeedia.ee
www.laborint.ee
12