KREETA – MÜKEENE KULTUUR: (0)

1 Hindamata

Lõik failist

9
IV. KREETA – MÜKEENE KULTUUR:

KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE :
Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka
ajalugu vanaajal alljärgnevalt:
Perioodi nimetus
Aeg
Perioodile iseloomulikud tunnused
Kreeta -Mükeene kultuur
u 2000 – 1100 eKr

Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta saarel u 2000 eKr.
Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr.
Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare.
Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr toimus Mükeene kultuuri allakäik.

Tume e Homerose ajajärk
u 1100 – 800 eKr

Tsivilisatsiooni kadumine, kirja unustamine ja losside purustamine doorlaste sissetungi tulemusena.
Perioodi lõpul hakati kasutama rauda, millele järgnes majanduse areng.

Arhailine ajajärk
u 800 – 500 eKr

Orjandusliku korralduse väljakujunemine Kreekas.
Linnriikliku (polisliku) korralduse kujunemine.
Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele.
Kultuurikontaktidest naaberaladega omanäolise kõrgetasemelise kultuuri väljakujunemine.

Klassikaline ajajärk
500 – 338 eKr

Kreeka – Pärsia sõjad (500 – 479 eKr) panid aluse Kreeka hiilgeajale.
Demokraatliku Ateena ja aritokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni.
Perioodi lõpul algas Kreekast põhja pool asuva Makedoonia riigi esiletõus.
Makedoonia kuningas Philippos II allutas Kreeka linnriigid oma ülemvõimule.

Hellenistlik ajajärk
338 – 30 eKr

Makedoonia Aleksandri sõjaretke (334 – 326 eKr) tulemusena kujunes maailmariik.
Hellenistlike riikide kujunemine.
Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr.

KREETA MINOILINE KULTUUR:

Kreeta-Mükeene kultuur:
Vahemere idaosas II at algul eKr esile kerkinud kõrgkultuuri
jaotatakse paljude ühisjoonte kõrval leiduvate erinevuste tõttu
alljärgnevalt:
Kõrgkultuuri nimetus
Aeg
Asukoht
Kreeta e minoiline kultuur
2000 – 1400 eKr
Kreeta saarel ja lähematel Egeuse mere saartel
Mükeene kultuur
1600 – 1100 eKr
Mandri-Kreeka lõunaosas

Kreeta kultuuri (2000 – 1400 eKr) kujunemine:
Kreetal ja seda ümbritsevatel väiksematel Egeuse mere saartel
kujunes pronksiajal Egiptuse ja Ees- Asia kõrgkultuuridelt saadavate
mõjutuste tulemusena III ja II at vahetusel eKr välja omanäoline tsivilisatsioon . Erinevalt teistest varasematest kõrgkultuuridest
( Egiptus , Mesopotaamias, Induse kultuur, Hiinas) pole Kreeta tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul .
Selle loojate etniline päritolu
on senini teadmata ning kõige
rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud
indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Kreeta kultuuri
paralleelnimetus – minoiline kultuur
pärineb legendaarselt (Kreeka müütidest pärinevalt)
Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna
tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis
on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised
allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid.

Lossid Kreeta saarel:
Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud :

Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus.
Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks.
Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud.
Keeruka põhiplaaniga lossid (labürintide temaatika kreeka müütides) olid ehitatud ümber keskse väljaku.
Lossid olid olulised majanduskeskused, kus asusid laoruumid ja käsitöökojad.
Losse olid kasutusel ka tõenäoliselt usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid väljaspool losse pole leitud.
Tõenäoliselt olid lossid ka valitseja elupaigaks, kus valitsesid arvatavasti preester -kuningad.

Kreeta kultuuri kiri:
Kreetalased kasutasid oma originaalset savitahvlitele vajutatavat

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maaarja. Õppematerjali autor

kreeta mükeene mükeene kultuur trooja kreeklaste minoilise mükeene kultuuri losside kreeta saare mükeenetsivilisatsioonid

Sarnased õppematerjalid

odt

Üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste

Ajalugu

rtf

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele

Ajalugu

doc

Kreeka- õppematerjal eksamiks

Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest).

Ajalugu

docx

Kreeta-Mükeene kunst

Luiza Lilleorg 11.e klass Kreeta- Mükeene kunst Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril (Mükeene, Tiryns jt) .Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr. Ajaloost •Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks. •Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad

Keskaja kunst

doc

Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia)

Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk  2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel  1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused:  Kuulsam kuningas Minos  Kasutasid vaske  Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega

Ajalugu

doc

KREETA-MÜKEENE KULTUUR kui Kreeka eellugu

KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka- Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis see rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt

Ajalugu

odt

Kokkuvõte Kreeka ajaloost

Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene (keskusega Kreeka põhiterritooriumil) lõi eri rahvas.

Ajalugu

odt

Kreeta ja Mükeene

Kreeta ja Mükeene kultuuri sarnasused ja erinevused Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. II aastatuhandel kujunes Kreeta saarel omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal palju uut. Nii jagunebki Kreeta-Mükeene kultuur minoiliseks kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Mükeene kultuuri

Ajalugu

Rohkem sarnaseid