KREETA – MÜKEENE KULTUUR: (0)

1 Hindamata

9
IV. KREETA – MÜKEENE KULTUUR:

KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE :
Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka ajalugu vanaajal alljärgnevalt:
Perioodi nimetus
Aeg
Perioodile iseloomulikud tunnused
Kreeta -Mükeene kultuur
u 2000 – 1100 eKr

Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta saarel u 2000 eKr.
Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr.
Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare.
Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr toimus Mükeene kultuuri allakäik.

Tume e Homerose ajajärk
u 1100 – 800 eKr

Tsivilisatsiooni kadumine, kirja unustamine ja losside purustamine doorlaste sissetungi tulemusena.
Perioodi lõpul hakati kasutama rauda, millele järgnes majanduse areng.

Arhailine ajajärk
u 800 – 500 eKr

Orjandusliku korralduse väljakujunemine Kreekas.
Linnriikliku (polisliku) korralduse kujunemine.
Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele.
Kultuurikontaktidest naaberaladega omanäolise kõrgetasemelise kultuuri väljakujunemine.

Klassikaline ajajärk
500 – 338 eKr

Kreeka – Pärsia sõjad (500 – 479 eKr) panid aluse Kreeka hiilgeajale.
Demokraatliku Ateena ja aritokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni.
Perioodi lõpul algas Kreekast põhja pool asuva Makedoonia riigi esiletõus.
Makedoonia kuningas Philippos II allutas Kreeka linnriigid oma ülemvõimule.

Hellenistlik ajajärk
338 – 30 eKr

Makedoonia Aleksandri sõjaretke (334 – 326 eKr) tulemusena kujunes maailmariik.
Hellenistlike riikide kujunemine.
Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr.

KREETA MINOILINE KULTUUR:

Kreeta-Mükeene kultuur:
Vahemere idaosas II at algul eKr esile kerkinud kõrgkultuuri jaotatakse paljude ühisjoonte kõrval leiduvate erinevuste tõttu alljärgnevalt:
Kõrgkultuuri nimetus
Aeg
Asukoht
Kreeta e minoiline kultuur
2000 – 1400 eKr
Kreeta saarel ja lähematel Egeuse mere saartel
Mükeene kultuur
1600 – 1100 eKr
Mandri-Kreeka lõunaosas

Kreeta kultuuri (2000 – 1400 eKr) kujunemine:
Kreetal ja seda ümbritsevatel väiksematel Egeuse mere saartel kujunes pronksiajal Egiptuse ja Ees- Asia kõrgkultuuridelt saadavate mõjutuste tulemusena III ja II at vahetusel eKr välja omanäoline tsivilisatsioon . Erinevalt teistest varasematest kõrgkultuuridest ( Egiptus , Mesopotaamias, Induse kultuur, Hiinas) pole Kreeta tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul . Selle loojate etniline päritolu on senini teadmata ning kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Kreeta kultuuri paralleelnimetus – minoiline kultuur pärineb legendaarselt (Kreeka müütidest pärinevalt) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid.

Lossid Kreeta saarel:
Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud :

Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus.
Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks.
Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud.
Keeruka põhiplaaniga lossid (labürintide temaatika kreeka müütides) olid ehitatud ümber keskse väljaku.
Lossid olid olulised majanduskeskused, kus asusid laoruumid ja käsitöökojad.
Losse olid kasutusel ka tõenäoliselt usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid väljaspool losse pole leitud.
Tõenäoliselt olid lossid ka valitseja elupaigaks, kus valitsesid arvatavasti preester -kuningad.

Kreeta kultuuri kiri:
Kreetalased kasutasid oma originaalset savitahvlitele vajutatavat silpkirja – lineaarkirja A. Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Kuna lineaarkirja A tekste savitahvlitel on leitud ainult lossidest, siis nende leiukohtade ja teksti analüüsi alusel arvatakse, et tegu on valdavalt majapidamis -dokumentidega, kuhu kanti andmed alamatelt kogutavate koormiste kohta.

Muud Kreeta minoilisele kultuurile iseloomulikud tunnused:
Kreeta tsivilisatsioonis puuduvad igasugused viited sõjakate joonte olemasolu kohta kultuuris:

Lossid olid kindlustamata. Arvatavasti aitas sellele kaasa ka asjaolu, et tänu saarelisele asendile ja üleolekule merel ei kartnud kreetalased väljastpoolt lähtuvaid rünnakuid ja losside valitsejate vahel sõjalisi konflikte polnud.
Kui teistes tsivilisatsioonides olid valitsejad tavaliselt ka väepealikud, siis Kreeta saart võisid valitsejad olla naispreestrid.
Arheoloogid pole pronksiaja antud perioodist leidnud relvi.
Losside seinu katavad seinamaalid, millel pole kujutatud jahistseene vaid rahulikke ja elurõõmsaid pilte loodusest, loomadest ja lindudest ja spordist.
Arvatavasti domineerisid minoilises kultuuris naised (naisvalitsejad ja - preestrid ). Naise positsioon sealses ühiskonnas oli väärikas.

Kreeta kultuuri religioon :
Kreeta religioonist on tehtud järeldusi arheoloogilise ainese ja kujutava kunsti põhjal. Kreetalased austasid peamiselt jumalannasid (viljakusjumalannad). Kui jumalanna kõrval on kujutatud ka mõnda meest (meessoost jumalat), siis seinamaalide kompositsioonist lähtuvalt jäävad domineerima jumalannad. Minoilises kultuuris oli väga tähtsal kohal härg. Härjakultusele viitavad religioossed (tõenäoliselt ohvritalitusega seotud) akrobaatilised stseenid üle härja hüppamisest seinamaalidel, härjasarvede kujutised jm.

Kreeta kultuuri allakäik:
Kreeta kultuuri allakäiku on seostatud saarest põhja pool asunud Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurskega . Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele , mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste ( ahhailased ) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule.

MÜKEENE KULTUUR:

Mükeene tsivilisatsiooni (u 1600 – 1100 eKr) algus:
III aastatuhandel eKr rändlesid Mustast ja Kaspia merest põhja poole jäävatel stepialadel indoeurooplaste hõimud, kes kasvatasid ka hobuseid ning kasutasid vankreid . Umbes III ja II at vahetusel eKr algas nende väljaränd. Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt.

Mükeene kultuuri lossid:
Nagu minoilises kultuuris olid ka Mükeene kultuurile omased lossid. Paljudest neist kõige tuntum on Peloponnesose poolsaare põhjaosas asunud Mükeene, mis andis nime kogu tsivilisatsioonile. Samas arheoloogilised andmed seda ei kinnita, et Mükeene kultuuri piirkonnas oleks tekkinud ühtne riiklus. Lossid olid korralikult kindlustatud, mis vastas kreeklaste sõjakale iseloomule. Losse ümbritsesid suurtest ebakorrapärastest kiviblokkidest müürid (nn kükloopilised müürid, kuna usuti , et selliseid on võimelised ehitama ainult ühesilmsed hiiglased) ja kindlustatud väravad (n Mükeene Lõvivärav). Linnu erinevalt Kreeta saarest losside ümber ei kujunenud. Lossides asusid valitseja ja ülikute eluruumid , laod ja töökojad ning losside siseruumid olid kaunistatud kreetapäraste seinamaalingutega.

Mükeene kultuuri kiri ja religioon :
Vallutanud Kreeta saare, võtsid kreeklased sealt üle minoilisele kultuurile omase kirjaviisi. Mükeene kultuuri kirja nimetatakse lineaarkiri B. Seda savitahvlitele vajutatavat silpkirja kasutati valdavalt majapidamisdokumentide koostamiseks . Kuigi erinevalt kreetalaste kirjast osatakse lineaarkirja B tänapäeval lugeda, ei anna tollased kirjalikud allikad mingit informatsiooni tollaste valitsejate või ajaloosündmuste kohta.
Mükeene kultuuri religioonis austati tõenäoliselt oma traditsiooniliste jumalate kõrval minoiliseid jumalannasid ja jumalaid, ent nagu teisteski valdkondades oli ka usund kohandatud kreeklaste sõjakale meelelaadile.

Mükeene kultuuri allakäik:
Umbes 1200 eKr algas uute kreeka hõimude sissetung Balkani poolsaare lõunaossa. Dooria hõimud purustasid järgnevates sõdades lossid ja hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloos algas nn tume e Homerose ajajärk (u 1100 – 800 eKr). Rahvaarv Kreekas langes, kiri kadus unustusehõlma ja ühiskond langes tagasi sugukondliku hõimukorralduse juurde. Tollased elanikud tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, suhtlus teiste piirkondadega peaaegu kadus ning elati naturaalmajanduslike kogukondadena.

Mükeene kultuuri kagelaseepika:
Kuigi Mükeene kultuur doorlaste sissetungi tulemusena hävitati ning antud perioodist pärinevad kirjalikud allikad mingit informatsiooni ajaloosündmuste kohta pole talletanud, siis säilisid mälestused kuulsusrikkast kangelasajast lugulauludes ja kangelaslugudes, mida pärandati järgnevatele põlvedele edasi suuliselt traditsioonilises värsivormis. Populaarsemad tegelased kangelaslugudes olid vägitegusid sooritav Herakles; kangelane Iason, kes oma laeval Argo purjetas koos kaaslastega (argonautidega) kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse). Kõige armastatumad kreeklastele olid lood Trooja sõjast.

Homerose eeposed :
Kusagil arhailise perioodi (8. – 6.saj eKr) algusajanditel pandi kirja kangelaseeposed „ Ilias ” ja „Odüsseia”, mille autoriks pidasid kreeklased pimedat laulikut Homerost (Homerose nimelise isiku olemasolu ja tema autorsus on tänapäeval kahtluse alla pandud).
Mõlemad kangelaseeposed on seotud Väike- Aasia poolsaare läänerannikul Dardanellide väina lähedal asunud Trooja linna hävitamisega ajal, kui Mükeene kultuur oli veel oma võimsuse tipul. 1870.aastatel kaevas saksa kaupmees ja muinsusteuurija Heinrich Schliemann esmakordselt välja muistse Trooja linna jäänused. Tänapäevaks on arheoloogid kindlaks teinud Troojas üheksa erinevat kihistust (alates III at eKr kuni ajani, kui linn oli Rooma ülemvõimu all). Mükeene perioodi ajal on Trooja kindlus ja linn hävinenud kahel korral. Neist esimest on seostatud ka võimaliku kreeklaste sõjakäiguga Trooja linna alla.

Kangelaseepos „Ilias” räägib legendaarse Sparta kuninga Agamemnoni juhitud kreeklaste sõjakäigust Trooja linna vastu. Rünnaku ajendiks oli Trooja kuningapoja Parise poolt Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena võrgutamine ja röövimine. Eepose tegevus keskendub Trooja kümneaastase piiramise viimasele aastale ja kreeklaste kangelase Achilleuse ning Agamemnoni tülile. Achilleus, kes tappis kahevõitluses Trooja teise kuningapoja Hectori, langes omakorda Parise noole läbi. Trooja vallutati alles pärast Odysseuse sõjakavalust, vallutades linna puuhobusesse („Trooja hobune”) peidetud sõdalaste abil.

Kangelaseepos „Odüsseia” kõneleb Trooja sõja kangelase Odüsseuse kümneaastasest tagasiteest kodusele Ithaka saarele. Olles oma käitumisega vihastanud Poseidonit, saatis merejumal rändurite teele igasuguseid takistusi. Jõudnud koju, tappis Odüsseus jumalanna Athena abiga tema truud naist naida soovivad ja omavolitsevad kosilased .

ISESEISEV TÖÖ: KREETA JA MÜKEENE KULTUURIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED.
Ülesanne: Täida konspekti või õpiku abiga tabel.
SARNASUSED
ERINEVUSED
LOSSID
VALITSEJAD
RELIGIOON
KIRI
KUNST
NAISE POSITSIOON ÜHISKONNAS
KULTUURI ALLAKÄIK
Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja : P. Reimer

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maaarja. Õppematerjali autor

kreeta mükeene mükeene kultuur trooja kreeklaste minoilise mükeene kultuuri losside kreeta saare mükeenetsivilisatsioonid

Sarnased õppematerjalid

odt

Üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste

Ajalugu

rtf

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele

Ajalugu

doc

Kreeka- õppematerjal eksamiks

Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest).

Ajalugu

docx

Kreeta-Mükeene kunst

Luiza Lilleorg 11.e klass Kreeta- Mükeene kunst Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril (Mükeene, Tiryns jt) .Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr. Ajaloost •Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks. •Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad

Keskaja kunst

doc

Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia)

Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk  2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel  1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused:  Kuulsam kuningas Minos  Kasutasid vaske  Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega

Ajalugu

doc

KREETA-MÜKEENE KULTUUR kui Kreeka eellugu

KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka- Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis see rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt

Ajalugu

odt

Kokkuvõte Kreeka ajaloost

Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene (keskusega Kreeka põhiterritooriumil) lõi eri rahvas.

Ajalugu

odt

Kreeta ja Mükeene

Kreeta ja Mükeene kultuuri sarnasused ja erinevused Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. II aastatuhandel kujunes Kreeta saarel omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal palju uut. Nii jagunebki Kreeta-Mükeene kultuur minoiliseks kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Mükeene kultuuri

Ajalugu

Rohkem sarnaseid