Maiade tsivilisatsioon (0)

Maiade tsivilisatsioon
Klassikaline maiade tsivilistasioon oli arvatavasti arenenuim Mesoameerikas. Aastatel 250-900 pKr ehitasid nad üles ühiskonna, kuhu kuulus keerukas matemaatika, hieroglüüfid ja tosinad linnriigid võimsate püramiid -templitega majesteetlikult troopilistes vihmametsadest esile kerkimas. Jumalatele sarnanevate dünastiliste valitsejate võimu all elavatel maiadel olid võrratud ehitusalased oskused ning rikas ja kaunis kunst , samuti religioosne elu, mille keskme moodustasid vereohvriga seotud rituaalid . (Nicholas J. Saunders 2007: 79) Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. (Kingfisher 2003: 264)
Maiade loomismüüdid olid sarnaselt enamiku teadaoleva Mesoameerika kosmogooniaga seotud põhiliselt ohvri, viljakuse ja püha õiguse sisseseadmisega sotsiaalhierarhilise süsteemi tarvis, kus domineeris valitsev eliit . Ometi pärinevad teaved neist epohhiloovatest sündmustest pigem kirjeldustest, mille on andnud hilisemad maiade kultuurid kui klassikalise maia kultuuri vahetust uurimisest. Maiade loomismüüte on küll kajastatud mitmedes allikates , kuid nendest kõige tähtsam on „Popul Vuh“ ehk „Nõupidamise raamat“ , mis on siis maia kirjandust esindav unikaalne meistriteos. Seal kõneleb kolmest varasemast loomisest – nimelt loomade, mudast inimeste ja puust inimeste loomisest, millest kõik lõpetavad kaosega. Järgmisena tuleb juttu võimsast pallimängust, mille võidavad kangelaskaksikud ja saavad päikeseks ja kuuks, mis omakorda viib neljanda ja viimase loomiseni, mille puhul inimene vormitakse maisist. (Nicholas J. Saunders 2007: 79-80)
Maiade usundi keskmes oli nende poolt kõrgele arenguastmele viidud Mesoameerika kaksikkalendrisüsteem ning paljud jumalad, kes arvati kontrollivat aega ja universumit. Väidetavalt jumalad ihaldasid verd ja maia dünastiate ülesanne oli seda neile üleval moel pakkuda. Veri oli maiade jaoks universumit kooshoidvaks mördiks, mis ei lasknud selle lugematuil osadel kosmilise,poliitilise ega sotsiaalse kaosena valla pääseda. Maiadel oli olemas religioosne kalender ehk Tzolkin, jaotuna kahekümneks 13-päevaseks „nädalaks“. Neist „nädalatest“ seondus igaüks kindla jumlause või jumalustega ning igal päeval oli oma jumal või jumalanna. (Nicholas J. Saunders 2007: 83-84). Maiad nagu ka teised Mesoameerika rahvad jagasid ühist maailmavaadet, mis nägi hingejõudu ja esivanemate väge kõigis loodusnähtustes puudest veeni, pilvedest koobasteni jne. Maiade vägagi iseloomulik maailmavaade on vaid üks variatsioon kõigi indiaanlaste ühisest filosoofiast, mille keskmes on elu, surm ja loomulik maailm. (Nicholas J. Saunders 2007: 85)
Maiade tsivilisatsiooni kõige varajasemat ajastut tuntakse eelklassikalise ajastuna ja see kuulub aja vahemikku 2000 aastat eKr – 250 aastat pKr. Perioodi lõpuks tulevad seal esile mitmed maiade kultuurile omased tunnused: kobaras ümber keskse siseõue avad majad, majapõranda alla maetud surnud, kivist tööriistade valmistamiseks kasutatud kiltkivi , samuti iseloomulikud punased savinõud nagu vaagnad ja kausid. 400 eKr - 250 pKr toimus suur muutus maiade maailmas. Sel ajal ilmnevad esmakordselt klassikalist maia kultuuri iseloomustavad jooned: tohutu ühiskondlikud ehitised, jumalike valitsejate sümboolikaga kaunistatud tseremoniaalsed alad, glüüfiline kirjutusviis, kriips- ja täppnumbrisüsteem, samuti kuninglike mõjutusvahenditena toimunud kivisteelid. Hüdraulise maaviljeluse edenamisest sai laienevate maia linnade majanduslik baas. Ehitati kanaleid , mis olid ühendatud väiksemate kanalite ja mahutitega.
Maiadel oli leiutatud oma enda päikesekalender nimega Haab. Selles oli kaheksateist 20-päevast kuud, moodustades 360-päevase tsükli. Et saada kokku 365 päeva, lisasid maiad eelnevale viis õnnetut päeva. (Nicholas J. Saunders 2007: 84) Maiadel olid väga arenenud jahtimisvahendid, nagu näiteks erinevad lõksud,luudest tehtud kalakonksud , mürginooled jne. Samas olid ka laialdaselt kasutusel erinevates suurustes kanuud , millega sai kalal käia või hiljem transpordi ja merekaubandusega tegeleda. Võeti kasutusele ka kirved ja macheted, mis olid igatigi abiks põllunduses kui ka metsades. (Sylvanus Griswold Morley 1983; 192-194)
Peres kõige tähtsaim liige oli laps, tema eest tuli väga hoolitseda ja kõik patud andeks anda. Iga kord, et rasestumine oleks kindlustatud, tuli panna voodi alla pilt sünnitus jumalannast. Kõõrdsilmus ja kokkusurutud pea lasteeas oli maiade üheks tunnusjooneks. Õige abiellumis aeg oli juba 12-14 aastasena. Keelatud oli abielluda kellegi tuttava või lähedasega, erandiks olid nõbud. (Sylvanus Griswold Morley 1983; 231-234)
Maiad korraldasid sõjaretki naaberlinnade vastu, et territooriumi laiendada, seada sisse poliitiline kontroll ning suurendada oma dünastia mõjuvõimu. Kõige edukam vallutaja Dos Pilase valitseja , tuntud kui Valitseja 3 – laiendas võimu paljude väiksemate linnade üle ja pani aluse lühiajalisele suurriigile, mis kestis seni, kuni üks mässav linna ta vangi võttis. Maiade vallutusretkede ja sõjapidamise peamiseks sihiks oli vangistada kõrgest seisusest ja tõenäoliselt ka kuninglikust soost sõjamehi ning ideaalis vaenlaste valitsejat ennastki. Vangistatud isikud ohverdati, nende veri anti rituaalsete talituste raames jumalaile ning ohverduste eelduseks oli võitja vaprus ja strateegiline võimekus. Klassikalise perioodi maiade, vähemalt nende alatasa nääklvete ja võistlevate kuninglike dünastiate kujutlusvõimel polnud piire , leiutamaks uusi viise, kuidas oma ohvreid aladanda, piinata ja lõpuks hukata. Kui tegu oli tähtsama isikuga siis ilmselt raiuti keset ekstaatilist tegevust õnnetul vangil pea maha – see oli pallimängu finaaliks, millega tähistati sõjalist võitu ja seati kogu sündmus müütilisse ja kosmoloogilisse raamistikku seeläbi, et etendati taas kangelaskaksikute võitu allilma jumalate üle. Hispaanlaste saabumisega toimusid pidevalt sõjad hispaanlaste ja maiade vahel. 1520 .aastal planeeriti maiade alade täielikku üle võtmist. 1526.aastal anti luba ja 16.sajandi lõpuks olid enamik maiade alasid vallutatud. 1697.aastal oli rohkem kui kaks tuhat aastat väldanud Kolumbuse- eelne maiade tsivilisatsiooni iseseisvuse lõpp. (Nicholas J. Saunders 2007: 94;102-103)
Suuremad linnad tõmbasid endasse ümbritsevate alade elanikke, keda osalt ahvatlesid paremad tööväljavaated, toit ja katise, mida võimaldas esilekerkiv eliit, kes rakendas kasvavat tööjõudu monumentaalsete püramiid-templite ja nendega seotud hoonete ehitamisel uute kogukondadega kaasnevates tseremoniaalsetes keskustes. Ehitised paiknesid justkui taevakehade liikumist ära kasutada ja rituaalide abil taevaseid mõõtmeid maise maailmaga siduda tahtes, eesmärgiga ülistada valitsejate jumalikku olemust. (Nicholas J. Saunders 2007: 91)
Maiade põhiline rikkus tuli kaubandusest ja põllumajandusest. Juba 1500.aasta paiku eKr kasvatati maisi, mis oli ka maiade põhitoiduseks. Maisiteri keedeti, aga ka jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Maia talupojad kasvatasid tomateid, lillube, avokaadosid ja maguskartulit. Kariloomi neil ei olnud, kuid nad küttisid metsloomi ja kalastasid. (Kingfisher 2003: 264)
Maiade tsivilisatsioon hakkas kokku varisema 9.sajandi alguses pKr – klassikalise perioodi lõppaste. Klassikalise perioodi lõpp oli segane ja kahtlane aeg, mida mõjutasid ilmselgelt ülerahvastumine ja alatoitumine, põud, haigused ja rünnakud väljastpoolt. Viimane dateeritud maia steel oli 15.jaanuar 909.aastal. Suured linnad hüljati või elasid neist varju otsivad asunikud. Rahvastik langes ja kodud jäeti maha. Paljud elanikud asusid ümber Guatemala mägismaadele, keda tänapäeval Peténi maiadeks peetakse. Merekaubanduse osakaal suurenes ja selle tõttu tekkisid kaubandusvõrgustikud ja kaubasadamad. (Nicholas J. Saunders 2007: 99-100)
Lahe saarte lähedal Hondurase ranniku juures puutus Kolumbuse meeskond kokku maiade suure, kaubanduseks mõeldud merekanuuga. Võttes arvesse selle suurust, kolmekümmet sõitjat ja kakaost, vaskkelladest, kirvestest ning metallitöötlemisvarustusest koosnevast lasti, pidasid hispaanlased laeva meeskonda kaugelt kõikge arenenumateks inimesteks, keda nad seni ameerikas kohanud olid. (Nicholas J. Saunders 2007: 101)
Vaatamata poliitilise iseseisvuse kadumisele ei kadunud maia rahvad maailma ajaloost ning nende etniline ja keeleline mitmekesisus on säilinud tänaseni. Paljud ellujäänud maiad põgenesid aastaid hiljem orjastamisele järgenenud aastail ning leidsid varjapaiga maakohtades. Terve kolonisatsiooniperioodi kestel astusid Yucatani maiad hispaanlastest isandate vastu, valmistasid oma jumalate kujusid , et neid kogu regioonis levitada , pannes aluse salajastele religioossetele liikumistele , kõneldes ettekuulutusi Hispaania võimu langusest ja mõnikord tappes hispaanlasi ja nende toetajaid. Tänapäeval peetakse endiselt maia aladel veel mitmel pool põlisrahvaslikke pidustusi, mida on väliselt küll vorminud kristlikud kombed , ent mille südames valitseb siiski iidne kolumbe-eelne mõttelaad. (Nicholas J. Saunders 2007: 105)
Analüüs
Maiad olid nagu kiviaja inimesed, kes samm-sammult liikusid tehnoloogia arenguga kaasas. Alustasid nullist ja vaikselt ehitasid oma tsivilisatsiooni üles kuni jõudsid Mesoameerika võimsamate rahvaste hulka. Nagu iga teine tsivilisatsioon ikka, alustati kõige pealt jahtimise, koriluse ja põlluharimisega ning võeti kasutusele metallist tööriistad . Maiad olid väga innukad ja arukad rahvad. Nad suutsid ise ilma teiste kultuuride sekkumisega leiutada nii palju abiks olevaid töövahendeid ja nippe kuidas oma elu kergemaks teha. Rääkimata siis kalendri leiutamisest ja täheteadusest. Samuti oli olemas maiadel oma kiri ja kasutusel olid ka numbrid , mida kasutati arvutamiseks või dateerimiseks. Kuna töö vajas tegijat, siis oli inimesed suutsid teha enamasti kõiki töid (käsitöid, põlluharimist, jahtimist jne). Kuid jällegi igaüks ametlikult preestriks või tähtsamaks ametnikuks ei saanud, oli vaja end tõestada või see koht välja teenida. Maiadele meeldis palju sõdida ja oma territooriume laiendada, mille tõttu puudus mitmes kohas kontroll inimeste ja alade üle ehk nagu tavalises tsivlisatsioonis on kujunenud riiklus , siis neil seda polnud. Probleeme võis tekitada ka see, et maiadele meeldis hirmsasti rännata ja pidevalt uutes alades endale kodu või siis üldse linn ehitada, jättes vanad linnad ja ehitised maha. Nagu igas teises tekkinud tsivilisatsioonis, oli tähtsal kohal religioon . Usu tõttu, käisidki maiad pidevalt sõdimas, kuna veri ja ohverdused olid nende kui ka jumalate jaoks väga tähtsad ning muidugi aitas see neil ka tavaelus toime tulla. Isegi võib väita, et maiade usu tõttu areneski nende teadus nii hämmastavalt kiiresti ja kuna jumalad olid enam vähem seotud taeva ja planeetidega, siis tekkiski täheteadus .
Naljakas kui see ka poleks, aga maiade tsivilisatsioon meenutab veidi Eesti muistset aega. Eestlased alustasid oma tegevust täpselt samamoodi nagu maiad, kuid tempel-püramiidi asemel ehitasime endale linnuseid. Samuti saab võrrelda hispaanlaste käitumist maiadega, nagu ristisõdijad eestlastega. Mõlemad rahvused pidid vastu võtma kristliku usu ja olid orjad kuni nad vabaks said või põgenesid (eestlaste puhul veits teine lugu, aga põhimõte sama).
Imestama pani mind see, et maiad, kui väga sõjakad rahvad tol ajal, suutsid jääda hispaanlaste tulekuga üsna neutraalseks ja alluda provokatsioonidele ning lasta niimoodi tappa oma rahvast. Nad olid küll tugevad ja üks nutikamaid rahvaid tol ajal, kuid neil polnud õiget juhti ega ühtsust, kes oleks korra majja löönud ja tsivilisatsiooni aega veidi pikendanud.
Kuna väga palju oli mainitud igal pool allikates seda, kuidas üht ja teist Mesoameerika tsivilisatsioonidega asju klapib, siis võin väita, et väikeste erinevtustega on enam vähem kõik Ameerika tsivilisatsioonid kuidagi oma vahel sarnased.
Kasutatud kirjandus
Nicholas J. Saunders (2007) Muistne Ameerika suured tsivilisatsiooni. Tallinn: Tänapäev

Sylvanus Griswold Morley (1983) The Ancient Maya. Central America: Stanford University Press (e-raamat)

Kingfisher (2003) Õpilase entsüklopeedia. Tallinn:Varrak

6