KREEKA - Arvestuslik töö nr.5 TASUTA :) (1)

KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2
1. Vasta küsimustele:
1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide):
hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes : Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed .Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu. Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- „ Ilias “ ja „Odüsseia“ ( ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale. Ka tähtsal kohal oli lüürika. Kreeka lüürika avab meile suurepäraselt aristokraatide allusuhtumist ja maailmavaadet.
teatri vallas: Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva .etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris.
Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater, kus kokku oli 52 rida ja see mahutas 14 000 inimest.
teaduse vallas:
arhitektuuri vallas: suurimaks saavutuseks templid.Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili: dooria , joonia ja korintos .Näiteks võib tuua Nike tempel või Zeusi tempel Olümpias.Kuid hellenismi ajajärgul said ülekaalu ilmalikud hooned (raamatukogud, teatrid , lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. ).
maalikunsti vallas: Eriline osa Kreeka maalikunstis on vaasimaalid.Vaasivormide valik oli erakordselt rikkalik,ilusaimaks peetakse kahesangalist veinisäilitusnõu amforat.Mustafiguuriline stiil ja punasefiguuriline stiil.
skulptuuri vallas: Kreeka skulptuuri eripära varasematega võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj. e.m.a MYRONI Kettaheitja.
1.2. Milline oli olümpiavõitja staatus Kreeka ühiskonnas?Võitlejate austamine: Oliivipuu lehtedest pärg, luuletused, kingitused, ausambad, eluaegne pension , võitjate nimekiri – esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks.Kuulsamate sportlaste kujud seisid jumalate ja muud poliitikute kujude kõrval linna keskväljakul.
1.3. Millised olid kodanikuks olemise kriteeriumid Kreeka polises (4) ?
Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda: et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus – kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel.
1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt . Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment , kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Ateenas oli orjastamine keelatud. 
Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid poisid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma , kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks.
1.5. Mille poolest sarnanesid teineteisele Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt.
.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
2. Selgita mõisted:
AKROPOL – Akropol oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus.
Sõna akropol tähendab „kõrgeimat linna“.
SOFISTID – Sofistideks (vanakreeka keeles sophos (elu)tark, laia silmaringiga, asjatundlik) nimetatakse
Filosoofia ajaloos mõtlejaid, kes elasid Vana-Kreekas ning kogunesid rändõetlastena sõnavabaduse ja silosoofia kantsi , Ateena linnriiki.
OLÜMPOS – on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal.See on Kreeka kõrgeim mägi.
AGORAA – oli akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka polises.
ARISTOKRAATIA – ehk parimate võim on valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
DEMOKRAATIA – on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
TÜRANNIA – autoriaarne vägivalla reziim , hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lõõb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitseja.
POLIS – oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
3. Loetle Kreeka tähtsamad jumalad ja selgita, milline oli nende roll religioonis ja ühiskonnas.
1. Zeus - taeva-, tormi- ja äikesejumal.Tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma.Kõrgeim kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa. Õigluse jagaja.Sümboliteks välgunool ja kotkas.
2. Hera - kreeklased austasid peamiselt teda kui abielu kaitsjat.Ta oli Zeusi abikaasa. Kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna. Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja. Sümboliks lehm ja paabulind.
3. Poseidon - ta oli Zeusi vend, kes oli merejumal , kuid keda peeti ka maapõue isandaks.Sümboliks kolmhark.
4. Hades- ta oli Zeusi vend, allmaailma sünge valitseja. Tema hüüdnimeks oli Maa-alune Zeus. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta. Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuteriiki, allmaailma.
5. Dionysos - viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal.
6. Aphrodite - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna.Olevat sündinud merevahust.Sümboliteks mürt, tuvi, jänes.
7. Artemis - Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna. Apolloni kaksikõde.Sümbolid nool , oda ja hirv .
8. Ares- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal. Sõdurite kaitsja. Inimesed ei armastanud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda. Sümboliks oda, kull ja koer.Ta oli ka jumalata sepp .
9. Athena - Zeusi tütar, tarkusejumalanna .Sündis Zeusi peast .Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja. Sümboliteks öökull, madu, kiiver ja oda. Athenast peeti väga lugu.Tema kaitse all olid kindlused ja linnad ning nendega koos peaaegu kogu tsivilisatsioon ja teda austati ka kui tarkusejumalannat.
10. Apollon - Zeusi poeg, valguse- ja ennustusjumal, keda samastatud ka päiksejumal Heliosega.Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu , eriti kunstide kaitsjaks. Sümboliks lüüra ja loorber.Oli üks kreeklaste armastatumaid jumalaid.
4. Kes olid ja millepoolest paistsid silma/olid olulised järgmised isikud:
DEMOKRITOS – oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest.
SOKRATES – oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof . Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda.

• Üks üldisi absoluutseid norme on voorus.
  
• Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
  
• Tema meetodiks oli vestlus , mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus.
  
• Suhtus halvustavalt demokraatiasse – kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik.
  

ARISTOTELES – Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles.Veetis nooruse Platoni Akadeemias aga ise asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.Teda iseloomustab erakordselt lai silmaring .Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja muidugi maailmakorra üldist põhimõtteid.Vahest kõige olulisemad olid tema saavutused loogika vallas.Aristotelese vastav õpetus püsib loogika alusena tänapäevani.Tema õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju.

• Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel.
  
• Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel.
  
• Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika , eetika ).
  

PLATON – Sokratese arvukate õpilaste seast on kõige tuntum tema suursuguse päritoluga kaaslinlane Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia.Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju.Pani oma teosed kirja dialoogidena.Ta püüdis aga Sokratesest selgemalt vastata küsimusele, mis on voorus, mida inimesed vooruse mõistmiseks teadma peavad, ja leidis, et tähtsaim on ideede õpetus.reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat.

• Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende e batäiuslikud koopiad.
  
• Õpetus ideaalsest riigist – vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele.
  
• Ideaalilähedane oli Sparta riik
  

PYTHAGORAS – oli vanakreeka filosoof ja matemaatik , pütagoorlaste koolkonna rajaja. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Tema järgi on nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüotenuusi vahekorras. Tema õpilased arendasid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas.
PERIKLES – oli Ateena riigimees .Perikles oli mitme toonase suurkoju näiteks Pheidiase, Herodotose, Sophoklese jne sõber. Periklese sõbrad-kultuuritegelased olid usuasjus üsna vabameelsed. See andis Periklese vastastele, religioossetele konservatiividele, ajendi neid ateimis süüdistatuna kohtusse kaevata ja niimoodi Periklesele varju heita.
HERODOTUS – Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5 sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austavaa nimetuse ajaloo isa.Kuid tema eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnu kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine.Püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades oma mõttekäikudes kreeklaste tavapärast veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse.