Kogu ülevaade Kreekast (0)

5 VÄGA HEA

KERNU PÕHKOOL
Kreeka
Referaat
Õpilane: Kelly Jersman
Juhendaja : Tiina Nurmela
Kernu 2011
Sisukord:

Sissejuhatus....................................................................................................................3

Kreeka lipp ja vapp ........................................................................................................4 2.1. Kreeka lipp...............................................................................................................4
2.2. Lipu päritolu ja tähendus..........................................................................................4
2.3. Kreeka vapp.............................................................................................................4

Kreeka geograafiline asend...........................................................................................5

Andmed..........................................................................................................................6
4.1. Pealinn......................................................................................................................6
4.2. Pindala......................................................................................................................6
4.3. Rahvaarv..................................................................................................................6
4.4. Rahvastiku tihedus...................................................................................................6
4.5. Suuremad linnad......................................................................................................6
4.6. Linnastumise protsent..............................................................................................6
4.7. Keel..........................................................................................................................6
4.8. Usund .......................................................................................................................6
4.9. Aeg...........................................................................................................................6
4.10. Rahühik.................... .............. .............. .............. .............. .................................6
4.11. Riigikord ................................................................................................................6

Majandus........................................................................................................................7
5.1. Import ja eksport......................................................................................................7

Loodus............................................................................................................................8
6.1. Pinnavorm ja rannikud .............................................................................................8
6.2.Kliima........................................................................................................................8
6.3. Jõued........................................................................................................................8
6.4. Taimkate ...................................................................................................................8
6.5. Maavarad..................................................................................................................8

Olümpiamängud.............................................................................................................9

Teater............................................................................................................................10

Kasutatud materjal........................................................................................................11
1. Sissejuhatus
Käesoleva referaadi teemaks on Kreeka. Siin tuleb juttu Kreeka üldiseloomustustusest ja riigi tunnustest ning sealsetest meelelahutustest, näiteks olümipiamängudest. Referaat on geograafia tunni ülesanne. Teemaks on just Kreeka, kuna mulle meeldis see riik valitavatest riikidest kõige rohkem.

Kiire algülevaade Kreekast
Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas – Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi.
Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat , meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas – kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas.
Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks.
Pilt 1
Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur- Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism , ehitus ja laevandus .
Tuntuimad tänapäeva kreeklased on režissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis.
Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse.
2. Kreeka lipp ja vapp
2.1. Kreeka lipp
Kreeka lipul on 9 horisontaalset triipu , mis vahelduvad omavahel sinise ja valgega. Üla- ja alatriibud on alati sinised, seega on seal 4 valget triipu ja 5 sinist triipu. Üleval vasakul nurgas on valge rist sinisel taustal. Lipp on alati propotsioonis 2:3
Pilt 2
2.2. Lipu päritolu ja tähendus
Kreeka praegune lipp on ametlikult vastu võetud 22. Detsember 1978.
Rist lipul sümboliseerib Kreeka õigeusu kirikut ja ülekaalus religiooni Kreekas. Lipu üheksal triibul on samuti oma tähendus. Nimelt lipul on triipe täpselt nii palju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu sinine värv sümboliseerib merd ja valge värv ookeanis olevaid laineid.
2.3. Kreeka vapp
Kreeka vapp (kreeka Εθνόσημο της Ελλάδας) on Kreeka riigivapp . See on pragusel kujul kasutuses 7. juunist 1975.
Helesinisel vapikilbil on Kreeka lipult tuntud valge rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud.
Pilt 3
3. Kreeka geograafline asend
Kreeka asub Euraasia mandril ja maailmajaoks on Euroopa. Täpsemalt asub Kreeka Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Täpsemalt asub Kreeka Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal . Naaberriike on neli: loodes asub Albaania , põhjas Makedoonia ja Bulgaaria , kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega.
Pilt 4
Pilt 5
4. Andmeid
4.1. Pealinn: Ateena

Pindala: 131 940 km2

Rahvaarv: 11 305 118 inimest.

Rahvastiku tihedus: 85,3 in./km

Suuremad linnad: pealinn Ateena (3,7 mln in.), Thessaloniki (410 000 in.), Patrai (200 000 in.)

Linnastumine : Linnades elab 61% rahvastikust

Keel: Kreeka keel(Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. Kuid ta tähestik on inimesele, kes kreeka keelt ei oska üpris mõistmatu)

Usund: Kreeka õigeusk

Aeg: Eestiga sama.

. Rahaühik: 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi.

Riigikord: Kreeka on ühtne vabariik. Riigipea on president . Põhiseadus kehtib aastast 1975. Parlament valib presidendi 5 aastaks.
Pilt 6

Majandus
Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP(Sisemajanduse kogutoodang).
Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%.

5.1 Import ja Eksport

Tähtsamad imporditavad kaubad :

masinad
veoseadmed
kütused Pilt 7
kemikaalid

Kreeka tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 13,73%, Itaalia 12,71%, Hiina 7,08%, Prantsusmaa 6,1%, Holland 6,02%, Lõuna-Korea 5,68%, Belgia 4,34% ja Hispaania 4,08% (2009).
Tähtsamad eksporditavad kaubad:

toit ja joogid
tööstuskaubad
naftatooted
kemikaalid
Tekstiil

Pilt 8
Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 11,11%, Itaalia 11,05%, Küpros 7,28%, Bulgaaria 6,74%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,4% ja Türgi 4,23% (2009)

Loodus
6.1. Pinnavorm ja rannikud
4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud.
Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa : Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks.
Pilt 9
6.2. Kliima
Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C.
6.3. Jõed
Jõed on lühikesed ja kevad – talvise tulvaveega, suvel on põud tavaline. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid.
6.4. Taimkate
Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad umbes 22% riigi pindalast ja enamasti on need istutatud (tamm, pöök, mänd, nulg ).
6.5. Maavarad
Maavarasid üldiselt napib, piisavalt on boksiiti (alumiiniumimaak), raua- ja niklimaak, pruunsütt, smirglit (kasut. Liivapaberi, luiskude valmistamiseks). Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks – riigis on üle 300 päikeseelektrijaama.

Olümpiamängud
Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik- olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud.
Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid.Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid.
Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid ning võisteldi erineva pikkusega jooksudes, hobukaarikute võidusõidus, maadluses, rusikavõitluses ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Pilt 10
Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat.
Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu, hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati.
19. sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani prantsuse pedagoog P. de Coubertin aluse nüüdisaegsele olümpialiikumisele, mille eesmärk on arendada noortes inimestes kauneid kehalisi ning kõlbelisi omadusi, kasvatada riikide ja rahvaste vahelist austust ja heasoovlikust ning kaasa aidata parema, sõdadeta maailma loomisele.
Pilt 11
Pilt 12

Teater
Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos , Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks.
Pilt 14
Pilt 13
Kasutatud materjalid:

http://flagspot.net/flags/gr.html#coa
www.miksike.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
Http://www.flags.net/
http://www.geographic.org/maps/maps.html
Pildid on võetud www.google.ee/ otsingu kaudu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kellikelli4 Õppematerjali autor

Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kreeka referaat

Kreeka maastik on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis.

Geograafia

doc

Kreeka sümboolika, loodus ja rahvastik

Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik..............................................................................................................

Geograafia

doc

Vana-Kreeka uurimustöö

kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. 6. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti

Ajalugu

odt

Kreeka maa ja toidu tutvustus

Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Olümpiamängud Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Olümpiamängude kavas oli

Geograafia

doc

Nimetu

kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena

Kategoriseerimata

odt

Kreeka referaat

ning Kreeka kogukondi seal kutsutakse ,,väikseks Kreekaks" Austraalias ja Uusmeremaal. 8 Suuremad linnad Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku) Inimeste tegevusalad Enamus Ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad pidid päevast päeva tööd rügama. Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini

Kategoriseerimata

doc

Kreeka majandusarengu analüüs

Olympos (2917 m). Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu

Arenguökonoomika

pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

3 SISSEJUHATUS Referaadi jaoks riigi valimine võib tunduda üsna keeruline, sest hetkel on maailmas ~196 iseseisvat riiki. Pikemalt mõtlemata valisin aga Kreeka, sest: · riik on asub Euroopas, mitte just väga kaugel Eestist; · see on tüüpiline tänapäevane ja arenenud riik; · sealne piirkond on eksootilise kliima ja loodusega; · Kreekast pärineb kogu Euroopa kultuur; · riik on viimasel ajal pidevalt tähelepanu keskmes seoses tõsise majanduslangusega. Kuigi referaat peaks pealkirja järgi olema rangelt ühiskonnageograafiline, olen siin-seal reegleid rikkunud ning lühidalt kirjeldanud ka riigi pikka ajalugu ja arengut möödunud sajandil. Mõnes kohas võib see isegi olla hädavajalik mõne nähtuse/andmete mõistmiseks. Õigete andmete leidmine on raskem, kui võiks arvata. Wikipedia puhul on arusaadav, kui

Geograafia

Rohkem sarnaseid