Kommunikatsioon ja üleilmastumine (0)

Kommunikatsioon ja üleilmastumine
Referaat
Õpetaja:
2016

Sisukord

Sissejuhatus 2
1. Globaliseerumise iseloomustus 3
2.Liiklusvahendite areng 4
3.Mida on globaliseerumine kaasa toonud 6
4.Majanduse üleilmastumine 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Globaliseerumine leiab aset meie igapäeva elus ja areneb koos meiega. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Teha ülevaade arengutest mis globaliseerumine endaga kaasa on toonud ja kuidas see on meid mõjutanud. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest.

Globaliseerumise iseloomustus

Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ülemaailmne koigi valdkondade (majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, keskkonna, kommunikatsiooni jne) integratsiooni protsess. Selle globaalse protsessi intensiivsuse kasv toimub individuaalsel, ühiskondlikul, institutsioonide ja riikide tasandil ning peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus, tapsemalt globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet , side-satelliidid, telefonid ehk digitaal ‑ revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna .
Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ulemaailme töö jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Nendeks on näiteks kaupade, teenuste, kapitali, inimeste, informatsiooni ja tootmisressursside kasvanud liikumine riikide vahel ning neid nahtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Üldisemalt tähendab see majanduslike ja tehnoloogiliste protsesside järjest laienevat levikut, aga samuti erinevate kultuuride lähendamine ning üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Globaliseerumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest.

Liiklusvahendite areng

20.sajandi algul olid peamisteks transpordivahenditeks hobune, aurulaev ja auruvedur ning suuri vahemaid kõnniti jala. Auto leiutati juba aastatel 1884-1885 Daimleri ja Benzi poolt ning 1903.aastal tegid vennad Wrightid ka esimese õhulennu. 1863. aastal avati Londonis tänapäevase metroo eelkäija. Esimene elektritrammiliin läks käiku 1881. aastal Saksamaal ja trolliliin 9 aastat hiljem USA’s. Paljude varjukülgede ( müra , õhusaaste ja õnnetuste) kõrval on auto teinud inimeste elu lihtsamaks.
1912.aastal alustas Henry Ford autode tootmist konveierliinil, ning 1920.aastatel jõudsid autod ka keskklassi rikasteni. Euroopas muutus auto tarbeesemeks pärast II maailmasõda , ja selleks autoks oli Volkswagen põrnikas. Korralduse rahvaauto tootmiseks andis Adolf Hitler juba aastal 1934, mille tootmist alustati 1938. Aastal. Rahvamassidesse jõudis auto 1950.-1960. aastatel.
Sõiduautode arvukuse kasv on vaid üks transpordi arengu tahkudest. Majanduslikult mõjusam on olnud suurte kaubaautode, sealhulgas külmutusautode laialdane kasutuselevõtt pärast II maailmasõda. Maanteede ja eriti kiirteede ehitusega on kõvasti odavnenud paljude kaupade hinnad ja parandanud ka nende kättesaadavust .
Raudteele tulid 20.sajandi keskpaiku ja teisel poolel, auruvedurite asemel diisel- või elektrimootoriga lokomotiivid. Parandati rööpaid ja raudteetammi, oluliselt on tõusnud rongide kiirus, kuid põhimõtteliselt murrangut 20.sajand raudteel kaasa ei toonud. Meretranspordis oli suureks muutuseks aurulaevade lõplik taandumine mootorlaevade ees, samuti suurte naftatankerite ilmumine ja konteinervedude süsteemi juurdumine.
Uue transpordiliigina tekkis 20.sajandil torutransport, mis vahendab peamiselt gaasi ja naftat. Tänapäeval tuleb kolmandik Euroopa Liidus trabivast naftast ja gaasist Venemaalt, mis paraku tähendab Euroopale julgeolekuriski.
Lennumasinad oli sajandi hakul veel täiesti algelised. Esimese lennu üle Atlandi sooritas Charles Lindebergh 1927. aastal. 1930.aastatel leiutati reaktiivmootori üldine kasutuselevõtt 1960.aastail muutis lennuliiklus tunduvalt kiiremaks ja tulusamaks nii reisijate kui ka kauba veo kohapealt . 21.sajandi alguseks oli maailma taevas lennukeid täis. Ainuüksi Euroopa lennuliine kasutas 2013.aastal 750 miljonit reisijat. Inimene on võimeline lendama Kuule , tõenäoliselt ka Marsile. Tegemist on imekspandava arenguhüppega.
Kogu eelpoolmainitu tagajärjed on vastuolulised. Kaupade odavam ja kiirem liikumine on alandanud hindu, kuid põhjustanud ka pankrotte. Paljude tradisiooniliste elualade kiratsemine Euroopas tuleb odava, peamiselt Hiina päritoluga kaupade pealetungist, mis ilma suhteliselt odava transpordita poleks mõeldav. Elatustase ja elukvaliteet on tõusnud, reisimine on muutunud massiliseks, tekkinud on võimalus töötada võõrsil, säilitades kodu ja sidemed kodumaal, kuid hõlbus transport on soodustanud ka salakaubandust, kaasa arvatud narko- ja relvaäri ning terroristide tegevust, samuti illegaalset migratsiooni .( L.Vahtre, M. Nutt 2014,68-70)

Mida on globaliseerumine kaasa toonud

Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski.  Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. 
Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete , tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Sellega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. (Lembo, Toivo 2009, 9).
Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide, s.h umbrohtude, sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on kõrge astmega industriaalmaad ning natukene väiksema astmega suure territooriumiga ja postsotsialistlikud maad. Samas võib mõlema tabeli põhjal väita, et linnastumise astme ja SKP ühe elaniku kohta on nõrk korrelatsiooniline seos.

Majanduse üleilmastumine

Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas, s.h rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv. Kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism ; rahvustoitude ( pitsa , india köök ) ülemaailmne levik. üleilmsete reeglistike teke, näiteks konkurentsi-, autorikaitse seadused ja patendid jmt. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Siia kuulub ka arenenud ja arengumaad vähendavad kindlalt töötasude erinevusi, kaupade hindasid ning ettevõtete rentaablust. Kasvab kompaniide endamise arv ja mõõtmed nii riigi siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil, millega kaasnevad radikaalsed ümberkorraldamised ning töötajate arvu vähendamised. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Tarbijatele krediidi andinise suurendamine , mis on platvormiks edasi selle tarbimise kasvule. Kõigis infokanalites võimas reklaami voog, mis kõrvaldab kindlad piirid informatsiooni ja reklaami vahel. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele.

Kokkuvõte

Globaliseerumine on mingismõttes ka kasulik, oleme teadlikumad, targemad, meile on kõik kättesaadav mida vaid vajame mõistuse toitmiseks, justnimelt infot. Aga miks me siis ei ole siiamaani mõistma hakanud globaalprobleemide suurust? Selleni peaks jõudma igaüks ise. Töö käigus jõudsin nii mõnegi, huvitava asjaolu mõistmisele lähemale, nagu näiteks kuidas meie tänapäeva kaupade hind sõltub.

Kasutatud kirjandus

L.Vahtre, M.Nutt.(2014). Lähiajalugu III Gümnaasiumiõpik, Kommunikatsioon ja üleilmastumine. Tallinn: Maurus Kirjastus OÜ.

https://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine

https://et.wikipedia.org/wiki/Auto

http://www.taskutark.ee/m/uleilmastumine-ja-maailmamajanduse-areng/?auth=dGFza3V0YXJr

https://et.wikipedia.org/wiki/Mobiiltelefon