Vana-Kreeka ajalugu (2)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Küklaadide tsivilisatsioon – 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus . Iseloomulikud tunnused - …. . Arheoloogilised leiud
Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur – 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus ( keraamika ). Iseloomulik – sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus . Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp – maavärin või vulkaanipurse .
Mükeene ehk Hellaadiline kultuur – 1600-1100a e.m.a Iseloomulik – sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine , ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp – 1200 a.
Tume ehk Homerose ajajärk – 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse . Iseloomulik – kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid.
Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk – Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna kihistumine, välissidemete taastumine . Linnriigid : Sparta , Korintos , Ateena .
Kreeka-Pärsia sõjad – 5. Saj e.m.a. Tegevusala – Pärslased alistasid Väike- Aasia lääneranniku kreeka linnad. Iseloomulikud tunnused -
Klassikaline ajajärk – 5.-4. Sajandi I pool e.m.a. Rahva eneseusk tõusis. Iseloomulikud tunnused

Minose ja Mükeene kultuur
Minose kultuur u. 2000 eKr
Mükeene kultuur
Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi.
Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi.
Tundmatu päritoluga.
Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased.
Kasutasid lineaarkirja A, mida ei osata lugeda.
Mükeenlased kaustasid lineaarkirja B, mida osatakse tänapäeval lugeda.
Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid.
Majanduskeskusteks olid lossid
Lossid olid kindlustamata. (Tähtsaim loss Knossos)
Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest kükloobilised müürid.
Losside ümber puudusid linnad.
Losside ümber puudusid linnad.
Sõjakad jooned puudusid, freskodel domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika .
Freskodel domineeris sõjatemaatika.
Kreeta kunstis domineerisid naised, naistekujukesed. Naised domineerisid.
Skulptuuriteosed puudusid, ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad Mükeenes
3. Kreeka ühiskonna hierarhia
Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud –põlielanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.
↓
Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekus -> riigi kõrgeim võimuorgan. Valis igal aastal riigiametnikud , kelle kohustus oli juhtida polise (linnriigi) sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.
↓
Rahvakoosolekute kõrval oli ka rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Ka ametnikud olid rikkad ja suursugused.
↓
Riiki, kus domineeri see ühiskonnakiht nim. aristokraatlikuks („parimate valitsus“)
↓
Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud oli raskerelvastuse jalavägi. Tüüpiline kreeka lahingurivi – faalanks .
↓
Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv.
4. Ateena ja Sparta võrdlus
Ateena hõlmas Atika maakonda . Demokraatlik riigikorraldus.
Sparta Lakoonika ja Messeenia maakonda Keskuseks kujunes 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldused olid karmid .
Ühiskonnakihid – Kodanikud – vabad meessoost täisealised põliselanikud, vanemad kui 20 (u. 40 000) + nende naised ja lapsed (u. 80 000).
Metoigid – vabad, kodanikuõigusteta(u. 80 000)
Orjad (u. 200 000)
Ühiskonnakihid – Spartiaadid – vabad poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% elanikkonnast, moodustasid Spata kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud.
Prioigid – vabad, ei omanud poliitilisi õigusi
Heloodid - orjad
Valitsemiskorraldus - Rahvakoosolek võis alata , kui kohal oli vähemalt 6000 meest (koguneti iga 10 päeva tagant)
Tähtsamad riigiametnikud – strateegid (10), valiti rahvakoosolekul.
Rahvakoosolekul valiti:
Nõukogu ehk bulee (500)
Vandekohus ehk heliaia (6000)
Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta)
Valitsemiskorraldus – rahvakoosolek valis-> vanemate nõukogu ehk geruusa (30 liiget üle 60 eluaasta , k.a 2 kuningat sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse)
Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad riigiametnikud)
5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia
Türannia – Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste.
Demokraatia – Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia
Aristokraatia – Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ehk bulee ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest.
6. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi jne. lühikirjeldus
Linn: Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse – akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats – agoraa. Majadel oli siseõu. Maja kõige esinduslikum ruum – külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. „meeste ruum“) – paiknes õue tänavapoolses küljes.
Riietus ja toit: Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon , mida kandsid nii mehed kui naised. Toidust : puu-ja köögiviljad, eriti küüslauk ja kala. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein.
Aristokraatlik eluviis: Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem. Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad, ja suure määral aitasid sõpruskondi liita ühised kodused pidusöögid – sümpoosionid. Külalised kogunesid andreionisse, kus laisklesid lavatsitel – ainult mehed. Lavatsite ees olid lauad toiduga, ruumi keskel laia suuga veinisegamisnõu – kraater . Seltskonda lõbustasis pillimängijad ja tantsijannad.
Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega („kaaslanna, sõbratar“). -> käib aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad.
7. Sport ja Olümpia
Sport ja olümpia mängud: Kreeklased sportisid alasti (MMMMM naked boys), seetõttu nim. spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis - ning riietusruume gümnaasioniks („alastioleku koht“). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud – iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants – staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu –Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada.
8. Põhilised Jumalad
Jumalad olid inimkujulised. Jumalad moodustasid perekonda. Elasid Olümpose mäel. Tähtsaim Zeus , abikaasa ja õde Hera . Poseidon oli Zeusi vend – merejumal . Hades – allilma ja surnute valitseja. Maailm sai alguse Chaosest. Pühamud ja templid olid olulised – ohvrite toomine, usupidustused . Müsteerium – konkreetse ringkonna salajased jumalateenistused. Surma järgsusele ei pööratud tähelepanu.
10. Filosoofia ja teadus
Esimesena tegeleti maailma füüsilise lahtimõtestamisega, seejärel inimeste elu ja olemuse mõistmisega.
Thales – Uskus, et maa tekkis veest ja ujub vee peal. Suutis ennustada päikesevarjutusi.
Anaximondros – Leidis, et maail tekkis tajumatust piiri algest e. Apeironist
Demokritos – Atomistide koolkond. Väitsid, et maailm tekkis tühjusest, mille sees liiguvad ja põrkuvad algosakesed ehk aatomid . Ka inimese hing koosnes aatomitest.
Sofistid – Ei tegelenud füüsilise maailma mõtestamisega, lähenesid kohe inimesele. Hakkasid tegelema elufilosoofiaga. Leidsid , et hea ja halb on suhtelised vastavalt inimeste erinevatele veendumustele. Leidsid, et tugevad peavad allutama nõrgemad.
Sokrates – Vaidlustas sofistide seisukoha. Väitis, et filosoofia põhiküsimus on vooruse olemuse mõistmine. Vooruse saavutamiseks peab olema inimene haritud. Vooruslik elu tagab heaolu ehk hüve. Kritiseeris Ateena riigiametnike (ebavooruslikud võhikud).
Platon – Elas 4. sajandi ja 3. sajandi vahetusel. Sokratese õpilane, rajas filosoofia kooli Akademia. Hakkas kirja panema mõtteid dialoogidena, peategelaseks Sokrates, kes vaidles sofistidega. Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused. Rajas ideeõpetuse, mis tähendas, et kõikidel asjadel maailmas on oma algpõhjus ehk idee. Platoni ideaalse riigi ettekujutus . Riigi ametnikud pidid olema vooruslikud ja filosoofid .
Aristoteles – Platoni õpilane, rajas Lykeioni gümnaasium. Sellest on tulnud sõna lütseum. Koostas õige mõtlemise, ehk loogika reeglid. Püüdis eeldustest korrektselt jõuda järeldusteni. Oli esimene kes leidis, et Maa on kerakujuline ja tiirleb ümber päikese.
11. Hellenism
338. a e.m.a alistasid makedoonlased kreeklased. Aleksander Suur alustas laiaulatuslike vallutusi. A. Suur vallutas lisaks Väike- Aasia poolsaare, seejärel Süüria ja Palestiina ning siis jõuti Egiptusesse . Pärast seda suunduti tagasi põhjapoole ja vallutati Mesopotaamia . Iraan , jõuti välja Indiasse . India vallutusi ei suudetud säilitada. Vallutused toimusid seitsme aasta jooksul(333-327). Soovis, et kõikidel aladel valitseks ühtne keel ja kultuur. Vallutustega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Idasse -> Viisid välja ka kultuuri. Kultuuri levitati idamaadesse ja kreeka kultuur segunes idamaade kultuuriga . Vallutuste käigus rajati hulgaliselt uusi keskuseid. Nendest kuulsaim Egiptuses asuv Aleksandria. Kultuuri ja teadus keskus oli pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion . Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu.
Hellenism on periood mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, mida iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levik idamaadesse. Lõppes 30. Aastal roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumit ühtsena ja see jagati tema väepealike vahel : Egiptus ; niinimetatud Seleukiidide riik ( lõpuks kahanes ning hõlmas ainult Süüriat ja Palestiinat)
12. Mõisted
Faalanks – Vana-Kreeka lahingurivi
rahvakoosolek – riigi kõrgeim võimuorgan kus kõik kodanikud osalesid
kitoon - napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riietusese
gümnaasion – spordiväljak ja sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietumisruumid, kus olid alasti
andreion – nn. külalistetuba, meeste ruum, kus oli lavatsid ja kus külalistega viibiti
sümpoosion – ühised pidulikud õhtusöögid sõpruskonnaga
akropol – kaljunukil olev kindles
agoraa – koosoleku- ja turuplats
hetäär – aristokraatide sõbratarid, kellega nad lõbutsesid
strateeg – väejuht
perioig - vaba, kuid poliitilise õiguseta sparta kodanik
efoor - kõrgeimad väepealikudega
heloid – Ori
spartiaat - vabad poliitiliste õigustega kodanikud
türann - ainuvalitseja
polis – linnriik
barbar – võõramaalane
aristokraatia - Nõukogu omab võimu
demokraatia – rahva võim
bulee - nõukogu
heliaia – vandekohus
ekleesia – rahvakoosolek

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 81 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HotLeek Õppematerjali autor

Alapunktid.1. Kultuuride daatumid2. Minose ja Mükeene kultuuride võrdlus3. Kreeka ühiskonna hierarhia4. Ateena ja Sparta võrdlus5. Türannia, demokraatia ja oligarhia ehk aristokraatia6. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi jne. lühikirjeldus7. Sport ja olümpia8. Põhilised jumalad9. Filosoofia ja teadus10. Hellenism11. Mõisted

minose kultuur mükeene kultuur vana-kreeka sparta ateena türannia demokraatia oligarhia aristokraatia olümpia jumalad hellenism mõisted

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana Kreeka ajalugu

KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene, linna puudumine,

Ajalugu

odt

Kokkuvõte Kreeka ajaloost

maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene

Ajalugu

rtf

Vana-Kreeka

VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lin

Ajalugu

doc

Kreeka ajalugu

1. Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused

Ajalugu

odt

Kreeka ühiskond

1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugused sõja

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka

2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda.

Ajalugu

doc

Konspekt Vana-Kreeka ajaloost

Ametisse astudes andis ta vande nn. Hippokratese vande, selles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. *Herodotos - kreeka ajaloolane, nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maadeja rahvaste kohta. Säilinud teos "Historia",mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tolle aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478e.Kr *Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia);

Ajalugu

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr

Ajalugu

Rohkem sarnaseid