Spartalik kasvatus ja haridussüsteem (0)

Mina valisin enda teemaks spartaliku kasvatuse ja haridussüsteemi, kuna minu jaoks on antiikaeg alati kõige suuremat huvi pakkunud. On ju öeldud, et Kreeka on meie tsivilisatsiooni häll ning selle tundmine annab parema mõistmise tänapäevast.
Pearõhk minu referaadis on militaarsuse esinemisel spartalikus elus. Nimelt on just see see miski, mis neid kõige paremini määratleda laseb . Samuti räägivad paljud olemasolevad allikad just spartalaste sõjaväelisusest. Kuna aga allikad võivad olla vahel ka eksitavad, siis üritan mina leida põhjuseid sellise elukorralduse jaoks ja näidata, ehk ei olnudki kõik nii hull, kui mõned välja lasevad paista.
Et paremini mõista spartalasi, tuleb vaadata, kus nad elasid ja millised tingimused valitsesid nende kodukohas. Sparta asus Kreekas täpsemalt Peloponnesose poolsaarel, Lakoonika maakonnas . Sealt on tulnud ka väljend „ lakooniline kõneviis“, mis spartalasi iseloomustas ja mille pärast nad ka terves antiikamaailmas tuntud olid.
Kreeka maastik on liigendatud, väga mägine ja põhiliselt liiguti mööda merd . Sparta asukoht oli veelgi isoleeritum – Spartast nii lõunas kui ka põhjas paiknesid mäed. Mägine maastik põhjustas ka fakti, et väga vähe oli maad põlluharimiseks. Eraldatus ning vähene suhtlemine põhjustas iseseisvate , teineteisest sõltumatute linnriikide tekke, ühtset riiki antiikajal Kreekas ei tekkinud. Kaks võimsamat polist olid Ateena ja Sparta. See sundis aga kõiki kreeklasi panustama võitlusvõimelisse sõjaväesse., kuna omavahelised lahingud/sõjad olid tihedad. Linnriigid olid võimuahned ja soovisid suurendada oma kasumit ja territooriumi.
Spartalased ei olnud Kreeka pärismaalased. Spartalased on doorlased, kes tungisid Kreekasse 1000 a eKr.
Kuigi paljud tänapäeva uurijad ja ka antiikaja filosoofid - ajaloolased rõhutavad Spartas valitsevat distsipliini ja individuaalsuse mahasurutust (mida tõesti ka esines), on tõendeid (nimelt joonistuste näol), et spartalased ei olnud alati nii tõsimeelsed. Joonistustes on selgelt näha spartalaste lõbusust ja huumorimeelt. Mingist hetkest aga see muutus, arvatakse et põhjuseks võis olla rahvaarvu suurenemine. Kuna juba enne oli sobivat haritavat maad olnud vähe, siis rahva juurdevool põhjustas tõsise probleemi. Kõigile ei jätkunud süüa. Nälginud rahvas on aga valmis tegema kõike, et oma olukorda parandada. Enamasti suunatakse oma süüdistused rikkamate inimeste vastu. Nii oli kerge tulla võimule türannidel, kes rahva toetusel aristokraatia kukutas.
Seepärast oli vajalik suurema kontrolli kehtestmine, riigikorralduse rangem süstematiseerimine ning võiks isegi öelda et sõjaväekorra kehtestamine igapäevases elus.
Spartalased jagunesid kolmeks sünnipäraseks seisuseks

• spartiaadid (täieõiguslikud kodanikud) - tööd ei teinud
  
• perioigid (vabad inimesed, kuid ilma kodanikuõiguseta) – harisid põldu või tegelesid käsitööga, maksid maksu
  
• heloodid ( orjad ) - harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid tegelikult sealse piirkonna põliselanikud, pärast said orjadeks ka allutatud Kreeka piirkondade elanikud. Kuna heloote oli nii palju, tuli selleks, et neid ohjes hoida, olla sõjaliselt nendest üle.
  

Spartalaste eeskujud , mis aitavad võib-olla ka paremini mõista nende kasvatust ja haridust pärinevad paljuski antiikaja kuulsamatest teostest nagu „ Ilias “ ja „Odüsseia“. Üks kangelastest oli näiteks Herakles oma vapruse ja võimatusega.
Spartalaset kasvatust mõjutas ka nende eraldatus, mille tõttu oli takistatud tihedam läbikäimine teiste kreeklastega. Nii säilisid paljudes Kreeka linnriikides ja eriti Spartas vanad komestikud, traditsioonid ja rituaalid. Rituaalidest just need, mis puudutasid etappi, kus noormehest saab mees. Nii vanded, nõudedk kui ka kombetalitlus puutusid muutumatuna või väga vähesel määral täiendatuna Spartas aastakümneid, sadu.
Kasvatuse ja hariduse põhieesmärk Spartas oli kasvatada häid kodanikke tuleviku tarvis. See ei puudutanud ainult professionaalsete sõdurite tootmist, vaid ka demokraatlike ja iseseisvate inimeste kasvatamist. Kasvatuse karmus õpetas noortele enesevalitsust, vastutust ja palju muud. Demokraatiat õpetati lastele juba 7 aastaselt, seda aga praktikas, mitte teoorias .
Sparta erines teistest samaaegsetest ühiskondadest, kuna sarnast haridust said ka tüdrukud. Neil olid omad harjutusplatsid, kus nad õppisid laulma, tantsima, jooksma , palli mängima, hüppama, maadlema jne, kuid neil lubati elada oma ema juures.
Hariduse tähtsust rõhutab see, et nn kodanliku kasvatuse saamine oli põhitingimuseks saamaks täieõigulikuks Sparta kodanikuks. Ilma selleta ei olnud sa keegi, kuna riigi kontroll inimeste elu üle toimus sünnist surmani.
Lühidalt räägin ka, kuidas nägi välja noorukite haridustee. Tugevamate ja tervemate kodanike koolitamiseks tehti esmane valik juba peal lapse sündi. Nõrgemad, väetimad surmati või anti helootidele kasvatada.
Kuni 7 a saamiseni olid kõik lapsed ema hoole all. 7 a pandi poisid koolisarnasesse asutusse, kus nad jaotati sõjaväerühmade sarnastesse rühmadesse. Grupi seast valiti juht, kes allus vanemale õpetajale ja nii edasi kuni kõige kõrgemateni välja. Kuni 18 a saamiseni läbisid nad aasta-aastalt järjest raskemaid etappe .
Sparta kasvatust võib nimetada kodanlikuks, kuna kõik kodanikud olid otseselt seotud järgneva põlvkonna koolitamisega. Vanemaid mehi tituleeriti koolis kui „isadeks“ ja lisaks määratud juhtidele, õptajatele võisid noori kasvatada, karistada , õpetada ka kõik ülejäänud.
20...30...60...
Õppetöös pandi rõhku nagu mainitud noorte füüsilise vormi parandamisele, nende treenimisele talumaks valu, piina ja põlgamaks surma. Lisaks sellele õpetati neid ka lugema ja kirjutama. Fakt, et enamus allikaid seda ei maini , on väheusutav, et spartalased oleksid saanud hakkama riigi haldamisega ja organisatsioonide eestvedamisega, kui nad oleksid olnud kirjaoskamatud. Samuti on alust arvata, et nad olid kreeklastest üldse kõige suurema kirjaoskuse protsendiga (kuna õpetust anti ka tüdrukutele).
Tegeleti ka tantsuga (mis küll mõningate allikate kohaselt meenutas pigem lahingustseene) ja lauluga. Lauldi kooris, tavaliselt pealetungi ajal (saateks flöödid), langenud meeste auks ja vapruse, surmapelguse tõstmiseks. Rütmi tunnetamine oli tähtis osa füüsiliste harjutuste juures.
Mitmed allikad rõhuvad spartalaste julmusele osutades faktile, et noorukitel kästi varastada. Seda ka tehti, varastamine pidi arendama oskusi saamaks hakkama vaenlase tagalas ja õpetama iseiseisvust. Varastamine oli nö õppetöö osana vaid osa ajast, mitte terve kooliaja vältel.
Võib öelda, et spartalaste õpetus toimus piitsa ja prääniku abil. Läbi kogu nende hariduse allutati noort karmile distsipliinile, selle hulgas oli ka ihunuhtlus – karistus, mida pea igal pool teistes Kreeka linnriikides kasutati vaid orjade puhul. Ihunuhtlust jagasid ka poistele neile määratud salgajuhid, kes olles liiga armulikd, võisid ka ise peksa saada. Valu talumine oli vajalik, kui sõdur sattus vaenlase juurde vangi. Mõned noorukid võtsid piitsahoopide talumist kui võistlust. Üheks väljenduseks oli iga-aastane võistlus Artemise templis, kus noored pidid kannatama piitsahoope. Võitjat kiideti ja autasustati .
Allikates on mainitud ka, et vastupidavuse treenimiseks ja omandi suhtes ükskõiksuse arendmiseks jagati poistele ainul üks rõivas aastaks, ka ei käinud nad tihti pesemas, kõnniti ringi paljajalu ja magati ebamugavatel pilliroomattidel (milleks pidid nad pilliroogu korjama käsitsi).
Olenevalt allikatest võib välja lugeda perekonna tähtsust ühiskonnas. Osalt võib näha, et spartalased ei olnud vaid riigi käske täitvad sõdurid, vaid ka armastavad emad ja isad , kes hoolisid oma laste käekäigust ja tundsid uhkust oma poegade üle. Teiselt poolt on mainitud, et Sparta perekond oli killustunud, kuna mehed-naised elasid oma elusid eraldi (omad kohustused). Samuti ei olevat tohtinud kiindumussuhteid avalikult näidata isegi abikaasade vahel.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et spartalaste kasvatuses on palju toorust ja karmust, aga arvan, et selleaegsed olude ja traditsioonide najal tegutsesid spartalased õigesti.
Tänu professionaalsele sõdurkonnale oli paarisaja aasta jooksul Sparta maavägi võitmatu. Koostöös teiste linnriikidege suudeti ära hoida ka pärslaste sissetung .
Juba mainitud lakooniline kõneviis (täpne, asjakohane , napisõnaline) andis spartalastele võimu veenda oma kuulajaid, tõusta kõrgetel kohtadele ja võita tunnustust teiste linnriikde poolt, kuna kõneoskus oli väga hinnatud antiikmaailmas ning mehed kulutasid palju raha, et endas seda oskust arendada.
Ka olid spartalased tuntud oma noorte eeskujuliku käitumise tõttu, oli käibel ütlus, et kõik kreeklased teavad, kuidas käituda, aga ainult spartalased teevad ka nii (nali).
Miks ei tohiks võtta kõike puhta kullana? Kuna andmed hariduse omandamise kohta on pärit ainult kõrvalseisjatelt, siis ei saa kõike võtta puhta kullana. Vaatlejad on kirjeldanud ainult neid tahke, mis erinesid nende enda maal toimuvast, selle asemel, et anda süstemaatset informatsiooni Sparta haridussüsteemi kohta. Samamoodi moonutab tõde fakt, et kõik olemasolevad andmed ja kirjeldused pärinevad hellenistlikust perioodist, kui Sparta haridussüsteem taas asustati. Nii on tihti raske eristada traditsioonilist Sparta süsteemi innovaatilistest tunnustest.