India (1)

India Vabariik
भारत गणराज?य
Bh?rat Ganar?jya
Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism , 14% moslemid , 2.4% kristlased , 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dzaiinid?, 0.4% muu
Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini.
Ajavahe Eestiga on 3 ja pool tundi.
Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on sihuke riiklik- tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis . Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus . Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vot mis tähendab hindu religioon ja soe kliima.
India, äärmiselt mitmekesine ja etteennustamatu maa, on ka sünnitanud rikka mütoloogia, mille paljud jumalused on levinud mujalegi, näiteks Tiibetisse ja Sri Lankale.
Oluline joon india uskumuste ja maailma ennustamatusest kõrgemale tõusta, et leida tõde ehk nirvaana , saada virgunuks. Väljakaevamised on tänapäeval toonud ilmavalgusele tõendid näiteks selle kohta, et inimesed, kes elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust.
2. aastatuhandel eKr varises Induse oru tähelepanuväärne tsivilisatsioon kokku aarialastest sissetungijate pidevate rünnakute all. Aarialased ehk "õilsad inimesed " uskusid paljudesse jumalatesse, vaimudesse ja deemonitesse.
Paljusid aarialastest sissetungijate jumalaid austatakse Indias tänase päevani. Siiski on ilmsiks tulnud ka mõningaid Induse oru tsivilisatsioonist pärit uskumusi.
VANA -INDIA
VanaIndi riik tekkis Hindustani poolsaarel.
Indias on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, milles elavad elevandid, vihased tiigrid, kardetavad prillmaod, päikesest kõrvetatud ja skorpionidega täidetud liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed , mis kubisevad krokodillidest, ja ja igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel, ja kõrvetav kuumus lagendikel, mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus.
Indi jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid . Linnad on range planeeringuga, sirgete tänavatega ning kanalisatsioon on hästi arenenud. Seal on mitmekorruselised põletatud tellistest majad lamedate katustega, kus õhtuti saab leiba luusse lasta ja magada. Igas majas on bassein, tualettruumid on ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel on suuremad paleed.
II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk-järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased . Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radžadeks. Radža kõrval oli väga tähtsal kohal preester . Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord .
India filosoofia
INDIA
India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel.
India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh , läänes Pakistan . Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka . Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.
Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.
Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Hinduism on India traditsiooniline usund . Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Kõige varasem oli veeda usund, sellele järgnes brahmanism . Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9.saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism
INDIA KUNST
Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks. Lõhe tekkis ühelt poolt sõdurite ja preestrite vahel, teiselt poolt talupoegade ja põllutööliste vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks. Ristumiskohal, kunstluku künkal oli viigipuu , mille alla vanemad kogunesid nõu pidama. Tänavad lõppesid nelja puust väravaga. Lehm, madu ja ahvid on Indias pühadeks loomadeks. Kuigi naine oli ilma õigusteta, austati teda kui esiema. Küla ümbritses tee ja kaitsesid tõkked, mis ei olnud üksnes kaitseks vaenlase vastu, vaid ka kurjade vaimude vastu. IV-II saj. e.m.a. hakati Indias ehitama stuupasid . Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa püstitati austuseks maale, kuhu asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupasid võiks võrrelda Egiptuse püramiididega. Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri. India templid koosnesid tavaliselt kolmest osast: kaetud sammaskojast, kuhu pääsesid usulikud, eeskojast ja kõige pühamast paigast, mille kohal kõrgus suur torn. Templi tähtsaim osa oli püha paik - igast küljest kinnine ruum. India kultuur saavutas oma õitseaja Gurpa dünastia ajal (320-480). India vanimad skulptuurid pärinevad III-II saj. e.m.a.
TOIT
Toit võib olla väga piprane, aga pikapeale harjub täiesti. Tavaline toit on thali, mis kujutab endast kandikule asetatud keedetud riisi, paksu läätsesuppi ning mingit maitsestatud keedetud köögivilja (kartul, lillkapsas jm). Selle kõrvale nisujahust ja veest valmistatud ümarad leivad tshapati`d, sinna juurde ka hapupiim (inglise k. curd) ja tavaline joogivesi , mida võib täiesti rahulikult juua. Raita on toit, mis kujutab endast paksu hapupiima segu tomati, kurgi ja sibulaga ning sinna peale raputatakse veel punast ja musta pipart. Tsahi (ei ole meie mõistes tee) on õhuline jook , mida valmistatakse suurest portsust mustast teest, piimast (või piimapulbrist), suhkrust ja sinna hulka lisatakse maitseaineid, näiteks ingveri ja kaneeli. Maitseb nagu kakao või halvimal juhul nagu piparkoogi taigen. Lihavärgist pakutakse kana ja mutton`it (inglise keeles) ehk siis kitseliha meie keeli (parem kui veiseliha ). Mõnes kohas pakutakse ka sealiha , aga siga on seal tõesti roojane loom, kes toitub prügimägedel vedelevatest viimastest jääkidest ning rentslis leiduvast sitast. Kalatoite on võimalik süüa mere või mingi muu veekogu piirkondades ( hindud ise eriti kala ja liha ei söö). Pakutakse ka kartuli chipse ja keedetud kartulit. Lisaks puuviljad : õunad, banaanid, ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid (lõuna pool Gujarat's sai ka arbuusi ja viinamarja). Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda, kuigi tihtipeale satud ampsama toitu näiteks taignas küpsetatud chillit), pärast mida suu põleb. Hele õlu on parem ja odavam ("Kingfisher") kui Eestis, ainult see ei ole igal pool kätte saadaval.
TAVAD JA KOMBED
Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees´t ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, võid mõni ruupia, aga ka see ajab asja täiesti vabalt ära. Samuti on ka kaupmeestel millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimusega ( põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi).
Templite külastamisel ( kui sisse lastakse) tuleb jalanõud jalast ära võtta, samuti tuleb tihtilugu ka nahkesemed ukse taha jätta. Mošeede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav end pesta ennast samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades).
Kui satutakse hindudega kokku, siis kõige esimene on küsimus, kust sa pärit oled. Et hindud ei tee suuremalt jaolt vahet Austraalial ja Estonial, siis soovitatakse rahumeeli vastata, et oled hoopis Indiast pärit (kui reisitakse kauem kui paar kuud, siis hakkabki see nii tunduma). Suhteliselt esmane asi, mida hindu küsida võib, on, mis ametit sa pead. Sellega pannakse paika kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi.