50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
erleem
Õppematerjali autor
sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja kohta väga demokraatlikule Roomale. Hellenistlikul ajastul (3.-1.saj.e.Kr.) oli Kreeka algselt Aleksander Suure ja Makedoonia alluvuses. Peale Aleksandri surma vallutati peagi Vana-Rooma poolt ja 30.-395.a.e.Kr. oli Kreekas täielik Rooma võim. Roomas tuli peale keisriaega jagunemise aeg, mil kuulutati Kristlus riigi usundiks. Kuigi Rooma riik hõlmas peaaegu kogu Vahemere ümbrust ja omas erinevaid maavarasid ning loodussaadusi, valitses Kreeka kunstis ja kultuuris Roomat, et oma rõhutust välja elada.
Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter Hera- abielu kaitsja-Juno Poseidon-merejumal-Neptun Hades-allilma valitseja-Pluto
Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki
diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis. Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks.
• Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus.
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca
ajajärguni kujunes väljas kümmekond erinevat templitüüpi, mida eristab üksteisest sammaste arv ja asetus. Templitüüpidest vanim ja lihtsaim on antidega tempel, mis on väga sarnane megaroniga. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline, nagu ka kõik teised templitüübid. Antideks nimetati kahte templi külgseintest eenduvat müürijuppi. Sellise templi ukse juures oli ka kaks sammast. Topeltantide templil olid antid ja sambad templi mõlemas otsas. Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Suurimad Kreeka templid, dipteerid, olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber. Kreeka templid olid ehitatud väga kindlate reeglite (orderite) järgi. Templiorderite (dooria, joonia, korintose) vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu, kuid tegelikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida veel olulisemaid, kuid vähem
500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi. Rooma enim võeti üle kreekalt; visuaalses kunstis suur kreeka mõju; arhitektuur arenes, sest võeti kasutusele ehituses kaar, võlv ja kuppel; võtsid kasutusele lubimördi ehk siduaine. Kaari kasutati erinevate seinas olevate avade jaoks. Silindervõlv annab võimaluse katta nelinurkse ruumi, kus raskus langeb kahele seinale. Veelgi kergemaks tegemisel võeti kasutusele ristvõlv, kus sai ära jätta seinad ja võlvid toetusid piilaritele. Ümmargused ruumid kupliga. Võeti kasutusele ehitusmaterjalid- kruus ja tellis. Mört koosnes kruusa ja tellise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid