Vana Kreeka (0)

Vana Kreeka 
Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele  kultuurile  ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 
8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele 
õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma 
nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, 
Aritoteles ja  Platon . Arenes meditsiin ja  matemaatika . Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide 
tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese 
arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. 
eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus 
ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri 
poole on läbi sajandite eeskuju saamiseks tagasi pöördutud korduvalt. 
Vana Kreeka ajastu jaguneb kolmeks  ajastuks : 
Homeros  ehk pimeajastu 9.-8. saj. eKr. 
Arhailine ajastu 7.-6. saj. e.Kr. 
Klassikaline ajastu 5.-4. saj. eKr. 
Hellenistlik ajastu: 
I periood 338-146.a. eKr. 
II periood 146 - 30 a.e.Kr 
III periood 30a. eKr - 395 a.e.Kr. 
Homerose ehk pimeajastul iseloomustab, et oli kirjakunst olematu, Homerose eepos oli tõukeks 
lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo 
isaks kutsutakse. Tegemist on ka ajaga kus algasid antiiksed olümpiamängud , mis hiljem 
keelustati  - paganlikud mängud. 
Arhailine ajastu -  Arhitektuur ja  kunst  hakkasid kiiresti arenema. Esimeste müntide vermimine, 
saarel Aegina, mis oli rahapada. See oli  mandrilt eemal julgeoleku kaalutlustel. 
Klassikaline ajastu, kõige tuntum ja läbi uuritud periood, idealiseeritud. Murdeline periood nii 
politiilises plaanis kui ka kunstis.  Ateena   vallutamine , pärsalastest saadi lahti. Linnriigid olid, ei 
olnud ühtset riiki. Linnade vahel rivaalitsemine taandus. Kõige hramoonilisem aeg poliitika ja 
kultuuri vahel. Kreeka klassikalise demokraatia sai eeskujuks politiilisele süsteemile demokraatia, 
ühte jalaga pidi. Õgussüsteem pärineb Antiik-Roomast. 
 Hellenistlik ajastu jaguneb kolmeks:  
1. I Filippose ajastu, Makedoonia  kungkriigi vallutamine.  
2. II periood - Aleksander vallutas Kreeka ning Kreeka on sõltuvuses Makedooniast. Sellel ajal 
elasid välja kreeklased end kujutavas kunstis. Mida enam liikus Aleksander ida poole, seda 
autoritaalsemaks muutus tema võim. talle ei võinud otsa vaadata, ta muutus päikese jumalaks. 
suri äkki 37a. Kreeka aga jäi peale tema surma ühtsena edasi.  
3. III periood vallutati  Aleksandri Makedoonia, Egiptus , kus Kleopatra vailitses. Tuli  Rooma  
võim, selle perioodi lõpetas Rooma riigi jagunemine Kreeka ja Makedoonia aladel. 
ARHITEKTUUR, EHITUSKUNST 
Arhitektuur ja ehituskunst võttsid palju shnitti kreeka mükeene kunstist. 
Levinumad ornamendid: kandiline meander, lainevööt, palmett, akantusvööt, munavööt. ( vt 
slaide!) Ühtpidi kosmilised, teistpidi  ümbritsevat loodust järele aimavad vormid. 
TEMPLID 
Rakendati uusimaid ja paremaid ehitusvõtteid - see on teadmiste allikas oskuste kohta tolle aja 
perioodil. See mõjutab tänapäevani ehituskunstis ehitusplaani, 
Vaata templite plaani slaidi. Täpid tähendavad pildil sambaid, templis mahutati ka ära jumala 
kuju. Tempel oli ära sammastatud hoone. Pöörake tähelepanu katusele, suur kalle, et vihmavesi 
alla jookseks. Tempel jagunebkolmeks osaks: katuseosa, sambastik ja trepiastmestik. 
Esimesed templid olid puust, hiljem kivist. Tempel tõsteti kõrgemale, et ta ei täituks veega. 
Templisse paigutati jumala kuju. Kreeka tempel ei olnud rahvale, rahvas toodi templi ette, kus 
toimusid jumalateenistused ja ohvritalitused. Inimohverdustest mindi hiljem üle arhailisel ajastul 
loomade ohverdustele ja klassikalisel perioodil juba tuli ka taimede ohverdamine. Templitesse 
võisid minna ainult valitud preestrid. Rõhutatud oli templi välisarhitektuur ja sisearhitektuur oli 
selle võrra tagasihoidmlikum. Templid olid lihtsakoelised. Ristküliku kujulised, ääristatud 
sammastega=jumalatemets=sammastemets, mille taga on varjus=jumalate varjud. 
Olulistest templite kujudest on PERIPTEER. Kõige levinum, mis on elujõuliselt vastupidanud 
sajandeid hellenistlikust ajastust. Kalssikalisel ajastul on see templi tüüp kasutusele võetud ja taas 
elustatud ja hiljem korduvalt seda kasutusele võetud.  
Teised templi tüübid on tihedalt sammastega ümbritsetud DIPTEER ja siis tuli lihtsustatud 
sammastega PEUDODIPTEER jne. vaata slaid videost ja siis ümar teplivorm MONOPTEER ehk 
THOLOS, mis oli väga iseloomulik hellenistlikule perioodile, mis sai Roomlaste seas väga 
levinuks. 
Templite juures on oluline templite lõige, mis hakkavad mõjutama arhitektuuri ajalugu pikalt ja 
põhjalikult kuidas trepiastmestik jaguneb. 
TEMPLI OLULISED KONSTRUKTSIOONI OSAD: 
PEAB TEADMA!!!  
STÜLOBAAT JA KREPIDOMA - trepiastmestiks 
TÜVES  - sambad 
KAPITEEL  - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa ehk 
antablemaani vaheline detail. Kapiteelile  toetub talastik, kaar ja võlv. 
ARHITRAAV - friisi  alla jääv palgivöö. 
Tegemist on kasett laega, kus on palgid üksteise peale risti  laes  pandud.TRIGLÜÜF on palgi ots, 
mis laest paistab friisi all. METOOP on palgi vahe mis friisi alt paistab.  
FRIIS  on katuse alune 
TÜMPANON on katus 
On siis 3 eshitusstiili, ehtiussüsteemi: DOORIA, JOONIA  ja KRONTOSE  ORDER . 
Dooria order tunnuseks on, et sambal puudub alumine baas, see toetub lihtsalt, katuse 
konstruktsioon on lihtne. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on 
suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria 
sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine 
ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on 
vertikaal vaokesed ja teisi katab reljeef. Dooria sambad on tehtud kergemaks pikki vagudega 
sammastel ehk kallelüüridega. Need on tehtud seibidest, mis on seest tühjad, mis onl iidetud 
omavahel pronks klambritega. Ei kasutata sideainet, seal pannakse  kivid üksteise peale, need 
jäävad raskuse hõõrdejõuga paigale ning vastutustundlikumad kohad kinnitatakse pronks 
klambritega. Tegemist on täppis ehitisega, mis on aasatuhandeid püsima jäänud. 
Joonia order on klassikalisest ajastust. Katusekonstruktrsioonoli peenekoelisem. Samba kapiteeli 
iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, 
mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust.Talastiku friis koosneb üleni 
reljeefist.(vt. slaide) 
Korintose order Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, 
eriti sambakapiteelis.Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest 
taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja 
dooria stiilis kapiteelid.Karikakujuline kapiteel. 
Kreeka iga tepli juures on oluline, et iga detail on puhtalt tulev konstruktsioonist. Igal sambal on 
kandev roll, sammas kannab templit, sammastele toetub katus ja see kogu kupatus toetub baasile 
ehk trepiastmestikule. Midagi ei saa juurde panna ega ära võtta, siis tempel nihkuks. 
Dekoratiivsus on võrsunud konstruktsioonist.  
Oluline periteer templi juures on see, et nurgasambad on kergelt sisse poole kaldus, et tempel ise 
pidi olema ansamblis maastikuga. Kui valgus kiired tulid siis tekkib püramiid 2 km kõrgune nagu 
egiptuses. See sama kosmilisus sfääri kuju toeks ja aluseks, miks on nad kestnud niikaua ja 
ideaaliks olnud. 
Periteeril on ka sammaste  loogika , kui ees on 6 sammast siis küljel on 13. Loogika: ees võrdub x2 
küljesammastega - tüüpiline periteeri tunnus. 
Oluline on arhitektuuris ka linnriikide jagunemine. On all ja ülal linnade elu. Kreeklaste 
Olümpose mudel. Ülalinnas asusid templid ja oli inimeste tühi ning all linnas olid inimesed. Mida 
aeg edasi seda ilmalikumaks muutus linn. 
Naisekujuline sammas ehk karüatiid, mis toetab katuse konstruktsiooni. Meessammas ehk 
atlantis. Sammas kui inimese teisend, kannab maailma. 
Epitauruse teater. Looduslikku süvendisse ehitatud pool ring, mille keskel on ring. Sknee lava. 
Võrdlus siis roomlaste teater, gladiaatorite võitluskoht. 
Hellenistlik periood armastas eksperimenteerida. Näiteks Pergamoni altar.Friis toodi alla, 
ohvrilaud keerati tagurpidi, reljeefid olid lopsakad - vabaplastilised teosed. Skulptuur hakkas 
arenema. Arhitektuuri  kunst  oli nr.1 ning skulptuur ja kunst allutati tema alla. Heklenistlikul 
perioodil hakkasid aga nad kõik omavahel võrdsete partneritena suhtlema. 
SKULPTUUR 
Palju eeskuju võeti egiptusest, lähtuti sellest.  
Naisfiguur e.  kore  ja meesfiguur e. kuros. Tunnuslik neile: mandli silmad, kerge naeratus, 
lokiliste juustega, näoilmed suht ühesugused, iseloomulik ka  mesopotaamia  skulptuurile. (vt. 
slaidi) 
Kreeka arhitektuur oli värvikirev. 
Vaata slaide! 
Tekkib figuuride liikuvus, plastilisus näiteks skulptuur “Vasikakandja” 
Hiljem Kreeka skulptuuri arengus karüatiid on tegelikult kore. Figuuri meisterlikkust 
iseloomustab traperii=riide voldistus - kanga raskus, läbitöötlus tase, voldi sügavus. Ta sillutab 
tee hellenistlikku skulptuuri. 
Näide “Vankrijuht”: on loomulikum juba, näoilmed on inimesele rohkem loomuomased aga suht 
liikumatu näolihastega. 
Näide “Atleedi pea”: 5saj. eKr. atleedi kuju kujutas ideaalse inimese kuju. Nii ilus kui sa olid 20a 
pidid ka surema sama silusana 60a.  
Näide “kettaheitja  figuur ”: lopsakus, lihased, jõulisus. Kehtestati ilu kaanon: pea pikkus peab 
mahtuma alates õlgadest kuni jalgaden 7 korda. 
Skulptor  Myron tuntud dünaamilisuse poolest. Igas Rooma kodus pidi olema Kreeka skulptuuri 
koopia, tänu sellele tunneme rohkem kreeka skulptuuri. 
Näide “Pallas Ateena kuju”: Materjaliks oli algsel kujul puu. Pea kaeti elevandiluu plaatidega, 
pandi  selga  päris riided ja ehted kaeti kullaga - krüselefantiin tehnika tekkis. Tehnikavõte kus 
siis materjal kaetakse teise materjaliga nagu siin näiteks. 
Ideaaliks oli igi ilus inimene, igi muutumatu inimene. 
Hiljem skulptor Polykleitos, näide “odakandja”: näide kuidas figuur peaks toetuma. 2m 
elusuusruses figuur, sportlane, atleet. Ood tugevusele, jõule, noorusele. Võrreldes Myroniga on 
tema kujud pigem staatilised e liikumatud. 
Skulptor Pheidias, näide “Phathenoni friisist”. Tema looming on rohkem Myroniga sarnane, 
dünaamilised pildid. Kujutas Olümpose erinevaid jumalaid, stseene Kreeka ajaloost. 
Hellenistlik skulptor Praxiteles, näide Apollo sisalikuga. Mehe figuur on muutunud 
naiselikumaks, pehmemaks. Puusast nõtkunud, natuke kõver: S - kurv / S-poos. Mehe ja naise 
ideaalid hakkavad kokku liituma. Teistpidi hakkab võimsust võtma 
naturalistlikkus=loomutruudus. Hakkab arenema portree skulptuur . Hakatakse kõrvalelemente 
rohkem kasutama, figuur võib isegi vähem tähtsaks muutuda.  
Näide “Permagoni alatri reljeef” - muutuvad liikuvamaks, lopsakamaks, antakse ihu lihased 
värvides, reljeef muutub värelevamaks, lubjakivi ei ole enam elutu valge vaid värviline, peab 
olema loomulikum e naturalistlikum. Reljeefidest astutakse edasi ja tuleb tavaline kuju, 
vabaplastiline kuju. 
Hellenistliku ajastu lipukiri - Naturalistlik. 
Näide “Lakoon poegadega”. Hellenistliku skulptori maiuspala oli kujutada kriitilisi kohti, näiteks 
surma, agooniat, kus kõik lihased olid pingul. 
Iseloomulik oli gruppe võimalikult erinevates poosides kujutada. Ilu kaanon muutus: pea peab 
mahtuma 10 korda nüüd: pea on väiksem ja keha pikem, sihvakam. 
Näide “Milose Veenus” - peetakse ideaalseks kujuks. S - kurv, nahapehmus, marmor pidi andma 
ka edasi nahasoojust, pidi nii peegeldama kujul. 
VAASIMAAL  
Võrreldes hilisemat perioodi pole Kreeka maali ega tahvli kunst säilinud. Küll aga  vaasi  maal. 
Nagu mesopotaamias oli ka Kreekas vaasimaal dokument. Vaasimaal kajastab ühtpidi 
kunstiarengut ja teistpidi hellenistliku üli vohavat perioodi. 
Vaas  on sammas, elu mudel. 
Vaaside juures näeb ka, et hiljem tulid juurde figuurid. 
Vaasid olid savist ning oli kahte tüüpi: mustafiguuri vaasimaalid ja punasefiguuri vaasi maalid. 
Mustafiguuri vaasimaal on, et värvitakse savikarva vaasile musta tindiga. Mõnikord naise kuju 
heledamalt, mehe kuju tumedamalt, vahel ka riided valgega. 
Punasefiguuri vaasimaal on, et  vaas  värvitakse mustaks ning sealt kraabiti värvi maha ja saadi 
kujutised. 
Vaasimaali  muudab eriliseks see, et seal kujutati ilustamata nin nagu ta on: elu, surm, pidustused, 
sündmused jne. seega nad on dokumendid missugused. 
Näide “Heraklese kuningas”, vaasile pandi ka juurde väiksed seletavad kirjed.  
Vaasid olid ka ühtlasi tarbeesemed ja teistpidi olid nad kunstiesemed, mis olid alati kaasas ja 
kuulusid elu juurde. 
Näide mustafiguuiline vaas…kaela otsas kasut nagu ka samba kapiteeli juures ornamentseid 
reljeefe. 
Vaasidel kujutati ka sündmusi või isegi skulptori töötuba.  
Teisisõnu Kreeka kujutavkunst vaasi ja 
Vaasimaalide  temaatika  on tähtsust omav, kes huvitub Kreeka tegelikusest elust ja olust.