Ajalugu - Egiptus ja Mesopotaamia (0)

5 VÄGA HEA

Egiptus

Loodusolud

Egiptus asus Kirde-Aafrikas, kuni 20 km Niiluse jõest eemal. Kuna vihma ei sadanud, tegi elamise Sahara kõrbes võimalikuks iga-aastane Niiluse üleujutus, mille põhjustasid vihmasajud Niiluse ülem-jooksul. Tänu sellele tõusis vesi kuni sügiseni, jättes maha pehme ja viljaka mulla midu egiptlased usinalt harisid.
Egiptus oli suhteliselt eraldatud kogu ülejäänud maailmast ja seetõttu ei näinud esialgu vajadust ka suurele armeele. Võimalused muu maailmaga ühendust võtta oli sõita üle Vahemere või läbida kõrb Siinai poolsaarel et jõuda Aasiasse .

Ühiksond

Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline.

Selle eesotsas oli piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks .
Vaaraole järgnes ülemkiht, mille moodustas vaarao suguvõsa ja eri piirkondade üliksugu-võsad, kes olid vaarao perekonnaga abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kelle alla kuulusid riigi ülemvalitsejad, maakondade ehk nomoste asevalitsejad, kõrgemad preestrid ja väepealikud. Kõrgemad preestrid ja maakondade asevalitsejad võisid ohustada vaarao võimu ja sellega pidi vaarao arvestama. Paaril korral viis see isegi Egiptuse riigi lagunemiseni.
Ülikute ja muu elanikkonna vahel olid kirjutajad (keskmised ja alamad ametnikud), kelle ülesandeks oli kontrollida töötajaid, fikseerida kirjalikult kohustused ja nende täitmine.
Võrdselt kirjutajatega tundid ennast käsitöölised, kes elasid vaaraode või ülikute templite juures ja täitsid nende tellimusi.
Enamiku egiptlastest moodustasid talupojad, kelle tööd rangelt jälgiti. Talupoegade kohustuste alla kuulusid põlluharimine, niisutussüsteemide rajamine ja riiklikult korraldatud ehitusel osavõtt.
Kõige madalama kihi moodustasid orjad , kes olid töö tegemata jätnud talupojad/ käsitöölised või sõjavangid.

Esialgu puudus alaline sõjavägi ja sõjavägi kutsuti kokku ainult ähvardavate ohtude korral. Uue riigi ajal tekkis sõjaväele suurem vajadus, sest siis hakkadi tegema ka vallutusretki. Moodustati alaline sõjavägi, mis moodustati sundvärbamisega. Füüsikaliselt võimekat mehed, enamjaolt talupojad, võeti eluaegsesse sõjaväe teenistusse. Vana ea korral anti sõdalastele tükk maalappi, millega nad pidid ennast ära elatama.

Riiklus/Valitsemine

Egiptust valitses piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks. Ta oli seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaarao ülesanne oli ka ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus üheks tervikuks. Kuna Egiptuse alad olid väga suured ja vaarao isiklikult ei jõudnud igale poole, täitsid vaarao käske sealsed maakondade asevalitsejad, kelle oli ametisse vaarao määranud või tema esivanem . Vaaraol oli õigus asevalitsejaid vahetada oma suva järgi, kuid tihti pidas ta ikkagi silmas sealseid traditsioone.

Religioon

Egiptlastele oli religioon igapäevaelus väga tähtsalt kohal, kuigi jumalateenistusest ei tohtinud lihtrahvas osa võtta (ainult preestrid ja vaarao ise). Templid olid mõeldud jumalatele varjupaigaks ja seal veeti läbi rituaale. Suurematel pidustustel toodi jumala kuju templist välja ja siis sai ka lihtrahavas jumalt näha. Egiptuses oli üle 700 jumala, kellest kõige tähtsam oli Amon -Ra. Jumalaid kujutati tihti looma pea ja inimese kehaga ning vastav loom, kelle pea oli jumala pea, oli selle jumala püha loom (näiteks Horose püha loom oli pistrik ). Egiptlased arvasid, et peale surma kaalutakse nende hing (süda) ära. Võrdluseks kasutati sulge . Kui süda oli kergem kui sulg , siis oli hing vaba ja sai teha seda edasi, mida tegi enne surma. Kui hing oli aga raskem kui sulg, siis sõi deemon selle hinge ära.

Kultuur

Egiptlastel kujunes kiri välja umbes samal ajal kui ka tsivilisatsioon . Kasutati hieroglüüf kirja, kus üks hieroglüüf võis tähendada mõistet või häälikute kombinatsiooni . Kuna hieroglüüfe oli palju ja nende kijutamine oli tüütu kasutati neid ainult poliitiliste ja religioossete sisuga tekstide kirjutamisel. Kirjutati enamjaolt papüürusele.
Hariduse saamine oli Egiptuses privileeg. Kirjutada oskas ainult umbes 1% kogu elanikkonnast. Enamjaolt sai hariduse ainult ülikute lapsed, harva võis kooli sattuda ka keegi lihtrahvast mistõttu tekkis tal võimalus saada kirjutajaseisusesse.
Kuna egiptlased uskusid seda, mida on tempel neile pähe määrinud ei pööratud eriti tähelepanu teadusele. Samas, kuna egiptlastel on komme peale surma inimest mumifitseerida, oli arstiteadus väga hästi välja arenenud. Välja oli arenenud ka päikesekalender ja ehitustel vajamine geomeetria .
Egiptlased ei loonud mahukaid romaane vaid pigem lühijutustusi. Kirjandus ja usk oli tihedalt seotud, näiteks loodi ülistuslaule jumalatele. Loodi ka usuga kaudselt seotuid teoseid, näiteks õpetussõnu ja autobiograafiaid, mis kirjutati üles ülikute hauakambritesse.

Olustik ja eluolud

Egiptlased sõltusid väga palju loodusest, sest ainult tänu üleujutustele suutsid nad ellu jääda. Kui üleujutust mõni aasta ei tekkinud valitses Egiptuses nälg.
Keskmiselt elas peres üks mees ja naine koos alaealiste lastega. Kui laps sa täiskasvanuks läks ta endale uut pere looma. Vaaraol oli muidugi plaju naisi, kellest peanaine oli vaarao lähisugulane (näiteks õde).
Keskmises peres oli ka naisel oma roll ja teda ei arvestatud kui mehest madalamaga. Naisel oli õigus varale ja võisid isegi kohtusse kaebama minna, kui tema vastu ülekohut tehakse. Üksikutel hutudel võis naine isegi olla kohtunik või madalamate riigiametnike seas.

Mesopotaamia

Loodusolud

Mesopotaamiaks nimetatakse Eufrati ja Tigtise jõe vahelist ala, mis on tänapäeval Iraagi territoorium . Vihma sadas vähe ja seda peamiselt põhja pool. Lõuna pool pidi maapinda kunstlikult niisutama. Loodusvaradest leidus Mesopotaamias savi ja pilliroogu. Savist ehitati maju ja see oli ka tarbeesemete peamiseks tooraineks . Puitu, metalli pidid mesopotaamlaselt väljas poolt sisse tooma . Seetõttu suhtlesid nad naabritega rohkem kui egiptlased. Mesopotaamia oli seega vähem suletud ja seal toimusid aja jooksul suuremad muutused.

Ühiskond

Esialgu oli sumeri linnriigi kõrgeima seisusega preesterkond, hiljem kuningas. Need kaks võisid võimu pärast ka võitlema hakata.
Jõukamad mehed, enamjolt sõltumatud talupojad ja käsitöölised, moodustasid kodanikkonna.
Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad. Orje oli Mesopotaamias vähem kui Egiptuses.
Alaline sõjaväge enamjaolt puudus. Kuninga käsul kutsuti kokku võitlusvõimelised mehed (alates ülikutest lõpetades linnaelanikega) ja mindi siis vastavalt kas vallutusretkele või oma linnriiki kaitsma. Suurriigi ajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks pidevalt toimuvate sõdade puhul alati käepärast võtta.

Riiklus/Valitsemine

Sumeri linnriiki valitses tavaliselt kuningas , keda peeti jumala asemikuks maa peal. Linnriikide tekkimise alguses valitses kuninga asemel preesterkond. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja. Kuigi kuninga võim oli sisuliselt piiramatu, pidi ta arvestama suurnike soovidega, sest kui ülikutele ei meeldinud kuningas, võisid nad ta võimult kõrvaldada. Kui kuningas valitses korraga mitut linnriiki, siis nagu ka Egiptuses, pani ta seda valitsema oma ülikkonna hulgast asevalitseja .
Mesopotaamias oli olemas ka kodanikkond , kes osales teatud määral riigi asjade otsustamisel . Mõjuvõimsama kuninga korral sai kodanikkond ainult kuninga otsust heaks kiita.
Mesopotaamia linnriigid ei kontrollinud kõike nii rangelt, kui seda tehti Egiptuses. Mesopotaamia linnades elas ka inimesi, kes olid riigist täiesti sõltumatud. Ka maksud olid väiksemad kui Egiptuses.
Kohtumõistmine Mesopotaamias oli kirja pandud Hammurapi seadusesambal, mis pidi vähendama kuritegevusi linnades. Selle järgi mõistsid kohtunikud kohut varguste, tapmiste jne puhul.

Religioon

Mesopotaamia jumalad on sumeri päritolu. Jumalaid kujutati inimesena . Igal jumalal oli oma lemmiklinn, mida ta kaitses ja mille elanikud talle erilist au osutasid. Selles linnas oli jumalale ehitatud peatempel, kus peeti kombetalitusi. Osasi rituaale sai lihtrahvas ka vaatamas käia (näiteks loomade ohverdus ). Peajumal oli Anu.
Mesopotaamias ei mõeldud surmajärgsele elule, vaid pandi rohkem rõhku elule enne surma. Kõik karistused, mis jumal neile määrab saavad nad kätte juba enne surma. Surmajärgsest elust on teada nii palju, et peale surma minnakse süngesse allmaailma.
Jumalatelt küsiti ka aeg-ajalt nõu ennustuste kaudu. Enamjaolt ennustati ohverdatud loomade organite või tähistaeva kaudu (paika oli pandud 12 sodiaagi tähtkuju), kuid igat pisemat juhtumit võidi lugeda kui jumala märguannet.

Kultuur

Mesopotaamias kasutati sumerite poolt kasutusele võetud kiilkirja. Nagu ka hieroglüüfkiri on kiilkiri arenenud välja piltkirjast.
Egiptusele sarnaselt said endale kooli haridust lubada ainult ühiskonna ülemkihist lapsed ja harvemal juhul sai seda ka mõni madalamast päritolust poiss. Mesopotaamias oskasid kirja suurem hulk rahvast kui Egiptuses. Peale kirja õpiti koolis veel matemaatikat, tähetarkust, bioloogiat jne.
Nagu ka Egiptuses oli teadus pigem teisejärguline ja seda kasutati vaid nii palju, kui igapäeva elus vaja läks.
Kasutati Egpitlastest erinevalt kuukalendrit (12 kuud on üks aasta) ja see on ühest päikese aastat 11 päeva lühem. Vea parandamiseks liitis kuningas aegajalt ühe kuu juurde.
Mesopotaamlased armastasid kangelaseeposi (näiteks „Gilgameš“)

Olustik/Eluolu

Erinevalt Egiptuses oli naise roll ühiskonnas palju väiksem kui mehel. Näiteks abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel, kus määrati kaasavara jne.
Meestel oli üldiselt siiski Mesopotaamias parem elada. Inimesed ei sõltunud nii palju riigist, maksud olid väiksemad ja ei peetut nii ranget kontrolli kui Egiptuses.
Loodusest sõltuti ka vähem, sest muld ei olnud nii viljatu , kui Egiptuses. Aeg-ajalt käis vihmgi üle.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariellM Õppematerjali autor

Egiptuse ja Mesopotaamia ajalugu

Egiptus Mesopotaamia Ajalugu

Sarnased õppematerjalid

docx

Egiptuse ja mesopotaamia kultuuride võrdlus

Andrea Ainjärv Jakob Westholmi Gümnaasium 10A klass 27.10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes

Ajalugu

doc

Egiptus ja Mesopotaamia

EGIPTUS MESOPOTAAMIA Geograafiline * ulatus Niiluse esimesest * asus jõgede vahelisel alal. Pärsia asend kärestikust jõe suudmeni lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise * jagunes Alam- ja Ülem- jõe kesk- ja alamjooksul Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas

Ajalugu

pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil

Ajalugu

docx

Arvestus 1 kursus 1

reeglid. Jumalate kujud on suuremõõdulised, pidulikud ja ranged. Istuvatel skulptuuridel on jalad koos, käed põlvedel,pilk ette suunatud. Vaaraod kujutatakse suuremana kui alluvaid. Peamiselt maalitakse vaarao võidetud lahinguid ja kaotanud vastaste alistamist. Seisvatel figuuridel on vasak jalg ees, käed sirgelt kõrval ja rusikas või siis üks käsi rinnale surutud. Kujutatavate näoilme on alati rahulik, pilk ette suunatud. Egiptuse skulptuur erineb Mesopotaamia omast realismi poolest. Ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti värvilised maalid ja reljeefid. Maalis ei tuntud valgust-varju ja värvide pooltoone, värvid olid selged. AJALUGU ARVESTUS 1 2. RÜHM 5. Loodusvaradest oli Mesopotaamia vaene- leidus vaid savi ja pilliroogu. Seepärast kujunes välja nn. savitsivilisatsioon. Savi kasutati ehituses, tarbeesemete valmistamisel ja savitahvleid põletatuna ka kirjutusmaterjaliks

Ajalugu

doc

Egiptus

hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi

Ajalugu

doc

Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused

Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused 5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. 2000 aastat hiljem liideti seal Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptuks ühtseks riigiks. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajamine algas aga juba 7000 a eKr, kui seal sai alguse põlluharimine. Kuid mis on Egiptuse ja Mesopotaamia suurimad erinevused? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmas Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt

Ajalugu

rtf

Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides.

Orjad oli peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käsitöölised ja talupojad ja võõramaist päritolu sõjavangid. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline. Selle tipus seisnes absoluutse võimuga jumalkuningas kui kogu riigi, ühiskonnaja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Ühtlasi oli ülikkond Egiptuse ühiskonnas ainus niisugune jõud, mis suutis aeg-ajalt vaarao võimutäiust ohustada. Ehkki Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, võib siingi eristada teatavaid ajast aega ja riigist riiki püsinud ühisjooni. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu : tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada mõjuka

Ajalugu

docx

Esiaeeg, Mesopotaamia ja muistne Egiptus

Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu

Ajalugu

Rohkem sarnaseid