paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks. Rabametsadele on omane hästi arenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast. Rabametsade kuivendamine ja väetamine pole tasuv. Rohumaade tüübirühmad I Arurohumaad Pärisarurohumaad on tasasel voi lainjal reljeefil. Muld voib olla kuiv kuni liigniiske. Eristatakse kuiva pärisaruniidu ja niiske pärisaruniidu kasvukohatüüpi. Taimkatte liigiline koosseis oleneb lisaks mulla omadustele paljuski ka inimese majanduslikust tegevusest. Suurema katvusega on madalakasvulised korrelised, nagu lohnav maarjahein, punane aruhein, harilik kastehein, aga ka madal mustjuur, kibetulikas, korveköömen
põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. 17 Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse tänapäeval üha enam kui üht väärtuslikku loodusvara, mida tuleb kaitsta ja säästa tulevastele põlvedele. Bioloogilist mitmekesisust jaotatakse kolme põhiossa: geneetiline mitmekesisus ehk erinevate pärilikkuse kandjate paljusus; liigiline mitmekesisus ehk teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus. Kardetakse, et järgneva paarikümne aasta jooksul võib praegu Maal elavatest liikidest hukkuda iga neljas. Hävinud liigid viivad endaga kaasa väärtusliku seni veel avastamata ja kasutamata informatsiooni: võimalusi leida uusi toitumis- ja ravivõimalusi, vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks jpm.
kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine. Geneetiliste ressursside kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine ja piisav finantseerimine, arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma maastikumustri keerukus. Tasandid: Geneetiline mitmekesisus. Liigiline mitmekesisus. Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid: Looduse mitmekesisuse kaitse. Selle komponentide säästev kasutamine. Geneetiliste ressursside kasutamises saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. 98
bakterite jrjestusi. Polmeraasi ahelreaktsiooni kigus vivad tekkida kimeersed produktid. Mikroobikoloogias kasutatavate molekulaarsete meetodite esmased kasutajad olid Carl Woese ja Norm Pace. Nide: Erinevate koosluste mitmekesisuse vrdlus Akumulatsioonikverad 1.Michigani taimed 2.Costa Rica linnud 3.Mikroobikooslus inimese suust 4.Costa Rica liblikad 5.Vihmametsade mulla mikroobikooslus Kui akumulatsioonikver lheneb platoole (niteks jooned 1 ja 2), siis on koosluse liigiline mitmekesisus hsti kirjeldatud st. isegi kui jtkata uurimistd, siis uusi liike tenoliselt ei leita ja mitmekesisuse hinnang ei muutu. Kui akumulatsioonikver on sirge (niteks joon 5), siis uurimist kigus tuleb kogu aeg uusi liike juurde Hinnanguliselt on bakterite liikide arvuks 1 ml-s ookeani vees 160 liiki, 1 g mullas 6400-38000 liiki, olmereovees 70 liiki. Kui hinnata bakterite liigirikkust suurel skaalal, siis hes jrves vib olla kuni 8000 erinevat bakteri liiki,
· Muutusi võivad esile kutsuda kõik veereziimi muutvad tegevused, aga ka soosse sattuva vee mineraalse koostise muutumine (kunda tsemenditol, SEJ heitmed) · Kõrg- ja Madal-Eesti soode areng erineb detailides. Põhja-Eestis pae aluspõhi. Allikasood · Võivad kujuneda ka gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu · Põhjaveetoitelisusele viitab tüsedama turbakihiga soodes liigirikkus ja liigiline koosseis (siirdesootaimede seas ohtralt orhideid näiteks) · Vesi on alati hapnikurikas ja suhteliselt külm, sesoonsed temperatuurierinevused on väiksed · Vesi on enamasti mineraaliderikas ja orgaanikavaene - kaltsiumivaesed · Võivad ka Eesti tingimusis asetsed mõõduka kaldega nõlvadel · Võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid) · Võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide
keskkonnakasvatus, siis on see materjal täpselt meile ☺. 3. Metoodilise materjali sobivus vanusegrupile 3.1.Millised tegevused sobiksid eriti hästi 6-7-aastastele lastele? Ma ei oska välja tuua millised tegevused eriti sobiksid, minu arvates sobivad nad kõik väga hästi, võib- olla on mõne tegevuse juures lihtsalt vaja teha kohandusi. 3.2.Millised tegevused pigem ei sobi hästi 6-7-aastastele lastele? • Võib juhtuda, et mõned mõisted: liigiline mitmekesisus, monokultuur, permakultuur, kunstväetis, ei pruugi kõikidele lastele arusaadavaks saada, aga tegevus ise korvab selle, alateadvus talletab info ning hiljem, uuesti kuuldes võib teadmine meenuda. Ilmselt aitabki siin näitlikustamine. • Kuna ma ei ole ise kunagi niimoodi peenraid teinud, siis lugedes tundus mulle nii keeruline , et mõtlesin, kas lapsed saavad sellega ikka hakkama - ilmselt vajaksin
puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub
D´ - nõrgalt pealeuhutud 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud 80cm Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal. Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm turvas MKT: sõnajala
Sagedasemad eksimused: metsade tähtsust nähakse O2 tootjana, mitte CO2 sidujana. (osaülesanne 33) Mis tagajärjed keskkonnale, lisaks kasvuhoonegaaside emissioonile, võivad Indoneesias tekkida seoses õlipalmide laialdase kasvatamisega? Üks õigesti sõnastatud tagajärg andis 1 punkti. 1) Istandustes kasutatavad taimekaitsevahendid, väetised ja putukamürgid saastavad keskkonda. 2) Taimehaigused ja -kahjurid võivad ulatuslikult levida. 3) Hävivad liikide elupaigad, väheneb liigiline mitmekesisus. 4) Sademeterikkas piirkonnas võib ulatuslikult levida erosioon. Sagedasemad eksimused: keskkonnaprobleeme ei seostatud õlipalmide kasvatamisega vaid tööstusest tulenevate keskkonnaprobleemidega. Ülesande nr 11 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse
Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud on mere rannikualad, mis madala veeseisu ajal ei ole kaetud veega, kus puuduvad soontaimed, kuid leiduda võib sinikuid ja ränivetikaid. Selle elupaigatüübi juurde loetakse ka ööpäevas paariks tunniks mõõnaga paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad (Paal, 2000). Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7). Loomastiku liigiline koosseis sõltub hapnikutingimustest ja taimestiku olemasolust. Kaladest elutsevad mõõnaga paljanduvatel mudastel ja liivastel laugmadalikel särg, ogalik ja nurg (Paal, 2000; Internet 3) Rannikulõukad ehk laguunid on madalad rannikuveekogud, kus vee soolsus ja hulk võivad olla muutlikud, sõltudes veevahetusest merega ja sademete hulgast ning magevee sissevoolust maismaalt (Paal, 2000; Internet 3). Läänemere rannikulõugastele on 19
osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioon keemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajarjel. Areaalide piiratuse põhjused: geograafilised barjäärid meri, reljeef;b) klimaatilised tingimused;c) mullastikulised tingimused;d) biootilised faktorid konkurents jne.e) ajaloolised tingimused. Kooslus (tsönoos) mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus);ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Põhjused liigi esinemisel või mitteesinemisel:organismid on vastupidavad mingis kindlas; keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis);erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; isendid iga liigi piires erinevad üksteisest
Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedelkasvavad samblikuliigid. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, LõunaNorra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Millistele patsientide puhul tuleks probiootikume määrata valitult ja kellele probiootikume anda ei tohi? PROBIOOTIKUMID- ,,head ja sõbralikud mikroorganismid" ; on elusad ja mittepatogeensed Kõige enam kasutatakse Lactobacillus, Bifidobacterium või Saccharomyeces liike. Probiootikumid on üldjuhul toidulisandid. Mida nad teevad? Muudavad soole pH happeliseks ja see takistab patogeenide kahjulikku tegevust. Mõned tüved on ka immunomoduleerivad. Preparaatidest saadav kasu: oluline liigiline ja koguseline sisu! 9. Kui kaua peaks probiootikume kasutama ja kuidas neid vajadusel koos antibakteriaalse raviainega koos tarbida, et kasu säiliks? · Oluline on manustamise aeg ja kestvus (1-3 nädalat peale ravi)! · Soovitavalt manustada koos toiduga! · Mõned kogused ja ka seega preparaadid on näidanud selles osas kasu, aga tõenduspõhisust on vähe.
Sel põhjusel tõuseb temperatuur päeval ja langeb öösel metsaga piirnevatel väikestel lagendikel (raiestikud, häilud) vähem, seda muidugi juhul, kui metsaserv on hõre ja võimaldab õhul liikuda. 18. Mets ja muld. Mulla mõju metsale. Kuidas mõjutavad metsapuud mulda? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 19. Kasvuklassid. Kirjeldage G. Krafti klassifikatsiooni? 20. Arenguklassid. Tooge näiteid. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a
rabad, mis saavad toitaineid vaid atmosfäärist sadenemise teel. Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Toitainete vaese mulla tõttu on raba liigivaene keskkond, kus levinuimaks puuliigiks on harilik mänd, mille radiaalset juurdekasvu uuritakse ka antud töös. Puude loodusliku uuenduse arvukus, kasv ja selle liigiline koosseis sõltub soodes mullaviljakusest. Arvestades rabas olevat toitainete vaesust ja sademevee toitelisust, siis on palju teisi loodusliku uuenduse teket ja arengut mõjustavaid tegureid, millest kõige tugevamad on seotud inimtegevusega. Siia kuuluvad rabade kuivendamine, maaharimine, väetamine ning antud töö uurimisobjektina õhusaaste. Madala puhverdusvõimega rabades tingib õhusaaste teiste ökosüsteemidega võrreldes
Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks. Eestis tuleb luba küsida Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse osakonnast. 31. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada
Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks. Eestis tuleb luba küsida Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse osakonnast. 30. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 31. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 32. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 33. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada
Paljud maastikud on maaparanduse ning võsastumise tõttu tundmatuseni muutunud. Suur osa sellest, mis meile tänapäeva maastikul vastu vaatab, on välja kujunenud nõukogude perioodil. Varasemast on säilinud vaid kilde (pärandkultuuri objekte) ja tükikesi (traditsioonilist maakasutust).' (Väike pärandkultuuri käsiraamat Tarang L 2009, Tartu:Eesti Loodusfoto 152) Loomastik pärandkooslustel on küllaltki mitmekesine, eriti arvukas on lindude liigiline koosseis, eriti rannaniitudel (Matsalu rahvuspark) ja ka putukate koosseis, kellest paljusid liike mujal Eestis ei kohta. 3 Putukad pärandkooslustel Sajandeid ühtemoodi majandatud pärandkooslused on eriline ja asendamatu elupaik paljudele putukaliikidele. Mõned pärandkooslusi asustavad üutukarühmad , näiteks päevaliblikad, sihktiivalised, ning mõned mardikalised, on viimastel aastakümnetel
Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks. Eestis tuleb luba küsida Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse osakonnast. 31. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35
arendamineoskus selle mõju vähendamine 65 Bioloogilise 1) Arutelu: Loodusõpetus: Keskkond ja Õppevahendid:erineva mitmekesisuse tähtsus. liigiline, looduskaitse eesmärgid, jätkusuutlik areng: d infoallikad ( neti Mõisted: bioloogiline elupaigaline ja bioloogilise kujundada arusaama ühendus) mitmekesisus geneetiline mitmekesisuse kaitse, loodusest kui mitmekesisuse looduskaitse Eestis, terviksüsteemist,
aastal, et varustada Napoleoni armeed. Konservimisel toit kõigepealt kuumutatakse kõrgel temperatuuril ning seejärel suletakse õhukindlalt pakendisse, et takistada bakterite juurdepääsu toidule. Pastöörimise leiutas aga Prantsuse teadlane Louis Pasteur 1862. aastal, kelle järgi sai see säilitusmeetod ka nime. Millised bakterid elavad meie kehas? Keskkonna ja inimese vahel toimub pidev bakterite vahetus. Selle tulemusena muutub ka inimkehas elutsevate bakterite hulk ja liigiline koosseis. Vastsündinud lapse organismis on baktereid vähe, kuid juba mõne tunni pärast hakkab nende arvukus suurenema. Baktereid võime leida nahalt, seedekulgla eri osadest, suguelunditest ja mujaltki inimorganismist. Meis elavad bakterid saame tinglikult jagada kolme rühma. 1) Kahjutud kaaslejad, kes ei too inimorganismile kasu ega tekita ka kahju. Need kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2) Vajalikud bakterid. Sellised on näiteks seedekulgla bakterid, kes sünteesivad
D´ - nõrgalt pealeuhutud - 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud - 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud - 80cm - Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal. Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm - turvas MKT: sõnajala
kitsad linaalsed või süstjad. Levik Kasvavad Põhjapoolk Parasvöötm Parasvöötmes Laialt levinud maailm niisketel era es, sageli külma ja as niitudel, parasvöötm avatud mõõduka hõredamates es. Suurim kuivades kliimaga maades, soistes liigiline kohtades. mõned kasvavad metsades. mitmekesis troopilistel aladel us on Kaukaasias ja Vahemere ümbruses. Kasutus - Kera - Taimekudedes - viis kellukas on tekivad
gipuud ei vajagi hooldust. Tegelikkuses aga lühenda- • vee ärajuhtimine liigniiskusele kalduvates kas- vad pargipuude eluiga vukohtades. • liikidele sobimatud valgustingimused, mille Meenutuseks, et igasugune lõikus toimugu puu- põhjuseks on kasvamine liiga tihedates gruppi- sõbralikke töövõtteid kasutades (säilitades oksakrae des, aga ka gruppide vale liigiline koosseis; ja kooreharja ning lõigates oksi nende harunemisko- • tormituuled, mis räsivad oksi ning murravad hast). Turvalisusriske aitab maandada ka puuharude puid üksteise peale, avades oksarebendite näol toestamine või kokkusidumine (vt punkt 2.7). sissepääsu haigusetekitajatele ning jättes lehi- Hooldamata puude majandamisel ei pääse aga
(miljöö) ning nende kombinatsioonid. Madissoon pidas olulisemaks alget ja leidis, et alaealised kurjategijad on rõhuvas enamuses alaväärtuslikud isikud. Võitlust noorte kuritegevusega tuleks vaadelda suurel määral pärilikkusega seotud probleemina. Muu hulgas võttis ta vaatluse alla ka kasvandlike edasise elukäigu pärast nimetatud kasvatusasutusest vabanemist. 1925.aastal viidi tema algatusel läbi üldine anketeerimine kõikide lendude kasvandlike kohta, millest tuli kuritegude liigiline jaotus. Kõrvuti kriminaalse käitumisega vaadeldi ka endiste kasvandlike toimetulekut töösfääris. Madissooni uuring on Eesti kriminaalpsühholoogia ajaloos olulisel kohal, kuna tõstatas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. Madissoon oli esimene Eestis, kes uuris kriminaalseid karjääre. Tema ettepanekud, kuidas kuritegevusega võidelda kandsid tolle aja vaimu. 1945. a. arreteeriti ning kuni 54
- mitmeniitelise ristiku kasutamine - tali- ja suviteraviljade vaheldumine - intensiivne vahekultuuride ja haljasväetiste kasutamine - kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid - elujõuline ja tihe kultuurtaimede seis koos mehaaniliste tõrjevõtete oskusliku kombineerimisega, et umbrohud ei oleks täiesti hävitatud, vaid nad oleksid taimekoosluses alarindes ja ei tooks majanduslikku kahju. Selline kontrolli all olev liigiline mitmekesisus pakub: - toitu, kaitset ja eluruumi kasulikele putukatele - taimed katavad paremini mulda ja - tänu taimedele mulla erosiooni vähenemist 3. Mullaharimisel tuleb kinni pidada agrotehnilistest nõuetest: - korralikult ümberkeeratud künniviil loob juurumbrohtude puhtama külviaseme - intensiivne kõrrekoorimine risoome ja roomjuuri tükeldavate tööorganitega - mulla tihenemise vältimine 4. Äestamiste ja vaheltharimiste optimaalne kasutamine:
üks või mõned dominantsed liigid, kelle kõrval teised liigid ei suuda kasvada ja mitmekesisus on madal. Mitmekesisteks kujunevad sageli kooslused, kus häirimine on keskmine. Näiteks niidetaval või karjatataval rohumaal hoiavad inimene või kariloomad taimede omavahelise konkurentsi madala. Need kooslused on seetõttu liigirikkad, sageli liigirikkamad kui sama piirkonna looduslikud kooslused (vähemalt taimestiku poolest). 94. Miks langeb liigirikkus pooluste suunas? Globaalne koosluste liigiline mitmekesisus kipub langema ekvaatorilt pooluste suunas. See reegel kehtib pea kõikide organismiruhmade kohta (kuid on ka üksikuid erandeid). Põhjuseid selleks on mitmeid aga nendel me väga pikalt ei peatu. Üks olulisemaid on kindlasti suuremate laiuskraadide (pooluste lahedaste) karmim kliima, mis talveperioodiks seiskab pea kogu looduse (va. paljud veeorganismid, imetajad ja linnud). Nii pidurdub ka oluliselt evolutsiooniprotsess
Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. TAIMESTIK Siinses elustikus esineb rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Nii kasvab Tsiili keskosas üle 1500 taimeliigi, mis on omased just sellele regioonile. Näiteks kasvavad seal palmid ning arvukad kaktused. Aafrikas Kaplinna ümbruse 6000 taimeliigist on enamik levinud just sellel maa-alal. Nendest on tuntumad prootead. Väga paljud meie toalilled pärinevad just Lõuna-Aafrikast.
teab ise kõige paremini, mitte midagi ei anta niisama Shelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes Mitscherlichi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Aljohhini reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist Bergmani reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased
mis soodustavad sõmerate teket. Külvikorras kasvatada järelkultuure, kasutada allakülve Muldi lubjata Vältida toitainete- ja huumusevaese kihi künnikihti toomist 10. Mulla struktuuriagregaatide stabiilsus. Veekindlad struktuuriagregaadid. Mulla struktuuriagregaatide veele vastupidavus sõltub paljudest teguritest: Mulla mehaaniline koostis (kerge või raske lõimis) Savi- ja ibeosakeste omadused Ioonide koosseis Mulla orgaanilise aine kvaliteet Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest: Põllukultuur Veekindlate agregaatide % mullas Rühvelkultuurid 10 - 15 Teravili 15 - 25 Hernes 30 - 35 Kõrrelised heintaimed 50 - 60 Põldhein 70 11
tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.). Ookeane ja meresid uurib aga okeanoloogia või okeanograafia. Litosfääri ehk maakoort uurivad mitmed teadusharud, mis kuuluvad enamasti geoloogia valdkonda. Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate seaduspärasuste uurimisega tegeleb bioloogia. Geograafia jaoks on olulisim taimede, loomade ja teiste organismide liigiline mitmekesisus, nende levik, kasvutingimused jne. 5. Päikesesüsteemi ehitus ja karakteristikud. Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km 8 valgusminutit e 1 astronoomiline ühik * Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike Läbimõõt 1 4 milj km 109 Maa läbimõõtu *Merkuur Päikesesüsteemi väikseim planeet 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist *Veenus läbimõõt 12 100 km ja
Kokkuvõte Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks oli anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega. Tulemuste saamiseks koguti andmeid 2008/2009 aasta talvitusperioodil ja võrreldi andmeid 2007/2008 aasta uuringutega. Lisaks uuriti nahkhiirte arvukust erinevates tunnelites, kahe talvitusperioodi vältel. Kahe talvitusperioodi vältel nahkhiirte arvukus ja liigiline osakaal suurel määral ei muutunud. Nahkhiirte arvukus on erinev kuude lõikes mõlemal talvitusperioodil. Isenditerikkamad kuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Bakalaureusetöö eesmärkide täitmisel selgus, et kahe talvitusperioodi vältel oli domineerivaks liigiks veelendlane (Myotis daubentonii), moodustes 80 % nahkhiirte arvust. Väikseima osakaalu moodustavad põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) liigi esindajad. Enamasti eelistavad nahkhiired talvituda avatult.
6 ja kevadel 7, 5. Üldjuhul on emased kalad parasiitidega intensiivsemalt nakatunud, samuti on rohkem nakatunud nooremad kalad. Esimene dendents tuli selgelt esile mõlemas proovis. Sügisel oli parasiitide liigilise esinemise keskmine intensiivsus emastel lestadel keskmiselt 3,8 liiki isendi kohta ja isastel keskmiselt 2,5 liiki isendi kohta. Kevadel olid need arvud vastavalt 4,57 emastel ja 3,6 isastel. Noorematel ja vanematel isenditel parasiitide keskmine liigiline esinemine korrelatsiooni ei näidanud. Nii sügisel kui ka kevadel olid keskmiselt rohkemate liikidega nakatunud vanemad isendid (võrreldud on kuni 5 aastaseid lesti k. a. ja vanemaid). Küll aga oli nii kevadel kui sügisel liikide poolest kõige enam nakatunud lest noor emane; sügiseses proovis 3 a emane isend 6 helmindi liigiga ja kevadises proovis samuti 3 a emane isend 6 liigiga. Viimasel esines pärasooles 5 P. laevise täiskasvanut ja soolestiku limas suurel määral D. minutuseid.
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 19...
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
Seeme võib ujuda üle aasta, enne kui idaneb. Paljuneb risoomiga ja seemnetega. Kasutamine: kuivatatud õitest saadi äädika abil kollast värvainet. Risoomi kasutati naha parkimisel, kuna sisaldab tanniine. Risoomist saab koos rauasooladega tinti ja musta värvi. Taim sobib istutamiseks dekoratiivtaimena tiikide ja basseinide äärde. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Raiestikel erineb liigiline koosseis vähe, valdavad tarnad ja kõrrelised. Metsauuenemine toimub põhiliselt sookasega. Levik. Rohkem Lääne-, Edela- ja Kesk-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: madalsoo-kaasik, madalsoo-männik ja madalsoo-kuusik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID MADALSOOS I kategooria: püsiksannikas II kategooria: lääne-mõõkrohi, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, sinine emajuur, lõhnav käoraamat, sookäpp, soohiilakas, harilik sookold, saaremaa robirohi,
maaviljelusviisid, taimkate jt tegurid. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisiaineid ja kus on tagatud hea aerotsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne orgaanilisteainete lagundamine. Mida sügavamad on mullahorisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt
maaviljelusviisid, taimkate jt tegurid. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisiaineid ja kus on tagatud hea aerotsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne orgaanilisteainete lagundamine. Mida sügavamad on mullahorisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt
kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8 Märgatavad muutused toimuvad niitmise katkemise tagajärjel ka rohurindes. Muutub rohttaimede liigiline koosseis, mis on tingitud kärpimise kui paljude liikide arengut allasuruva faktori puudumisest. Paraneb varustatus toiteelementidega. Toiteelemendid, mis niidetavatelt aladelt saagiga ära viidi, muutuvad varise lagunemise järel taimedele uuesti kasutatavaks. Seetõttu on mitteniidetaval alal rohustu kõrgem ja lopsakam, selles kasvavad lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo
lämmastikuühendid, metallisulatamine, metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus ning äike. Mõju keskkonnale- · Kahjustuvad eelkõige okaspuud: hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte. · Mõjutavad inimeste tervist. Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga. Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist. Inimtegevuse mõju atmosfäärile: Inimtegevuse taga järel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub
haldjaist ristiemad. Hilisem kirjandus, mis on liikunud, nagu kunst, fantaasia suunas, on välimuse kirjeldustes säilitanud visuaalses kunstis väljakujunenud välised omadused, aga teinud haldjaist eraldi (vahetevahel teises maailmas) eksisteeriva rassi. See on mõnes mõttes tagasipöördumine algsete arusaamade juurde, kuid samas neist teises suunas kaugenemine – haldjad omandavad superkangelastele omased jooned. Kirjanduses säilib küll haldjate liigiline mitmekesisus, kui taanub väline mitmekesisus. Välimuses piiruvad varieerumised inimlikega (st 35 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud nad on erinevate inimrasside ja -tüüpide piiresse jäävad). Võimed säilitavad oma üleloomulikkuse või seda isegi rõhutatakse.
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb k...
suguküpseks 2,53,5 kuuga. Khawia sinensis võib talvituda kalas ja ka mudatuplases (joonis 54). Haigusele on vastuvõtlikud sama ja kahesuvised kalad. Vanemad kalad haigestuvad harva, kuid nad on parasiidikandjad. Invasiooni allikaks on tabandunud kalad ja invadeeritud muda tuplased. Haiged kalad ujuvad veepinna lähedal ega toitu. Suure arvukuse korral parasiidid ummistavad soole valendiku. Diagnoos pannakse lahangu andmete põhjal, kui määratakse helmintide liigiline kuuluvus ja arvukus. Eestis võib K. sinensis´t leida kõigis karpkalamajandeis, kuid olulist kalamajanduslikku kahju ta ei põhjusta. Kavioosi tõrjeks tuleb süste maatiliselt desinvadeerida tiikide põhju kloor või kustutamata lubjaga (vastavalt 35 ja 2530 ts/ha), et hävitada parasiidi mune ja mudatuplasi. Raviks soovitatakse granuleeritud ravimsööta, mis sisaldab 1% fenasaali. · Botriotsefaloos Botriotsefaloos on sooltoru kahjustustega kulgev karplaste invasioonihaigus
3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Seega lühidalt: lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1.1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 – 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes, mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis,
kaitsemehhanismide poolt. § Ka inimorganismi mikrobiotoobis eristada resident- ja transiitmikroobe. § Õõneselundites saab eristada limaskesta ja sisaldise e. valendiku mikroobe. Limaskesta mikroorganismid moodustab makroorganismi rakkudega ühtse morfofunktsionaalse süsteemi. Mikroobirakud kas kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinide abil või asustavad limaskesta katvat limakihti (mutsiini). Limaskesta mikroobid ongi antud biotoobi residentsed mikroorganismid, mille liigiline koostis indiviiditi varieerub. Mikrobioota struktuur - sisaldis Sisaldise mikrobioota moodustub alljärgnevatest komponentidest: § limaskesta mikrobiootast eraldunud mikroorganismidest (residentsed mikroobid); § õõneselundi teistest osadest sellesse biotoop sattunud mikroobidest (endogeensed transiitsed mikroobid); § väljastpoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobidest (eksogeensed transiitsed mikroobid). Mikrobioota kujunemine ja individuaalsus § Inimese mikrobioota hakkab
põlvnemisseosele vetikatega), inimese areng (nt sügoot on seos ainuraksetega, rakkudekobar 68 viitab seosele koloniaalsete eluvormidega, süda pulseeriva torukesena (rõngussid), kõhreline seljakeelik, suure varba vastandumine teistele viitab seosele inimahvidega). Biogeograafilised tõendid- lähedastes piirkondadaes on loomastiku ja taimestiku liigiline koostis sarnane ja isoleeritud piirkondades on väga omalaadne liigiline koosseis. Nt: Austraalia. Molekulaarbioloogilised- eriorganismirühmadesse kuuluvate organismide valkude aminohappelise koostise, geenide ja pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine. NT inimesel ja inimahvidel on nukleotiidide järjestuse erinevus ca 1,6%; inimesel ja hiirel ca 10%. Taimesortide ja loomatõugude vahelised erinevused. Erinevad koeratõud, erinevad õunasordid. Riigieksamil on kõigi tõendite kohta olnud küsimusi. Sünteetiline evolutsiooniteooria
keskkonna alalhoidmiseks. Konventsiooni iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Kuna bioloogiliste ressurssidega puutuvad keskkonnasektori kõrval kokku veel väga paljud ametkonnad ja huvigrupid, siis on vältimatu nende kõigi osalus bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutamise protsessis. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. Konventsiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus, alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
Inimene püüdleb tasakaalu ja tasanduste peale. vastandite printsiip – II Isiksus – isiksus ehk psyche. - Teadvus: ego & persona. - personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima, animus (projektsioonid). 1) Ego teadvustatud psyche osa, mõtlemine, tunded, mälu. 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious). Kompleks – emotsionaalselt küllastatud ideed. Libido investeerimine kompleksisse. 3) Kollektiivne alateadvus. Liigiline mälu, teeb inimesed sarnaseks. Seal eksisteerivad arhetüübilised reaktsioonid (teatud emotsionaalsed reaktsioonid sarnastele objektidele, stiimulitele). Seal on peidus meie hirmud, ihad. Arhetüüp - pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, ideed. Müüdid – kollektiivne alateadvus manifesteerub unenägudes, unistustes, sümbolites. Arhetüübid: - persona (mask) – avalik mina ehk publik self. - anima – naiselik alge mehes, ideaal.
metallisulatamine, metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus ning äike. Mõju keskkonnale- · Kahjustuvad eelkõige okaspuud: hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte. · Mõjutavad inimeste tervist. Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga. Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist. Inimtegevuse mõju atmosfäärile: Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
