tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum. STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks.
Valimiste ära jäämine v edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Kolmandaks on valimised rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivüimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsusparteid lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Neljandaks on valimistel ka hariv funktsioon. Kampaaniaperioodil tarbivad inimsed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine- enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust v rassist
Põhiseisukohtade poolt argumendid 1) Liikmesriikide parlamentide pädevuse suurendamine tõhustab demokraatiat otsuste tegemisel. 1 Lissaboni lepinguga tunnustatakse ja tugevdatakse liikmesriikide parlamentide rolli, kes ELi institutsioonide väljakujunenud rolle muutmata saavad üha enam võimalusi osaleda ELi töös. Kodanike silmis on just parlamendil kõige suurem usaldus ning legitiimsus. Liikmesriigi parlamendi ulatuslikum kaasamine annab rahvale märku sellest, et ka nende roll liidu otsustusprotsessis on suurenenud. Samuti aitab süsteem kahtlemata kaasa parlamentidevahelisele suhtlemisele ning koostööle. 2) Lissaboni lepingus on punkte, millega tugevdatakse institutsioonide tõhusust, ühtsust ja läbipaistvust, ning selle tulemusena saavad kasu Euroopa kodanikud. (nt: Lissaboni lepinguga tugevdatakse Euroopa
aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite
kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted legitiimsus M.Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis; juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal. loomuõigus loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese lomusele merkantilism koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses mittetulundussektor e
ning töötaja distsiplineerimise ja motiveerimisega. Kaugtöö võimalikkus sõltub eelkõige ametikohast ja konkreetsest inimesest. Näiteks ei saa ju kaugtööd teha juuksurid või korstnapühkijad. Paljud inimesed ei suuda koduses keskkonnas ennast tööle sundida, alati leiab muid tähtsamaid toimetusi (koristamine, televiisori vaatamine). Ka nendele ei sobi kaugtöö. 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. Organisatsioonilise mõjutamise legitiimsus Seni kuni mõlemad pooled ei lepi kokku reeglites, võib tekkida erinevaid arusaamisi organisatsiooni sekkumiselegitiimsusest (seaduslikkusest). Näited organisatsioonilise mõjutamise valdkondadest ja nende legitiimsusest. Töökorraldus – tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks). Isiklikud tegevused väljaspool töökohta – millises kirikus keegi käib, millises pangas kontot
Eriti aktiivselt tegutses vabadusliikumise mahasurujana Venemaa, kes sai seetõttu hüüdnimeks ,,Euroopa sandarm". 3. Selgita: Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Imperaator - impeeriumi valitseja või võimukandja Vana-Roomas, ,,prantslaste keiser" Restauratsioon varasema poliitilse korra taastamine Legitiimsus - seaduslikkus Nelja Riigi Liit liitu kuulusid Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa, kes pidid vajadusel sõjaliselt sekkuma ükskõik millise riigi sisepoliitikasse, kui Viini kongressi otsused on ohus. Püha Liit Euroopa monarhide liit 1815-1831, mille eesmärgiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine 4. Kes oli? Millega jäädvustas end ajalukku? Kes oli? Millega jäädvustas end ajalukku?
Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“, esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle saavutanud pika arengu tulemusel, mille käigus on varastest linnriikidest ja andamile tuginenud impeeriumidest feodalismi, seisuseriigi ja absolutismi kaudu jõutud modernse rahvusriigini. Tänapäeva riik on kodanikeriik, kus avalik võim on kodanike teenistuses ja kodanike valitud. Ka kodanikeriigis struktureerib avalik võim riigi toimimist ning selle tegevus
väljaanne . Kadastiku MBO ja Linnamäe poolne väikeaktsionäride väljaostmine 2015a taandus Eesti Meedia aktiivsest juhtimisest Mart Kadastik ning müüs Linnamäele(firms UP Invest) maha 20% aktsiatest, mille läbi hakkas UP Investile kuuluma 70% Eesti Meedia aktsiatest. Aktsiaid müüsid ka Luht, Kull ja Issak ning Kadastik lahkus ka nõukogu esimehe kohalt. 3. Kuidas mõtleb ajakirjanik? Millest ta lähtub oma töös? Uudis kui ajakirjanduse alustala. Legitiimsus. Usaldusväärsus. Uudisväärtused. Usaldusväärsus kui ajakirjanduse ärimudeli alustala. Ajakirjanik lähtub oma töös sellest, et uudis oleks aktuaalne, eetiline ning kindlasti peaks olema uues meedias ka kasu toov faktor e klikimagnet. Usaldusväärsus on ajakirjanduse juures äärmiselt oluline. Ajakirjanduse usaldusväärsuse madalseis on USAs fikseeritud juba 1980del ning oli
Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted
tahtsid lihtsalt inimlikult elada ning seda ise korraldada. Turust polnud juttu. --> Poola solidaarsusliikumine Solidarnosc töölisliikumine. Eestis algas looduskaitsest fosforiidisõda. Kodanike aktiivsuse kasv. 90ndate aastate alguses oli see aga põhimõtteliselt olematu (samuti kõikides Ida-Euroopa riikides). Üheks põhjuseks raha tegemine, erastamine. Samal ajal oodati, et kodanike aktiivsusega saab mõjutada riiki ja turgu --> et süsteemi legitiimsus kasvaks. Kolmas tendents oli Lääne-Euroopas (aga ka Ameerikas), kus otsiti uusi kanaleid demokraatia liikumiseks. Saksamaal rohelised - poliitika ei peaks toimuma ainult vanades institutsioonides nagu parlament jne --> tahtsid viia poliitika uutele alustele, rahvale lähemale. Küsimus kas kodanikeühiskond on poliitiline või mitte? Meie poliitilised nõudmised peituvad igapäevategevustes. Ernest Gellner poliitikafilosoof, 1994
piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti. laissez faire, laissez passer (1) - liberaalse majandusteooria põhimõte, mis nõuab, et riik ei sekkuks majandusse, vaid laseks sellel vabalt areneda. legitiimsus (2) - M.Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis. Juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal. leibkond (1) - majapidamisüksus, mille võivad moodustada nii ühe perekonna liikmed kui ka suguluses mitte olevad, kuid ühist majapidamist omavad inimesed. Leibkonda kasutatakse arvestusühikuna sotsioloogias, statistikas, demograafias ja sotsiaalpoliitikas. loomuõigus (2) - loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese lomusele
E-Eesti välispoliitika Artikli analüüs Artikli autoriks on Luukas Ilves, kes töötab ametnikuna kaitseministeeriumis ja on küberkaitseliidu liige. Oma kirjutises tutvustab ta liikumisi e-Eesti poole, mis tähendab ka uut välispoliitilist väljakutset. Põhiküsimusteks osutuvad: Kas Eestist võiks saada küberriik? Kuidas pääseks Eesti Euroopa ühisturule? Artiklis räägitakse Eesti saavutustest kübervaldkonnas ning edasistest arenguvõimalustest, kuidas Euroopa turgu liberaliseerida ning areenile pääseda. Kõigepealt tutvustab autor seisukohti, mis on võetud Eesti välispoliitika suhtes. Eesti on sihitu ning ebakindel ja seadnud eesmärgiks olla igav Põhjala riik, kuid passiivsuse taga on Eestil tekkinud saavutused, mis ulatuvad rahvusvaheliste mõõtmeteni ning aitavad edendada tulevasi suuri eesmärke. Järgmistes lõikudes annab Ilves neist saavutustest ülevaate (Ilves, 2011...
NIMI: Renata Jusupova 161061RIHKB.YK RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 1 (LOENGUTEEMAD 1-3) 1. Too näide aktuaalse poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: Valitsuse otsus kaotada 2020.ndast aastast eripensionid Millised on selles poliitikale omased sisulised elemendid? Avalikud asjad – ühiste asjade korraldamise küsimused (pensionireform puudutab otseselt suurt hulka ühiskonnaliikmeid) Otsuste elluviimine - poliitika rakendamine ja elukeskkonna mõjutamine (otsuse vastuvõtmine on poliitika rakendamine ja eripensionite kaotamine on otsene elukeskkonna mõjutamine) Kas sündmus seondub pigem a) politics’iga b) policy’ga Põhjendus: Kui algselt oli see vaid sotsiaalkaitseministri Margus T...
12. Kodakondsust iseloomustavad liikmelisus ja õigused ja kohustused. 13. Mis on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? -Üleilmastumine. 14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? -Denizen. 15. Põhiõigusteks nimetatakse inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega. 16. Inimõigused on sätestatud vastavasisulise ÜRO hartaga. VÕIM JA LEGITIIMSUS 1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks. 2. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast. 3. Weberi domineerimise tüübid on ratsionaal-legaalne, autoritaarne, traditsiooniline. 4. Legitiimsus on tunnustatus. 5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad sitributiivne võim ja struktuuriline võim. 6
Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei lüüasaamine näitab et rahvas suhtub eitavalt senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimiselt annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine 19 sajandil oli hääleõigus ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud
omakorda tähendab, et kommunikatsioon omab võimu mitte ainult meedia kaudu vaid ka palju üldisemalt. Suhtlemine loob võimaluse võimu saavutamiseks. Lisaks meediale kujundab meie mõtlemisviisi ja arvamusi ka diskursus. See milline diskursus mõjule pääseb sõltub paljudest faktoritest, seal hulgas kultuurist ja ajaloost. Diskursuse järgi on võimalik määratleda milline on kehtiv võim. Samas väidab Foucault, et teades diskursuse lätteid on võimalik legitiimsus kahtluse alla seada ning sellele vastu astuda. Arvan,et kommunikatsioon omab meie üle väga suurt võimu, kuid kui seda võimu ei eksisteeriks, ei eksisteeriks meid endidki. Kasutatud kirjandus 1. Manuel Castells ,,Communication Power" Oxford University Press Inc., New York, 2009 http://www.ufabcdigital.blog.br/wp-content/uploads/2012/02/Castells-Manuel- Communication-Power-2009.pdf 2. John Fiske ,,Intoduction to Communication Studies" Taylor & Francis e-Library, 2002
otsustati kuningas kukutada ja uus rahvaesindus kokku kutsuda. Bonaparte- 1802. aastal vormistus lõplikult tema isikukultus ja ainuvõim. 1804. a. kuulutas Senat Bonaparte keisriks, sellega oli ka ametlikult vabariik lõppenud. 20. Viini kongress (1814-1815) - Euroopa suursaadikute konverents Viinis, Metternichi eesistumisel. Viini kongressil lähtuti otsuste tegemisel kolmest põhimõttest: 1) restauratsioon 2) legitiimsus 3) tasakaal Loodi Nelikliit: Venemaa, Preisimaa, Austria-Ungari, Inglismaa 21. Revolutsioonid Euroopas (1848-1849) Saavutused: 1) poliitilised: põhiseadus kutsuti kokku rahva esinduskogu 2) sotsiaal-majanduslikud: feodaaligandite kaotamine lühendati tööpäeva Tagajärjed: 1) edu saavutas tagurlus
Tagajärjed mõjutavad otseselt tarbijaid, aga ebaefektiivne süsteem püsib edasi just selle tõttu, et vastutuse hajusust mõjutab ressursside kättesaadavus ja mahukus (Ibid) Läbi eelneva, sektori tootlikust hinnates, saame peagi aru, kui suur kadu võib näiliselt esineda teenuste pakkumisel, aga siiski, kas seda saab võrrelda kontekstis, kus erasektori tegevust iseloomustakse peajagu kõrgemal olevana. Pakutavate teenuste mahud erinevad avalikus sektoris 1 Legitiimsus tähendab seda, et avaliku sektori tegevus on kooskõlas põhiliste ühiskondlike eesmärkidega. 4 kordades ja ainult ebaefektiivsusele rõhudes kalduks arvmus liiga ühekülgseks. Eespool mainitu hindamine lähtub konkurentsi võimalikkusest ja selleks loodud tingimustest. Erasektorit stimuleerib otseselt turukonkurents, mida tihtipeale avaliku sektori kõigis valdkondades rakendada ei saa
· Omane suurele sotsiaalsele grupile · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Olemus: spetsiifilsed jooned. Teadmised ja oskused, mida läheb vaja igal kodanikul. (kodanikukultuur). Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 28. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? · Suured murrangud ühiskonnas, nt NSVL kokkuvarisemine · Võimu legitiimsus st valitsejate ja alluvate üksmeel ja sarnased väärtused · Globaliseerumine ja infotehnoloogia areng · Rahvastikuränded 29. Mis on sotsialiseerumine ja väärtusvaakum? Sotsialiseerumine- protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes värärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Väärtusvaakum- vanad teadmised osutuvad vildakaks, vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks, uued pole aga veel selgelt välja kujunenud. 30. Sotsialiseerumise liigid
4. ühiskonna liikmete kaitsmine füüsiliste ja bioloogiliste ohtude ning teiste inimeste (ühiskondade) eest. 5. väljalangenud ühiskonnaliikmete asendamine (soo jätkamine, sotsialisatsioon). 6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. 7. kontroll ühiskonna liikmete toimimise üle (eelmiste ülesannete täitmiseks, konfliktide vältimiseks, hälbivuse vähendamiseks). 13. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas võim - võimalus mõjutada (vastuseisust hoolimata) teiste inimeste toimimist, muuta sotsiaalseid suhteid ja sündmuste kulgu oma huvidest lähtuvalt võimu tüübid (m. weber): 1. karismaatiline võim - võim, mille grupp usaldab inimesele tänu tema isiklikule veetlusele ja erilistele omadustele. 2. traditsionaalne võim - võimu usaldamine isikute grupi kätte, kes annab seda vajaduse korral edasi oma ühelt liikmelt teisele. 3
haridusinstitutsioonid (lasteaed, koolid). 6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. Religioon, massikultuur (kultuuri intitutsioonid). 7. kontroll ühiskonna liikmete toimimise üle (eelmiste ülesannete täitmiseks, konfliktide vältimiseks, hälbivuse vähendamiseks). Maksuamet, politsei. Sotsiaalne institutsioon on suurema grupi sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism. 13. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas VÕIM - võimalus mõjutada (vastuseisust hoolimata) teiste inimeste toimimist, muuta sotsiaalseid suhteid ja sündmuste kulgu oma huvidest lähtuvalt . Näide- isa annab ülesande pojale, poeg edasi vennale, see õele. Töö tehtud, võim rakendatud. Isa autoriteet. Ühiskonnas: rahvas, kohus, meedia, valitsus võim on inimestevaheline suhe – ühtede võim teiste üle. Domineerimine.
Psühholoogilised (isiku tasandil): 1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos võib seisneda selles, et kui psühholoogiliselt inimene vajab sidet teistega ja tahab osaleda ühiskonnas toimuvas, siis just tänu sellele saab teoks demokraatlikkus ja sotsiaalne sidusus ja legitiimsus. 19. Iseloomusta propagandat: eesmärgid, vahendid ja inimese suhe sellesse (Hagopian). Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil. Eesmärgiks on sõnumi vastuvõtu tagamine, soodsate eelsoodumuste tagamine ja hoiakute muutmine. Vahendid on köitvate sümbolite kasutamine, ülelihtsustamine ning kordamine. 20. Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika.
- II maailmasõda - ÜRO loomine jaan.1945. A. Piibu Rahvusvahelise õiguse Õpikud ajaloo õppimiseks. III Loeng Rahvusvahelise õiguse allikad Õiguse allikad üldiselt koht kus me võime õigust leida, kus see ,,kirjas" on. Mis teeb õigusest õiguse? Seos käsu ja sunniga kuid kui teeröövel küsib raha sinult: käsk ja sund kuid riigil on legitiimsus. Mis riigile annab legitiimsuse kas legitiimsuseks on vaja demokraatiat või mitte : üldiselt on see iga riigi enda asi kuidas ta riigi sisustab. Kuid viimasel ajal arvatakse, et rahv-õ on just demokraatia aluseks ka legitiimsusele. Rahvusvahelise õiguse allikad on kirjas rahvusvahelises lepingus, mis on osaks ÜRO põhikirja osaks ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuut. See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada:
Poliitilise kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Poliitilise kultuuri osaks saab vaid niisugune käitumisviis, mis on laialt levinud ning mida tuleb ette korduvalt. Poliitilise kultuuri muutumine on pikk ja vastuoluline protsess. Uue kultuuritüübi juurdumisel mängib olulist rolli võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes.
4 Jätkusuutlikusest hakati rääkima 70.ndail aastail Rooma klubis - Üha intensiivistum tootmine ohustab kliimat ja loodust Jätkusuutlikkus: arengutee, mis peab rahuldama praeguse põlvkonna vajadused ja tagama normaalse olemasolu ka tulevastele põlvedele. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: 137 Kultuuri elujõulisus 138 Heaolu kasv 139 Ökoloogiline tasakaal 140 Ühiskonna sidusus Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt 141Võimu legitiimsus võimu õiguspärasus: võim on legitiimne siis, kui rahvas 142 toetab võimuorganeid ehk võimu. 143Viimastel aastatel on kasutusel ka mõiste hea valitsemine valitsemine peab 144 olema tulemuslik, läbipaistev, kodanikke kaasahaarav 145 (kodanikud võtavad aktiivselt osa ühiskonna asjadest) 146 Kaasaegses riigis on kulutused sotsiaalpoliitikale investeering tulevikku. Lumpen kaltsakas, asotsiaal, deklasseerunud, oma klassist välja kukkunud indiviid
Tallinna Ülikool KOK6045. Kommunikatsioon ja ühiskond Kertu Soodla, Rain Uusen (SST-1), Lilian-Kristina Küüts (KOSKB) Kommunikatsioon ja võim Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane ESSEE Juhendaja: Barbi Pilvre Tallinn, 12. oktoober 2012 Ideaalses ühiskonnas kasutab riigivõim (ehk valitsus) kommunikatsiooni kõiki vorme, tehnoloogiaid, meetodeid ja strateegiaid selleks, et hoida rahvast võimu kõrgeimat kandjat riigis informeerituna nii igapäevatoimingutes kui ka suurtes ja strateegilistes visioonides, tegevuskavades ning kindlasti ka otsustes. John Dewey on öelnud: «Ühiskond mitte ainult ei püsi kommunikatsiooni najal, vaid on kommunikatsiooni tõttu üldse olemas.» (Palmaru 2003:124) Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühiskonda, ilma...
väärtustab mobiilsust ja maailmakultuuri ühisosa; vastand rahvuslasele kvoot a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang (impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär legitiimsus Max Weberi oskussõna võimu populaarsuse ning usaldusväärsuse iseloomustamiseks; juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, st valitsemist seaduste põhjal leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) liberaalne demokraatia sama mis esindusdemokraatia; lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust liberalism parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi
Poliitilise kultuuri muutumine on pikk ja vastuoluline protsess, mille taga peitub kultuurile omane jäikus ning vastuseis uutele väärtustele ja kommetele. Seepärast peavad need sotsiaalsed muutused, mis vormivad ümber eksisteeriva pol kultuuri, olema võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. Näidetena võiks nimetada tööstusük kujunemist, kolooniate iseseisvumist, NL kokkuvarisemist. Uue kultuuritüübi juurdumisel mängil olulist rolli võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ük arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kui võimule tulnud valitsejad püüavad olemasolevat pol kultuuri oluliselt muuta, kujuneb ük-s tavaliselt kaks kultuurikihti. Üks on nn ametlik kultuur, mida iseloomustavad uued, võimu poolt kehtestatud sümbolid, lubatud infoallikad ja juurutatavad väärtused, teine on rahva seas järgitav kultuur. Nende kahe sümbolid, väärtused ja osaluspõhimõtted on erinevad. Mida radikaalsem
Sõja käigus olid sakslased rekvireerinud 40% Norra SKP-st. Sellele lisandus veel tavaline sõjarüüste. Finnmarkis olid kahjud ulatuslikud suured piirkonnad olid hävinud sakslaste taganemisel kasutatud ,,põletatud maa" taktika tõttu. Paljud linnad ja asulad hävisid pommitamiste või süütamiste tõttu.Riik Riigikord Norras kehtib parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia.Riik on demokraatlik, seega on võimu allikaks rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi (Storting), vallavalitsuste, ja maavolikogude (fyllkesting) valimistes. Norra praegusel kuningal, Harald V-l, puudub poliitiline võim. Storting Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib pärast parlamendivalimisi välja ühe neljandiku saadikuid, mis moodustab Odelstingi. Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb
Jätkusuutlikust arengust rääkides peeti silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Selle definitsiooniks oleks: Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik valitsemine Võim pean olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimsus tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. Võib tulla ka ette propagandaga saavutatud legitiimsust, mis ei ole aga jätkusuutlik ega püsi kaua. Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine, mis tähendab lisaks legitiimsusele ka efektiivset valitsemist (tulemuslik), läbipaistvust ja kodanike kaasamist. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huve ei tähtsustata
representatsioon simulaakrum süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu Sinn lause ,,mõte" sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed strukturalism - humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti struktuuri sümboolne kapital - võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus suur narratiiv ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad süvastruktuur tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem Lotmani järgi sellised kultuurinähtused, mida on mingil etapil vaja tõlkida loomulikku keelde? C. (Esitatakse 3 küsimust, neist valida 2. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht.) 1. Võrrelge kultuurimorfoloogilist ja progressivistlikku ajaloonägemust
ole demokraatlik otsus tihti kompetentne. Kompetentsel otsustajal võivad tekkida läbikukkumised. Demokraatia puhul on tagasiside (feedback) ebaadekvaatne. Valijad ei tea kõikki võimalikke probleemi lahendusi, seega ei oska otsustada, mis neile on hea. · manipuleerimine rahvaga ja tema heaoluga USALDAMATUS EBAADEKVAATNE INFORMEERITUS · valijate ootuste laiapiirilisus, valitsus ei suuda rahva nõudlusi täita. · otsuste tegemise legitiimsus avalikus sktoris raske. VALITSUSE TEGEVUSTASANDID 1) Fikseerida ühiskonnas eksisteerivad probleemid ja need välja uurida. Leida tegevuskavad/ valitsusprogrammid. Kahte tüüpi valitsusprogrammid: · programm sõltub poliitikute huvist jääda võimule · programm sõltub probleemidest, mida on vaja lahendada Eesti valitsus kaldub poliitilise programmi poole. Siia kuulub huvigruppide süsteem 2) Poliitiliste tegevuskavade juures on järgmine etapp prioriteedid.
Napoleoni sissetungi ajal Venemaale tungisid tema liitlased aga Riia alla ja kardeti sedagi, et järgnev rünnak võib nad ka Eesti alale tuua. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning riikidevahelised suhted vajasid samuti korrastamist. Viini kongressil, mis toimus 1814.a septembris, oli sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas ja taastada vana kord, järgides kolme Viini Kongressi põhimõtet. Nendeks olid: legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused), julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid), tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks). Keskset rolli etendasid seal Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria ning mingil määral ka Prantsusmaa. Tööalased kohtumised asendusid ballidega, pidulike vastuvõttudega, teatrietendustega
Diktatuur on valitsemisvorm kus võim kuulub üksikisikule või mingile väiksele grupile mafiamehed! RIIK JA RIIGIVORMID Riik on universaalne, eraldi seisev, politiline üksus. Riigil on kolm põhitunnust: 1. Teritoorium! 2. Rahvas! 3. Suverääne riigivõim! Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik: 1. Suveräänus 2. Kokkulepidud reeklite järgimine! 3. Omada õigust ja võimet luua seadusi ja neid teostada! 4. Legitiimsus: et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ja on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandajatahtega. Riigikorralduse vormid: Unitaarriik ehk ühtne riik. Tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemis organitega ja ühtse seadusandlusega. Riigi teritoorium on jagatud haldusüksusteks kuid neid juhitakse keskvõimu poolt. Föderatsioon: Liit riik mis tekib konstutsiooni vastu võtmisel tulemusel. Tal on oma riigipea ja keskorganid kuid föderatsiooni osades kehtib oma õiguskord
HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, kus on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Looduskeskkonna jätkusuutlikkus probleem: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kõrbestumine, veepuudus, reostus, saastus lahendus: prügi sorteerimine, elektriautod, filtrid, taastuvenergia Valitsemise jätkusuutlikkus legitiimsus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne jätkusuutlikkus - ühiskonna kvaliteedinäitaja arstide rahastamine pikad järjekorrad, alkoholi tarbimine, vähem mehi ülikoolis, virtuaalmaailmas elamine, stereotüübid, vägivald, vaesus Demograafiline jätkusuutlikkus - ühiskonna kvantiteedinäitaja
käitumisreeglitega 5) normide ja reeglite instiutsionaliseerumine 6) staatuste loomine institutsionaalsetele rollidele Resursid ja institutsioonid. Instiutsioonid korraldavad inimete sotsiaalsete vajaduste rahuldamist ja peavad selleks kasutama ühiskonna resursse, põhilised instiutsioonid perekond, religioon, haridus, majandus, poliitika teisejärgulised 9. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS,
4. Töötajal on võimalus olla rohkem aega kodus 5. Võib kasutada inimesi, kes saavad ainult kodus töötada 6. Väheneb autoliiklus ja looduse saastumine Puudused: 1. Valesti üksteise mõistmine, möödarääkimine 2. Ei saa jälgida teise inimese kehakeelt 3. Näost- näkku saab jagada rohkem ja täpsemat informatsiooni 4. Ei saa jälgida vestluskaaslase reaktsiooni oma jutule 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. 1 käitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus. 2 käsitlusviisi puhul arvestavad inimesed ja organisatsioon vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt. Inimesele on organisatsioon tema eesmärkide saavutamise vahend,
ainult kodus töötada 6) väheneb autoliiklus ja looduse saastamine Puudused: 1) halvem ülevaade oma alluvate tegevusest 2) sotsiaalse isoleerituse tunne, sest nad on ilma kolleegide intellektuaalsest mõjust, mitteametlikust suhtlemisvõrgust ja sotsiaalsest toetusest – takistuseks töötajate edutamisel kuna nad pole juhi vaateväljas 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 käsitlust). Legitiimsus. Privaatsus. Esimene käsitlus: Organisatsioon on süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus. Teine käsitlus: Inimesed ja organisatsioon arvestavad vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt. Inimesele on organisatsioon tema eesmärkide saavutamise vahend, samuti kui
20.03.2003) · Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina,Hugo Chavezi Venezuela) · Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus (energia) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Ühiskonna jätkusuutlikkus · Rooma Klubi 1970 · Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve · Ökoloogiline tasakaal o Valitsemine legitiimsus (põhiseaduse järgi, õiguspärane) o Rahvas aktsepteerib valitsuse tegevust o Efektiivne valitsus (erinevate sotsiaalsete gruppide huvide rahuldamine) · Heaolu kasv o Turumajandus o Sotsiaalpoliitika 53% · Demograafiline o Rahvastikutaastamine o Rahvuslik kvaliteet (haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda) Sektoridvaldkonnad Avalik sektor Erasektor Mittetulundussektor
· Tõi kaasa üldise sõjaväe kohustuse. Viini kongress Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärgule tegi lõpu Viini kngress, mis oli 1814-1815. Euroopa riikide kongress Viinis. · Et paika panna riigipiirid. · Korrastada poliitilist süsteemi Euroopas. Prantsusmaad koheldi kui suurriiki ja võeti võrdväärse partnerina KUIGI tema pärast olid need sõjad ja asjad. Viini kongressil lähtuti kolmest põhimõttest: · Legitiimsus põhimõte- seaduslikuse põhimõte- seetähendas seda, et enne Prantsuse revolutsiooni valitsenud dünastiate võim tuli taastada. Oli kaks erandit: Saksamaa- Napoleon oli 1896ndal aastal suure osa saksa väikeriikidest mida oli umbes kolmsada, oli Napoleon liitnud, järgi jäi 39. Neid väikeriike uuesti ei hakatud taastama. Jäi 39 väikeriiki, need ühendati Saksa liitu- suhteliselt lõtv liit, siseasjades
1 kollektiivina (ametiühing) 2 isikuna (Anton Hansen kui Tammsaare ja Marie-Henri Beyle kui Stendhal) AUTORIKUJUNDI ALUSEL eristatakse kolme propaganda liiki: 1- Valge propaganda( läbipaistev autorlus) 2- Must propaganda(vastase silt sõnumile) 3- Hall propaganda (autorlus segane) 2.3 Teokraatia ja demokraatia Sõna "teokraatia" pärineb kreeka keelest: (theokratia) tuleb sõnadest (theos "jumal") ja (kratein "valitsema"). Teokraatia puhul on valitsusel (riigil) on religioosne legitiimsus, sest riik on üles ehitatud ja toimib vastavalt jumalikule tahtele. Religioon annab kuninga või poliitilise eliidi võimule religioosse legitiimsuse. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandistkuni 1959. aastani. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste
ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võimulolijad ei saa aga valitsetavate arvamust siiski täielikult eirata, sest terrori abil on nüüdismaailmas üha raskem võimul püsida. Järelikult peab võim korraldama valitsemist niimoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning võimu kehtestatud reegleid ja seadusi täidaks. Teisiti öeldes peab võim olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimsus tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. Legitiimne on näiteks ka võim, kes lihtsalt suudab panna rahva uskuma, et olemasolev valitsemiskord on hetkel parim, kuigi tegelikult on poliitika lühinägelik ning kahjulik. Nii olid paljud Nõukogude inimesed sõjajärgsel perioodil lojaalsed diktaator Stalinile, kuigi tema majanduspoliitika viis riigi sügavasse kriisi, rääkimata terroritegudest oma rahva vastu. Sarnane olukord valitses Saddam Husseini ajal ka Iraagis
saab kasutada inimesi, kes saavad ainult kodus töötada, äheneb autoliiklus ja looduse saastumine. Puudusteks on halvem ülevaade oma alluvate tegevusest ja nende sotsiaalse isoleerituse tunne, sest nad on ilma kolleegide intellektuaalsest mõjust, mitteametlikust suhtlemisvõrgust ja sotsiaalsest toetusest. Samuti võib see olla takistuseks töötajate edutamisel, sest nad pole juhi vaateväljas. 20.Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. Inimese ja organisatsiooni vahelisi suhteid käsitletakse kahel erineval viisil. Esimese käsitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus.
.. põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas? mis määrab enamuse toimimiseks kohased piirid? milline riiklik moodustis on enamushääletuseks optimaalseim? Weiler: määravaks saavad kultuurilised-keelelised, sotsiaalsed ja ajaloolised tegurid => enamusprintsiip on vastuvõetav just sellises riiklikus koosluses, kuhu inimesed tunnevad end kuuluvat => EÜ/EL-i probleem on sotsiaalne legitiimsus ja see eeldab Väljaütlemise võimalust, st vetot Anneli poolik konspekt : Euroopa muundumise sisu: mindi midagi looma, kuid tulemus oli hoopis muu-Euroopa integratsiooni iseloomustas tasakaal, liikmesriigid võtsid otsustusprotsessi enda kätte, toimus konstitutsionaliseerumine EL ei täida talle pandud ootusi, kuid kõik toimub formaalselt korrektselt (JOKK)-keegi pole nt Rompuy valimist vaidlustanud
Kriitika eelarve tuleb teha pika aja peale ette ikkagi planeerimine väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega: stabiilsus, võrdsed teenused, sotsiaalne vastutustunne paljusid tulemusi ei saa mõõta, nt stabiilsus, rahu tavaliselt lihtsalt kulude vähendamine, mitte efektiivsus rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll
Kriitika eelarve tuleb teha pika aja peale ette ikkagi planeerimine väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega: stabiilsus, võrdsed teenused, sotsiaalne vastutustunne paljusid tulemusi ei saa mõõta, nt stabiilsus, rahu tavaliselt lihtsalt kulude vähendamine, mitte efektiivsus rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll
Kriitika eelarve tuleb teha pika aja peale ette ikkagi planeerimine väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega: stabiilsus, võrdsed teenused, sotsiaalne vastutustunne paljusid tulemusi ei saa mõõta, nt stabiilsus, rahu tavaliselt lihtsalt kulude vähendamine, mitte efektiivsus rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll
suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus, identiteedid, riigi valitsemise traditsioonid, poliitikaparadigmad. Normatiivsed muutused võivad omakorda tekitada muutusi kogu poliitikastruktuurides, näiteks võib diskursus muuta seda, kuidas poliitilised parteid tõlgendavad erinevaid dilemmasid. Lisaks võivad muuta huvisid ja eelistusi, mille põhjal peetakse läbirääkimisi. Kassim ütleb, et EL liikmelisus on sundinud valitsusi nii mõndagi muutuma ja nö euroopastumine on tõepoolest toimunud
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
