50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
remus4
Õppematerjali autor
Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarse presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned:
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Kõik hääled ona kaalult ühetaolised ning igal balijal on üks hääl. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne valimissüsteem. Enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi. Pluss on selle süsteemi selgus ja lihtsus. Puudused- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid.
Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2. proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekiri hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab. On kehtestatud häälte alampiir, mis peab olema, et kandidaat pääseks parlamenti. + hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele
Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.
vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset. *Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme. *Roheline maksusüsteem individualismis põhimõtetest. segamajandust. *Kollektiiv tähtsam kui *Tuumaenergia vastu, *Pole õiglane karistada *Valitsus reguleerib üksikisik. taastuvenergia poolt rikkaid kõrgete maksudega
inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisavalt haritud või laia silmaringiga). 3. Valimissüsteemid ja nende tunnused. Majoritaarse valimissüteemi põhimõte: riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti, ning igast valimisringkonnast valitakse 1 kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid