E-Eesti välispoliitika analüüs (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Diplomaatia analüüs

Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjutas autorit Kaksiktornidele suuna

Riigiteadused

13

odt

REALISM JA GRUUSIA SÕDA

Selle uurimustöö käigus vaatlen sündmusi siiski nn lääne seisukohalt, kuna vene keele puuduliku oskuse tõttu ei ole võimalik antud materjalile ligi pääseda. Uurimistöös üritan selgusele saada, mis olid sõja tegelikud põhjused ning kas realismi põhitees, et tugevam võidab, peab alati paika. Töö on jaotatud sisuliselt kolme ossa: teooria tutvustus, Gruusia sündmuste kirjeldus ning analüüs realismi vaguses. 2. Ülevaade realismist 2.1 Teke ning ajalugu Klassikaline realism on näidanud fundamentaalset mõtete ühtsust juba peaaegu 2500 aastat. Selle peamiste pooldajate ­ Thukydides, Machiavelli, Carl von Clausewitz ja Hans J. Morgenthau juurdlevad korra, õiguse ning sise-, regionaalsete- ning rahvusvaheliste tasandite muutuste üle (Waltz, 2008). Kõige esimeseks ralismi algeks võib pidada kunagises Hiinas (sel ajal Wu riigis) Sun Tzu umbes 6

Ajalugu

13

doc

Soome välis - ja julgeolekupoliitika

SOOME VABARIIGI VÄLIS ­ ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ­ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ­ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ­ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ­ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Välis -ja j

Võrdlev välispoliitika

26

doc

USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis

9 Ilmneb, et tuumarelvad muutusid liialt diplomaatia osaks ning kumbki riik ei saanud nende mõjust enam mööda vaadata. Nagu iga alguse puhul, siis oli ka USA-le ja Nõukogude Liidule raske hoomata nendele langenud koormat – tuumarelv pole mitte ainult vahend, millega eesmärke saavutada, vaid mõneti ka kohustus, mida ei tohi iseenesestmõistetavalt võtta. Sellest punktist mööda vaatamine tõigi kaasa Kuuba kriisi. Levinud on seisukoht, et peale Teist maailmasõda oli USA välispoliitika pigem vägivaldselt tagurlik, kui edasivaatav ja idealistlik. 10 Kuulus maksiim ütleb, et kindralid sõdivad alati eelmist sõda.11 Kaks eelpool toodud mõtet on omavahel hästi seotud ja illustreerivad tabavalt USA sõjajärgset diplomaatiat. Tuumarelv oli uus ning kogemusi selle kasutamisel diplomaatilise relvana polnud varem olnud (pommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile toimus siiski sõja ajal ning siinkohal arvesse ei lähe).

Õiguse kujunemine

50

docx

GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust...........................................................

Majandus

40

docx

PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOI GA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing kompl

Aastatöö

54

docx

Euroopa Liidu õigus

I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu  1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu t

Euroopa liidu õigus

46

odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt

Metsaressurss ja -klaster

Kommentaarid (0)