Vabad valimised ja parteid (1)

Vabad valimised ja parteid 4.11.2010

Valimiste funktsioonid

• Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang režiimi demokraatlikkusele.
  
• Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes)
  

Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant.

• Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine.
  
• Vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
  
• Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks
  

Madal osalusprotsent tunnistab , et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse.
Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest.

• Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega.
  

Vabade valimiste põhimõtted

• Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte.
  

Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei.
Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, selleks nimetatakse neid ka vabadeks