Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabad valimised ja parteid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis mõjutab valijate käitumist?

Lõik failist

Vabad valimised ja parteid 4.11.2010

Valimiste funktsioonid
  • Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang režiimi demokraatlikkusele.
  • Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes)

Parlament ja volikogud
tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant.
  • Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine.
  • Vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
  • Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks

Madal osalusprotsent tunnistab , et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal,
valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse.
Suhteliselt kõrge ja
stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia
kindlusest.
  • Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega.

Vabade valimiste põhimõtted
    • Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte.


Mittedemokraatlikud valimised
võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu
kontrollib ainupartei.
Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, selleks nimetatakse neid ka vabadeks
valimisteks.
Naiste osalus poliitikas
Austria 31,3% Holland 31,0%
Island 33,3% Taani 45,0%
Soome 44,4% Norra 42,1%
Rootsi 55,5% Saksamaa 35,7%
Prantsusmaa
37,9%
Valimistel on vaba konkurents
    • Vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste kohaselt (kartmata survet või tagakiusamist)
    • Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil , kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. (erakond ise otsustab, kui palju, keda ja millistes valimisringkondades kandidaate üles seab)
    • Tavaliselt esineb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel.


Valimised on ühetaolised
ehk võrdsed

  • Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks)
  • Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist
  • Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl.

Valimissüsteemid
Majoritaalne valimissüsteem
ehk enamusvalimiste süsteem

  • On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal , Indias, USA-s ja Kanadas.
  • Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse. („Võitja saab kõik“)
  • Lihthäälteenamuse põhimõte- saadikukoha saab see, kes saab rohkem hääli kui teised.
  • Presidendivalimiste puhul- tuleb saavutada absoluutne häälteenamus, st absoluutne enamus ehk 50% + 1 hääl. Kui keegi nii palju hääli ei saa, moodustatakse valimiste II voor .
  • Peamine pluss- selgus ja lihtsus. Kõigile selge, kuidas parlamenti pääseb.
  • Miinus - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid.
  • Kaotsiläinud hääled

Lihthäälteenamuse
printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt
valijaskonna eelistusi.
Proportsionaalne
Vabad valimised ja parteid #1 Vabad valimised ja parteid #2 Vabad valimised ja parteid #3 Vabad valimised ja parteid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M2rit Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Demokraatia

vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
docx

Vabad valimised

Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse

Ühiskond
thumbnail
6
doc

Demokraatia, valimised

4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad ­ igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte ­ parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue ­ kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
docx

Valimised

1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus-

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
odt

Kodanikud, huvid ja demokraatia

demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
rtf

Valimised

Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
docx

Valimised

austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmetele, ministritele ja tippametnikele.(Ärilised grupid)

Ühiskond
thumbnail
10
docx

Valimised

· ühetaolised ­ igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased ­ puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed ­ iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed ­ presidendi valib Riigikogu või valimiskogu) · regulaarsed e perioodilised ­ valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel: - KOV iga 4 aasta tagant oktoobri 3. pühapäeval - RK - iga 4 aasta järel märtsi 1. pühapäeval - President - iga 5 aasta järel - EP ­ iga 5 aasta järel juunis Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka piirkonnas (KOV üksustes - vallas või linnas) püsivalt elavatel

Ühiskond




Kommentaarid (1)

karl50 profiilipilt
Karl R: väga põhjalik suur tänu
23:00 21-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun