Vabad valimised ja parteid (1)

Vabad valimised ja parteid 4.11.2010

Valimiste funktsioonid

• Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang režiimi demokraatlikkusele.
  
• Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes)
  

Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant.

• Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine.
  
• Vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
  
• Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks
  

Madal osalusprotsent tunnistab , et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse.
Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest.

• Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega.
  

Vabade valimiste põhimõtted

• Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte.
  

Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei.
Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, selleks nimetatakse neid ka vabadeks valimisteks.
Naiste osalus poliitikas
Austria 31,3% Holland 31,0%
Island 33,3% Taani 45,0%
Soome 44,4% Norra 42,1%
Rootsi 55,5% Saksamaa 35,7%
Prantsusmaa 37,9%
Valimistel on vaba konkurents

• Vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste kohaselt (kartmata survet või tagakiusamist)
  
• Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil , kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. (erakond ise otsustab, kui palju, keda ja millistes valimisringkondades kandidaate üles seab)
  
• Tavaliselt esineb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel.
  

Valimised on ühetaolised ehk võrdsed

• Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks)
  
• Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist
  
• Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl.
  

Valimissüsteemid
Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem

• On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal , Indias, USA-s ja Kanadas.
  
• Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse. („Võitja saab kõik“)
  
• Lihthäälteenamuse põhimõte- saadikukoha saab see, kes saab rohkem hääli kui teised.
  
• Presidendivalimiste puhul- tuleb saavutada absoluutne häälteenamus, st absoluutne enamus ehk 50% + 1 hääl. Kui keegi nii palju hääli ei saa, moodustatakse valimiste II voor .
  
• Peamine pluss- selgus ja lihtsus. Kõigile selge, kuidas parlamenti pääseb.
  
• Miinus - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid.
  
• Kaotsiläinud hääled
  

Lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi.
Proportsionaalne valimissüsteem

• Laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proport. Süstem keerukam .
  
• Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. (partei, mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100 kohalises parlamendis 7 kohta)
  
• Mitmemandaadilised valimisringkonnad- äärmuslikul juhul moodustab riik vaid ühe ringkonna. Tavalisem on teatud hulk 5-15mandaadilisi valimisringkondi.
  
• Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valijal tuleb eelistada pigem 1 või 2 erakondlikku programmi, kui 1 või 2 isikut.
  
• Avatud nimekiri- kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat ülespoole. Päärs parlament sõltub valijatest. (Europarlament ja volikogu)
  
• Suletud nimekiri- pingerida ei moodustata- kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest , sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa . (Riigikogu)
  
• Peamine puudus- häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab erakondlik positsioon.
  
• Positiivne- tänu ülekandmisele ei lähe hääled kaduma. Parteide võrdsemad šansid saada parlamendis esindatud . (see on oluline noores demokraatias , kus erakondi palju ja esindavad erinevaid sotsiaalseid huve)
  

Tervikuna tagab pluralismi valitsemises paremini, mis ilmselt ongi üks selle laialdase leviku põhjuseks.
Majoritaarne
Proportsionaalne
Ringkondade arv
Võrdub parlamendikohtade arvuga
1-20
Mandaatide arv ringkonnas
Üks
Mitu
Mandaadi saamise tingimus
Kandidaat kogus enim hääli
Kandidaat ületas kvoodi
Kandidaatide ülesseadmise vorm
Personaalne
Erakonna valimisnimekirjas
Parteide arv parlamendis
Väike (2-3)
Mõõdukas v suur (üle 5)
Väikepartei šanss pääseda parlamento
Väike
Arvestatav või hea, olenevalt mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest
Valimiskünnis
puudub
Reeglina 2-3%
Näidisriike
Suurbritannia , Kanada , Usa, Prantsusmaa
Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani
Eesti valimissüsteem

• Proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi , Riigikogu kui ka volikogude valimistel.
  
• Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. (mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid on ka rohkem mandaate).
  
• Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjas, kuid pole keelatud kandideerida üksikisikuna.
  
• Et osutuda valituks, tuleb koguda kokku kvoot . Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele.
  
• Häälte ülekandmise põhimõte rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. (suurendada erakonna esindatust volikogus v parlamendis)
  
• Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti- seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Seda kasutatakse selleks, et vältida parlamendi killunemist Parteifraktsioonideks.
  

Hübriidsed valimissüsteemid

• Tähendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (jagatakse võrdselt mõlema süsteemi vahel)
  
• Käibel ka Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris
  
• Selle peamine eelis: asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus.
  

Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel

• Valmistab ette kogu vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad)
  
• Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse
  
• Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid
  
• Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid valimiskampaanias
  

Mis mõjutab valijate käitumist?

• Laias laastus sõltub hääletaja otsus sotsiaal-majanduslikust olukorrast.
  
• Klassikuuluvus- 1970-80 häletas töölisklass valdavalt vasakparteide, jõuka kesk-ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga. Tänapäeval see enam nii pole. Ka rikkurid hääletavad vasakparteide poolt.
  
• Massimeedia
  
• Perekondlikud traditsioonid ja isiklik kogemus
  

Hääletamine ja valimistulemused

• Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist (valida saab ka nädal enne valimispäeva nii posti kui ka valimisjaoskondades) saavutatakse maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja avalikustatakse valimispäeva lõppedes.
  
• Valimistulemus on iga kord ainuomane, kuid määrab valitava võimuorgani koosseisu ja järgmise presidendi iskiu.
  
• Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui mujal Euroopas. Meiega 60% sarnaneb Ungariga, leeduga, Venemaaga, Kanadaga jne.
  
• Valimisaktiivsus on populaarne Rootsis, Austrias, Saksamaal, Itaalias. (80% valijatest)
  

Erakonnad tänapäeva poliitikas

• Iseloomustab ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents, kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse.
  
• Ajalooliselt kujunesidki parteid e erakonnad välja kui valimisvõitluste agentuurid , mille olulisemaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogramm.
  
• Programm on erakonna põhidokument, milles esitatakse oma nägemus ühiskonnavaldkondade ja poliitika arendamisest.
  
• Valimised tänapäeval väga tätsal kohal, kuna erakond pääseb võimule ainult läbi valimistulemuste.
  

Parteide kohanemine ühiskonna arenguga

• 20. sajandil tekkisid massiparteid, mis jagunesid vasak- ja parempoolseteks.
  
• Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne üksiku klassi huve. Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi , mis tegelikult aga nii ei olnud.
  

Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal

• Parempoolsus
  

Reformierakond
IRL

• Vasakpoolsus
  

Rahvaliit
Keskerakond
Sotsiaaldemokraadid
(pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist, haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvi, mistõttu ei propageeri erakoole ja tasulist haridust, keskerakonnal ka toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine)
Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised

• Täidavad ühesuguseid funktsioone- esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi.
  

Survegrupi ja erakonna erinevused
Erakond
Survegrupp
Tegevuse eesmärk
Luua poliitkat
Mõjutada poliitikat
Vahend eesmärgi teostamiseks
Tulla vimule
Avaldada survet võimulolijatele
Programmi ulatus
Haarab poliitika kõiki valdkondi
Käsitleb üht valdkonda või probleemi
Teavitamise sihtgrupp
Valijaskond
Võimueliit
Teavitamise viis
Avalik tähelepanu meedias
Lobism
Survegruppide liigid

• Kategooriakaitse grupid
  

Kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve (põllumeeste, tööstustööliste, tarbijate jne) Huvituvad eeskätt enese elu – ja äritingimuste parandamisest.

• Edenemisgrupid
  

Liikmeskond võib kiiresti muutuda, tekib tavaliselt kodanikualgatusel, mida iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ja tugine vabatahtlikule tegvusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale.
Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega või koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal.
Otsest survet kasutades püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke.
Sotsiaalsed liikumised

• Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus
  
• Kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku jne
  

Uued sotsiaalsed liikumised

• Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organistatsioonid
  
• Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti
  
• Probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemile
  
• Eelistravad otseseid aktsioone
  
• Riigiülesed, vahel ka üleilmse ulatusega
  

IRL- Ene Ergma , Mart Laar
EER- Strandberg, Lotman
SDE- Sven Mikser
Reform - Andrus Ansip
Keskerakond- Edgar Savisaar