RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE (0)

NIMI: Renata Jusupova 161061RIHKB.YK
RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 1 (LOENGUTEEMAD 1-3)
1. Too näide aktuaalse poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda , miks see on poliitiline.
Sündmus:
Valitsuse otsus kaotada 2020.ndast aastast eripensionid
Millised on selles poliitikale omased sisulised elemendid?

• Avalikud asjad – ühiste asjade korraldamise küsimused (pensionireform puudutab otseselt suurt hulka ühiskonnaliikmeid )
  
• Otsuste elluviimine - poliitika rakendamine ja elukeskkonna mõjutamine (otsuse vastuvõtmine on poliitika rakendamine ja eripensionite kaotamine on otsene elukeskkonna mõjutamine)
  

Kas sündmus seondub pigem a) politics’iga b) policy ’ga
Põhjendus: Kui algselt oli see vaid sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna plaan ja osa tema kavandatavast pensionireformist, siis nüüd on vastu võetud otsus ja on astutud reaalseid samme , st otsuse vastuvõtmine valitsuse poolt on tegevusprogramm ja poliitika elluviimine - policy
2. Töö näide ja selgita üht viimasel ajal aktuaalselt valdkonnapoliitikat.
Valdkonnapoliitika
Probleemid
Võimalik lahendused
Sotsiaalpoliitika
Haigekassa 33 miljoni euro suurune eelarvepuudujääk
Kulude kokkuhoid ja optimeerimine patsientidele liiga tegemata: soodsamat alternatiivi omavate ravimite eemaldamine soodusravimite nimekirjast; haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitiste „lae“ kehtestamine; uus ravimite omaosaluse kord
3. Analüüsi ühte elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel
Sisend
Must kast
Väljund
Tagasiside
Meditsiini-valdkonna töötajad nõuavad suuremat töötasu (nt 10% palgatõusu )
Info võetakse vastu; arutletakse valitsuse tasemel; püütakse leida rahastusvahendid piiratud ressursside tingimustes; kuna raha pole kunagi piisavalt, otsitakse kompromissi ning pakutakse lõpptulemusena 5% palgatõusu
Otsus võetakse vastu ja rakendatakse: meditsiinivaldkonna töötajate palk tõuseb 5%. Mõnevõrra kannatab sama valdkonna mõne teise haru rahastatus (nt mõne meditisiinilise protseduuri või ravimi omaosalustasu tõuseb patsiendi jaoks).
Kompromiss on saavutatud, kuid täielik rahulolu mitte: arstid nurisevad, et palgatõus oli vaid 5%; rahvas pole rahul, et arstide palgatõus on viimase 2 a jooksul niigi tõusnud 10% ja see on keskmisest palgatõusust palju kiirem – nad tahavad samuti palgatõusu; patsiendid pole rahul, sest nende omaosalus tõusis. Teatud aja möödumisel üleüldise palkade tõusuga nõuavad arstid uuesti palgatõusu (sest eelmine ei rahuldanud nende nõudmist täielikult) ja kõik läheb uuele ringile.
4. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut.
Riigikäsitlus
Tsitaat
Põhjendus
Õiguslik
2
Õigusliku riigikäsitluse kohaselt on inimese
seos riigiga kodakondsusel põhinev poliitiline & õiguslik side,
mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Seega Eesti poliitikud kui Läti kodakonsust mitte omavad ja Läti avaliku võimu organisatsiooni mitte kuuuvad isikud ei oma õigust Läti siseasjades kaasa rääkida
Sotsioloogiline
3
Sotsioloogiline vaatenurk näeb riiki ennekõike inimeste ja rühmade tegevustulemina ( „..see on rahvas...“)
Struktuur-funktsionaalne
1
Kahtluse alla on seatud avaliku sektori struktuuri jätkusuutlikkus – struktuurfunktsionaalne riigikäsitlus
Riigiteaduslik
4
Riigiteadusliku käsitluse kohaselt on riik riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks. („... ühiskondlik kokkulepe, mis on ühiseks aluseks..“ )
Tsitaadid:

„Eesti avaliku sektori struktuur ei võimalda postmodernse ühiskonna väljakutsetele vastata ning seega ühiskonna ootusi tagada, mistõttu tuleb riigiinstitutsioonide reformida.“

„Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon , mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on.“

„Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid – see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest.“

„Kaasaegne riik peab võimaldama oma kodanikel rääkida kaasa poliitilistes küsimustes ning kujundama sellest lähtuvalt ühiskondliku kokkuleppe, mis on ühiseks aluseks nii riigiinstitutsioonide toimimisele, kui ka igaühe elukorraldusele.“
5. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta
Domineerimise liik
Näide
Traditsiooniline domineerimine
Näiteks igaühe ema-isa: kõigile õpetatakse juba sünnist, et vanemaid peab austama ja nende sõna kuulama , nii on olnud juba sajandeid (traditsiooniline). Vanematel on kuni laste täiealiseks saamiseni nende üle võim ning nad on ka õiguslikult vastutavad oma järglaste eest (nt riigi makstavad lastega seotud hüvitised – riik tunnustab vanema tööd lapse elu juhtimisel, lapsed on nagu vanemate allüksus).
Karismaatiline domineerimine
Näiteks Evelin Ilves – on nüüdseks edukas ettevõtja, avaliku elu tegelane, kirjanik, saatejuht ja paljude keskealiste ( ja muude vanusegruppide lahutatud/petetud) naiste iidol ( karisma argistumine – esileedi tiitli kõrvalt on võtnud kasutusele teist tüüpi vahendid võimu kindlustamiseks, praegusel juhul võim = avaliku elu keskmes püsimine). Tal on palju järgijaid (poolehoid) ja ta lõikab sellest majanduslikku kasu.
Ratsionaal-legaalne domineerimine
Näiteks erinevat liiki korrakaitsjad ja-hoidjad (austus ja hirm politsei, mupo, sõjaväelaste jm ees) - võimu allikaks pole enam isik ega rühm, vaid ratsionaalsus (me vajame politseid, et tänavatel oleks turvaline, ilma politseita oleks kaos ja vastuhakule järgneks karistus ; me vajame sõjaväge, et sõjaolukorras oleks võimalik riiki kaitsta jne)
6. Too kaks elulist näidet järgmiste võimukäsitluste kohta:
Distributiivne võim
Näide 1. Kaheliikmelises leibkonnas jääb üks liige töötuks. Töötaval liikmel on suurem võim, tal on sissetulek (omab ainelist ressurssi, mida teisel pole) – ta võib teha nt majanduslikke otsuseid, mis esimesele poolele ei meeldi, aga töötu peab neid aktsepteerima, sest temal puudub aineline ressurss
Näide 2. Ülemuse-alluva suhe: ülemusel on võim (tema loob sisekorraeeskirjad, käitumisjuhendid ning maksab palgad), töötajal sellist võimu pole, ta peab ülemusele kuuletuma
Struktuurne võim
Näide 1. „Teeme ära“ kampaania, kus kogukond tuleb kokku ja teeb üheskoos midagi kasulikku oma elukeskkonna parandamiseks (eesmärkide saavutamiseks). Üksikindiviid ei suudaks kogukonna toeta samu eesmärke sama suuruseskaalaga saavutada
Näide 2. Erakonnad – ühtviisi mõtlevad ja samu eesmärke taotlevad üksikindiviidid tulevad kokku ja ühendavad jõud, et pääseda võimule. Üldiselt on erakondadel suurem poliitiline võim, kui üksiküritajail
7. Millised poliitikas osalemise viise oled kasutanud viimase aasta jooksul:

• Allkirjastanud petitsioone
  
• Boikoteerinud tooteid ja inimesi
  
• Osalenud sotsiaalsetes liikumistes
  

8. Analüüsi huvirühma mõjutegureid:
Patsientide esindusühing
Eesti Advokatuur
Eesti Arstide Liit
Uue Maailma Selts
Huvirühma legitiimsus
Leian, et legitiimne - lisaks patsientidele on tunnustanud ka riik (rahastamisega). Hea maine – aitavad ka neid, kes end ise aidata ei suuda ja keda teised ei aita (intellektipuudega isikud, vanurid jm) sealjuures raha võtmata
Jah – pika traditsiooniga (asutatud 1919); saanud ka rahvusvahelise tunnustuse
Jah – pika traditsiooniga (asustatud 1921); on ametiühing; tunnustatud ka rahvusvaheliselt (nt Euroopa arstide ühenduse liige)
Ei – noor, kindla väikese maa-alaga piirnev hobi korras tehtud klubi
Liikmeskond:
(1) arvukus,
Pole teada. Liikmeks saavad astuda kõik, peale arstide. Otsivad ja kaasavad vabatahtlikke. Ilmselt suurem, kui Arstide Liidus
984 – üsna väike, aga väga rangelt valitud liikmeskond
2800, kuid kõik liikmed pole arstid
Pole teada, liikmeks saavad astuda kõik soovijad. Ilmselt alla 1000
(2) esindavus,
=liikmesuse intensiivsus? Teoreetiliselt esindavad enamust elanikkonnast. Reaalne liikmete arv ei ole teada, kuid kindlasti alla 50% kõikidest Eesti patsientidest
=liikmesuse intensiivsus? Esindavad advokaate, kuid advokaatideks võib nimetada vaid advokatuuri liikmeid. Seega 100% (nt advokatuurist kriminaalkaristuse tõttu väljaheidetud advokaat ei ole enam advokaat, vaid jurist)
=liikmesuse intensiivsus? Kõik Eesti arstid ei ole ühenduse liikmed, pakun, et umbes 50-60% ringis
=liikmesuse intensiivsus? Ilmselt kõik vastava piirkonna elanikud ei ole seltsi liikmed, umbes 50-60%?
(3) isiklik/kutsealane mõjukus ,
Liikmete staatused /positsioonid pole teada; liituda saab igaüks. Ühinguna siiski omavad võimu, sest on olemas kogemused ja teadmised (juhtumite näited kodulehel)
Üsna mõjukad liikmed. Osalevad aktiivselt õigusloomes , on osa rahvusvahelistest organisatsioonidest jne
Kõik liikmed ei ole arstid, kuid arstidel iseenesest on mõjukust (nn tavainimesega võrreldes)
Liikmed pole teada, aga ilmselt pole seltsi ega selle liikmete mõjukus kuigi suur
(4) pühendumus
Tundub, et üsna pühendunud – ka väheste rahaliste võimaluste juures abistavad inimesi tasu võtmata. Samuti ei kogu nt liikmemaksu, on vabatahtlikke töötajaid
Tundub, et üsna pühendunud – osalevad õigusloomes, otsivad ja saavutavad kontakti teiste sarnaste (rahvusvaheliste) organisatsioonidega, võitlevad oma õiguste eest kohtus. Tundub, et ühingus on paigas kindel hierarhia , reeglid ja põhiväärtused. Tundub olevat hästi organiseeritud ja toimiv ühendus
Pühendunud – teevad koostööd teiste sarnaste organisatsioonidega, liikmed osalevad streikides, võtavad ja edastavad seisukohti arstide tööga kaasnevates küsimustes ja arstiabi rahastamise küsimustes, ühendusel on kindel struktuur
Seltsi veavad aktiivsed ja pühendunud inimesed – olemas on kohalike jõududega püsti pandud raamatukogu, seltsi koduleht, oma raadio jm
Rahavõimaluste olemasolu
Jah -rahastatakse projektipõhiselt; rahastajateks nt sotsiaalministeerium, Euroopa Sotsiaalfond
Jah. Riik, ilmselt ka liikmetasud ja mõningane rahaline toetus sarnastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt
MTÜ. Diferentseeritud liikmemaks. Ilmselt on rahalised vahendid piiratud, kuid mitte olematud
MTÜ. Liikmemaks. Ilmselt üsna piiratud
Juurdepääs poliitika kujundamisele:
(1) otsene
Otsene juurdepääs puudub
Olemas
Puudub
Ei
(2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu)
Olemas – EPE töö tulemusel hakati töötama nt asendusemadusse puutuva seadustamise kallal
Ilmselt olemas, kuid suurema tõenäosusega kasutavad võimalust otseselt asju ajada
Jah - peale meediakajastust ja streiki said lõpuks palgatõusu, mida olid nõudnud
Ilmselt ei oma veel nii suurt mõjuvõimu, et olulisel määral avalikku arvamust kujundada
Huvirühma võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone)
Otseselt mitte. Kaudselt olemas – neil on olemas teadmised ja kogemused, kuidas ravivigu teinud meedikud tegude eest vastutama panna (nt rahalise kompensatsiooni nõudmine kohtus, vea teinud arstist ette kandmine tervishoiuasutuse juhtkonnale jm)
Otseselt mitte. Olemas kaudselt (nt oskus ja kogemused kohtusse pöördumisel oma tahtmise saamiseks)
Jah – nt korraldades arstide üleriigilist streiki tekitavad väga palju probleeme
Ei
6