Norra Kuningriik (0)

KALAMAJA PÕHIKOOL
9. kl
Stella Loodus
Norra Kuningriik
Referaat
Tallinn 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
Ajalugu 4
Riik 8
Rahvastik 9
Majandus 10
Kultuur 11
Geograafia 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus
Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km).
Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed .
Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo , Bergen , Trondheim, ja Stavanger.
Ajalugu
Kiviaeg
Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr.
Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500 . aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal.
Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised . Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate.
Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat.
Neoliitikumis (4000 eKr – 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse steinøksfolket. Tolleaegsetel kaljujoonistel on küttimise ja kalade motiivid, nii et jaht ja kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud megaliithaud Østfoldis.
Pronksiaeg
Pronksiajal oli ühiskond organiseeritum ja kihistunum kui kiviajal. Ilmus pealike klass, kellel olid sidemed Lõuna-Skandinaaviaga.
Asustus muutus paiksemaks ja võeti kasutusele hobune ja ader . Jätkati kivitööriistade kasutamist, kuid aristokraatia kasutas üha enam pronksesemeid staatusesümbolitena. Leidude tuumala on edelas ja võib pidada kindlaks sidet Jüütimaaga.
Viikingite aeg
Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades.
Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne’i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel – et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare.
Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need vastupidavad mehed rändasid Ameerikasse ja tagasi – mis annab tõestust nende laevade merekindlusest. Viikingiaeg kulmineerus 1066. aastal, kui Norra kuningas Harald Hardraade ja tema mehed kaotasid Inglismaal Stamfordi silla lahingu.
Keskaeg
12. ja 13. sajandil tugevnes kuningavõim, mis alistas nii kiriku kui feodaalid . Traditsiooniline ilmalik aristokraatia asendus teenistusliku aristokraatiaga. Siis muutus ka talupoegade staatus – varasematest vabadest maaomanikest said rentnikud. Siiski rentisid Norra talupojad maa enamasti terveks eluks ja nende staatus oli parem kui suures osas tolleaegses Euroopas. Viikingiajast alles jäänud orjapidamine kadus keskaja kõrgperioodil.
Sellel ajajärgul nihkus Norra poliitiline raskuspunkt edelast Oslo fjordi ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Håkon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn.
Sõltumatu monarhia
18. novembril 1905 valis Storting Norra kuningaks Taani prints Carli. Prints Carl oli abielus Suurbritannia kuninga Edward VII tütre printsess Maudiga ja tal oli üks poeg. Uus kuninglik perekond saabus Norrasse 25. novembril. Prints Carl võttis endale nimeks Haakon VII ning vandus Stortingi ees truudust Norra põhiseadusele.
Kui liit Rootsiga lagunes , oli Norras parajasti majanduskasvu periood. Rahvaarv kasvas jõudsalt ja olukord tööturul paranes . See oli tööstusrevolutsiooni teise etapi tulemus – Norras olid sellele iseloomulikud odava hüdroenergia kasutamine ja väliskapitali investeeringud . Ehitati üles elektrokeemia - ja elektrometallurgiatööstus, turule ilmusid uued tooted. Loodi sellised suured kontsernid nagu Norsk Hydro, kerkisid mitmed uued tööstuskeskused. Majanduslik tõus jätkus kuni Teise maailmasõja puhkemiseni.
Norra töölisliikumisele pandi alus enne liidu lagunemist Rootsiga. Esimesed ametiühingud moodustati 1872. aastal, 1887. aastal asutati Tööpartei. Üleüldine valimisõigus anti meestele 1898 . ja naistele 1913. aastal.
II maailmasõda
Norra oli ennast kuulutanud neutraalseks riigiks Teise maailmasõja ajal. 9. aprillil 1940 sisenesid Norrasse Saksa väed ning hoolimata Suurbritannia ja Prantsusmaa osutatud sõjalisest abist ei jäänud Norral muud valikut kui alistuda. Kuninglik perekond, valitsus, mõned kaitseministeeriumi juhttegelased ja tähtsad tsiviilametnikud põgenesid Suurbritanniasse. Okupeeritud Norra riigikomissariks määrati Josef Terboven.
Norra pakkus oma liitlastele vastutasuks oma kaubalaevastikku, millesse kuulus üle 1000 laeva, kogumassiga üle 4 miljoni tonni. Suurbritannias ehitati Norra sõjavägi taas igakülgselt üles. Muist üksusi osales merelistes operatsioonides Atlandil, Mandri-Euroopa vallutamisele järgnenud lahingutes ning Ühendkuningriikide ja mandri kohal toimunud õhulahingutes. Sõja lõpupoole lubasid rootslased Norral oma sõjalisi üksusi koondada ka Rootsi territooriumil. Osa neist jõududest osales ka aktsioonides Saksa vaenuvägede vastu – pärast seda, kui Nõukogude väed olid rünnanud väikest piirkonda kaugel Finnmarki kirdeosas Põhja-Norras ja vabastanud selle. Okupeeritud Norras kasvas aastast aastasse tsiviilvastupanu. Koondati salajasi sõjaväeüksusi, mida sakslased suureks ohuks pidasid .
Norra jäi okupeerituks kuni Saksamaa alistumiseni 1945. aastal. Alistumise hetkel viibis Norras ligi 400 000 Saksa sõjaväelast. Saksa okupandid ekspluateerisid Norra majandust. Natside terrorirežiimi kuritegude hulka kuuluvad hukkamised ja massimõrvad, kuigi veidi väiksemas ulatuses võrreldes teiste okupeeritud riikidega.
8. mail 1945 hakkasid Norra vastupanuliikumise väed natsidelt ametikohti üle võtma. Järk-järgult saabusid neile appi liitlasväed ning Norra üksused Suurbritanniast ja Rootsist. Riigi üleminek okupatsioonivõimude käest liitlasvägede kätte toimus valutult. Eksiilis olnud valitsus naasis Suurbritanniast koju ja 7. juunil jõudis ka kuningas Haakon Briti sõjalaeva pardal Oslo sadamasse.
Sõja käigus olid sakslased rekvireerinud 40% Norra SKP-st. Sellele lisandus veel tavaline sõjarüüste. Finnmarkis olid kahjud ulatuslikud – suured piirkonnad olid hävinud sakslaste taganemisel kasutatud „põletatud maa“ taktika tõttu. Paljud linnad ja asulad hävisid pommitamiste või süütamiste tõttu.Riik
Riigikord
Norras kehtib parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia.Riik on demokraatlik, seega on võimu allikaks rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi (Storting), vallavalitsuste, ja maavolikogude (fyllkesting) valimistes.
Norra praegusel kuningal, Harald V-l, puudub poliitiline võim.
Storting
Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast – Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib pärast parlamendivalimisi välja ühe neljandiku saadikuid, mis moodustab Odelstingi. Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks. Kumbki koda peab oma istungeid eraldi.
Parteid
Enamik praegu Norra poliitikas domineerivatest erakondadest on olnud parlamendis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi nende valijate lojaalsus on vähenenud, mille põhjuseks on tugev parteidistsipliin. Esimesena parteina tekkis Norras Venstre, järgmisena Høyre.
Stortingis on hetkel esindatud järgmised parteid: Töölispartei (Arbeiderpartiet), Progressipartei (Fremskrittspartiet), Konservatiivne Partei (Høyre), Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti), Keskpartei (Senterpartiet), Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti), Liberaalne Partei (Venstre).
Rahvastik
Rahvaarv
Norra populatsioon on 2011. a. 1. jaanuari seisuga 4 920 305, millega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Võrreldes 1801. aastaga on rahvaarv kasvanud üle kuuekordselt.
Asustus
Rahvastikutihedus Norras on 14,8 in/km².
Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas – Oslos ja selle ümbruses –, ei ole rahvastik koondunud suurimaisse linnadesse, vaid jaotub ühtlaselt.
Etniline koosseis
Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste endi kõrval, kes moodustavad umbes 90% rahvastikust, on suurimad põlisrahvad saamid ja kveenid . Norras on suurel hulgal immigrante nii Poolast, Iraagist, Somaaliast, kui ka Türgist. 2009. aastal seisuga olid Norras 6,3% elanikest välisriigi kodanikud.
Migratsioon
2006. aasta rahvaloenduste järgi elas Ameerika Ühendriikides ligi 4,7 miljonit ning Kanadas veidi üle 432 000 välisnorralast.
Viimastel aastatel on just immigratsioon olnud Norra rahvaarvu suurenemise põhjuseks. Statistika Keskbüroo andmetel elas Norras 2011. aasta alguses u. 883 000 immigranti, mis moodustab 18% rahvastikust.
Suurim Euroopa-väline vähemus riigis on Pakistani norrakad (31 000 in.), enamus neist elavad Oslo ümbruses. Euroopasiseselt on enim inimesi Norra sisse rännanud Poolast, Saksamaalt, Rootsist, ja Lätist.
Majandus
Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus, pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta - ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.
Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.
Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel .
Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada , aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.
Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik.
Aastate 1972 ja 1994 referendumitel otsustas Norra mitte liituda Euroopa Liiduga.Kultuur
Filmikunst
Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 6-minutilist draamat „Fiskerlivets farer“, mille valmimisajaks peetakse aastat 1907. Esimene helifilm, „Den store barnedåpen“, loodi 1931. aastal. Silmapaistvaimaks animeeritud filmiks peetakse Ivo Caprino „Flåklypa Grand Prix’d“.
Muusika
Peale klassikalise muusika – Edvard Grieg, Rikard Nordraak – on Norra üks tähtsamaid muusikastiile olnud black metal . 1990ndatel aastatel loodi mitmeid bände, mis on siiani maailmakuulsad, nende seas ka Gorgoroth, Mayhem, ning Darkthrone. Norra popmuusika lipulaevadeks on a-ha ja Röyksopp.
Kirjandus
19. sajand oli Norra kirjanduse õitseaeg. Henrik Wergeland ja J. H. Sebastian olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse iselaadi traditsioonile. Henrik Ibsenit peetakse üheks maailma suurimaks näitekirjanikuks. Tähtsad kirjanikud olid ka Bjørnstjerne Bjørnson, Jonas Liegasaid, ja Amalie Skram. Rahvamuinasjutte, mis ilmusid esimest korda 1840ndatel ning millel oli suur tähtsus norra kirjakeele kujunemisele, andsid välja Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moes.
20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes mõlemad said Nobeli kirjandusauhinna.
Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine , ulatudes kultuuriradikalismilt vasakradikaalse modernismini. Tänapäeva autoritest on tuntud Jan Kjærstad, Lars Saabye Christensen ja Erik Fosnes Hansen . Jon Fosse oli 21. sajandi alguses Euroopa mängituim nüüdiskirjanik.Geograafia
Suurt osa riigist domineerib mägine maastik , mis koosneb peamiselt fjordidest – Jääaja lõpul tekkinud sügavatest kitsastest lahtedest. Maad katab enamjaolt graniit ja gneiss , kuid liivakivi , paas, ning kilt on samuti levinud. Kõrgeimaid alasid ning Finnmarki maakonda katab igikelts .
Norra alal on umbes 1600 liustikku, millest kõige suuremad asuvad Svalbardil saarel, maismaad katavad liustikud vaid 1% ulatuses. Suurima pindalaga liustik – 487 km² – on Jostedalsbreen.
Rannajoon on, kõiki saari arvestades, 83 281 km pikk ning seda iseloomustavad fjordid , suurim neist Sognefjorden. Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Kliima
Golfi hoovuse tõttu on Norras oodatust kõrgemad temperatuurid ja rohkem sademeid, eriti rannikujoonel. Põhjapoolseimas osas on lähisarktiline kliima, Svalbardil valitseb aga arktiline tundra.
Bioloogiline mitmekesisus
Norras on esindatud 16 000 liiki putukaid, 20 000 liiki vetikaid, 2800 liiki samblikke ja samblaid, 2800 liiki soontaimi, 7000 liiki seeni, 450 liiki linde, 90 liiki imetajaid, ligi 200 liiki kalu, ja 4500 liiki selgrootuid . Punases raamatus on neist 4599 liiki.
Suurim kiskja Norra vetes on kašelott, maismaal polaarkaru. Suurim kala on hiidhai ning suurim imetaja harilik põder.
Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Norway
http://ndla.no/
Reusch, H. (1905). Norges geografi. Oslo.