10. klassi ajalugu (19. sajand) (0)

Ajalugu V periood 3
Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajajärk 1799- 1814 - 1815
1814 oli tema esmakordne loobumine troonist. Siis tuli 1815 tagasi 100ks päevalt ja siis loobus teist korda võimust.
1799 aasta kui Napoleon võimu enda kätte haaras. Napoleon viis väed, mis talle kuulusid seadusandlikusse korpusesse ning lasi seadusandliku korpuse ja direktooriumi laiali saada. 1799 saab prantsusmaal alguse selline valitsusvorm nagu Konsulaat . See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus. Selles oli sõnaselgelt kirja pandud, et võim kuulub esimesele konsulile ja selleks on Napoleon.
Seadusandlik võim esinduskogude näol jäi külll püsima, kuid reaalselt sellel esindus kogudeel võimu ei olnud. Tal olid need teised kogud nagu kattevari vms.
1804 aastal Napoleon sellest kattevarjust loobus. Siis ta kroonis ennast keisriks. Napoleon valitses absolutistlikult, otsustas kõike ise, kontrollis kõik ise. Vormiliselt räägiti , et eksisteerib rahva suveräänsus ja nii.
Mida N ajal ette võeti?

• Koostati tsiviil koodeks e Napoleoni koodeks- sinna tsiviilkoodeksisse pandi kirja see, et kodanikud on võrdsed seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes. Eelistati mehi. Napoleon säilitas maavalduse puutumatuse- sellega säilitas N revolutsiooni aegsed muutused maavaldustes. Maa jäi eraomandiks ja need kes olid rev päevil maa omale saanud, see maal jäi neile- nemad olid need, kes N toetasid! Kirik ja endised aadlikud ei toetanud Napoleoni kuna N mingis mõttes järgis seda mida rev ajal oli algatatud. N ajal loodi tugev keskvõim. Koha peale seda võimu teostama saadeti perfektid. Perfektid ja linnapead määrati N poolt. Nemad pidid maakondades ja linnades N poliitikat ellu viima.
  

Euroopa teistele valitsejatele N kujutas ohtu , sest nende jaoks oli ta siiski rev jätkaja.
Nad moodustasid N vastaseid liite ehk N vastaseid koalitsioone. Esialgul õnnestus N-l alistada kõik Prantsusmaa vastased, va Inglismaa. Oma aja kohta oli Napoleon väga hea väejuht. Võrreldes kaasaegsete väejuhtidega oli N parim. N-l oli kasutada massiarmee, mis oli loodud üldise väekohustuse põhimõttel. 20-25 aastased mehed võieti liisku tõmbamis põhimõttel sõjaväkke. Napoleon võttis eesmärgks oma vastased ükshaalav purustada, enne kui nad jõuavad ühineda. Selleks, et vastaseid ükshaaval purustaada, selleks pidid marsid millega sõjavägi asukohta vahetas, pidid olema väga hästi planeeritud. (jalgsi liikusid ju)
Hästi planeeritud see, kuidas sõjavägi asukohta muudab.
Hästi pidi olema planeeritud varsutamine, et õhtuks oleks olemas vajalik söök ja peavari ja nii, seal kus nad õhtuks olid noh , liikusid. Mingi 30 km päevas said liikuda .
Selleks, et inglismaas jagu saada kehtestas N inglismaa vastu kontinentaal plokaad. St seda, et Prantsusmaa ja temaga seotud riikidel keelati igasugune kaubavahetus Inglismaaga. Reaalselt seda 100 % ei suudetud läbi viia, sest prantslased tegelesid ise salakaubandusega. Inglismaa oli üle läinud vabrikutoodangule ja see oli kvaliteetne ja odav, võrreldes Prantsuse omaga .
Põhimõtted mis levisid N vallutuste kaudu Euroopas:

• Kaotati feodaalkord- neis, kus see veel eksisteeris, siis selle tulemustel see kaotati. V.a Venemaa!
  
• Tsunftisudlus ja majanduspiirangud kaotati.
  
• Kodanike juriidiline võrdõiguslikus- tsiviilkoodeks võteti eeskujuks.
  
• Rahvusliku eneseteaduse tõus. – Vastuolusid oli palju kohtades
  
• Tõi kaasa üldise sõjaväe kohustuse.
  

Viini kongress
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärgule tegi lõpu Viini kngress, mis oli 1814-1815. Euroopa riikide kongress Viinis.

• Et paika panna riigipiirid .
  
• Korrastada poliitilist süsteemi Euroopas.
  

Prantsusmaad koheldi kui suurriiki ja võeti võrdväärse partnerina KUIGI tema pärast olid need sõjad ja asjad.
Viini kongressil lähtuti kolmest põhimõttest:

• Legitiimsus põhimõte- seaduslikuse põhimõte- seetähendas seda, et enne Prantsuse revolutsiooni valitsenud dünastiate võim tuli taastada. Oli kaks erandit: Saksamaa- Napoleon oli 1896ndal aastal suure osa saksa väikeriikidest mida oli umbes kolmsada, oli Napoleon liitnud, järgi jäi 39. Neid väikeriike uuesti ei hakatud taastama . Jäi 39 väikeriiki, need ühendati Saksa liitu- suhteliselt lõtv liit, siseasjades olid need väiksed riigikesed omaasjad, aga saksa liitude vahelised sõjad olid keelatud ja et välissõda alustada oli vaja välis nõusolekut. Poliitiliselt Saksamaad ei ühendatud- prantsusmaa tahet arvestati- prantsusmaa kartis suurt vastast. Teine erand : Rootsis ei taastatud vana dünastiat troonil.
  
• Julgeoleku põhimõte- Prantsusmaa ümbritseti väikeriikide, need kes tulevikus oleks pidanud võtma siis rünnaku esimesena vastu.
  
• Tasakaalu põhimõte- suurriikidele jagati juurde maid võrdselt- mitte ruutkilomeeetrites võrdselt, vaid olulisuselt. Ei arvestatud väikeste riikide huvidega . Nad ei hoolinud neist rahvastest kelle maid jagati.
  

Olulised otsused:

• Prantsusmaale lubati , et kunstivarad, mis ta sõajkäikudel oli saanud, need jäävad talle alles. (itaalija ja egiptus)
  
• Orjakaubandus kuulutati tsivilistatsiooni ja inimõigustega vastuolus olevaks.
  

Viini kongressil moodustati ka kaks liitu, mis pidid kongresse otsuseid tagama.

• Pühaliit
  
• Nelja riigi liit e nelikliit
  

Tööstuslik pööre

• Käsitsi tööd asendavad masinad
  
• Manufaktuuride asemel tulevad vabrikud.
  

Selleks et tööstuslik pööre saaks toimuda oli:

kõige olulisem põllumajanduslik pööre. – see oli võimalik siis kui maa muutus eraomandiks. Järelikult siis need, kes seda maad omasid olid huvitatud maa efektiivsemaks kasutamisest. Kui maad kasutati efektiivselt, siis toodang tõusis. Toodanguga oli võimalik ära toita linnaelanikud, sest kui põllumajandus oleks andnud vähe toodangud, siis poleks olnud võimalik linnaelanike ära toita. Kui tootmine muutus effektiivsemaks siis tööjõud vabanes. See tööjõud liikus linnadesse, need kes linna läksid, neist said vabrikutöölised.

Teine eeldus, et see pööre saaks toimuda oli tööliste olemasolu, osaliselt olid need, kes siirdusid maalt linna, aga lisaks nendele rakendati töölistena ka käsitöölisi ja manufaktuuride töölisi, kes ei suutnud konkurentsis vastu pidada.

Veel vajati kapitali- väga sageli said suurkaupmeestest vabriku omanikud , sest neil oli kapitali. Ehk ühelt poolt kogunes kapitali kaubandusest. Teiseks pangalaen . Ja veel tehti aktsiaseltsid- aktsiate müügiga-aktsiate abil, väärtpaberi müügi abil oli võimalik kapitali koguda.

Tehnika areng oli vajalik- oli vaja leiutada ja konstrueerida masinad.
Tööstuslik pööre vajas ka turgu ehk ostjaskonda. Esmaseks turuks oli üha kasvav linnaelanikkond ja põllumajandusliku pöörde üle elanud maatüübid.
Tööstuslik pööre toimus eriaegadel. Kõigepealt inglismaal. See algas 1760nendatel- 80nendatel. Algas eelkõige tekstiilitööstusest.
Kestis mingi 1850-ni. Igale poole pmst oli pääsenud domineerima masinad.
Prantsusmaal algas tööstuslikpööre 18-19 saj vahetusel. Tänu FRA revile muutus maaa eraomandiks. See pööre jõudis lõpule 1860nendatel aastatel.
USAs algas tööstuslikpööre 19 saj alguses ja lõppes 1850nendatel.
Saksamaal algas ka 19 saj alguses aga lõppes alles 1880.
Venemaal sai alguse 1870nendatel aastatel- SIIT KADUS ÄRA MIDAGI Ä
Industriaalühiskond- kui tööstuses on hõivatud sama palju kui põllumajanduses või rohkem kui põllumajanduses ja tööstus annab põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustab:

• Linnastusmine e urbaniseerumine. Töölis linnaosad parakkide ja töölikasarmutsega . sotsiaalne kontroll vähenes
  
• Uue leibkonna mudeli teke- suurpere asemele tekkis väikepere- probleemiks tekkis see, kes tegelev väikelaste hoidmisega ja probleem tekkis mis saab vanuritest.
  
• Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga- oluline oli klass mitte seisused . Ülemklass, keskklass ja alamklass. Klassi kuuluvuse määras ära varanduslik olukord. Kesklassi kuulusid kodandluse esindajad ja alamklassi kuulusid inimesed, kes tegid füüsilist tööd. Sotsiaalne mobiilsus suurenes- liikumine erinevate klasside ja kihtide vahel suurenes.
  
• Töölisliikumise teke- palga ja töötingimuste arvelt hoiti kokku. Tervise ja olmemured olid töölise enda kanda. Ohutusest väga ei hoolitud. Ettevõtete omanikud ei olnud huvitatud sotsiaalhoolekandest ja ma ei tea. Oma huvide kaitseks hakkasid töölised organiseerima ametiühinguid. Rajati ühised kindlustus kassad , töö puuduse, haiguse ja vanadusekindlustuseks. Esialgu need ametiühingud tegutsesid illegaalselt. Inglismaal tunnistati need ametlikuks 1824. Prantsusmaal aga seaduslikeks alles 19 saj teisel poolel.
  
• Maailmamajanduse maailmakaubanduse teke. Toimus transpordi areng. Seal on hästi oluline raudtee transport. Võimalik tooraine ja valmistoodangu vedamine vajalikesse kohtadesse . Merel tulid kasutusele aurikud . Tekkisid esimesed ülemaailmsed majanduskriisid. Sest olid kõik tihedalt seotud ja nii ju. Esimene majanduskriis oli 1847
  
• imperialismi teke- suurriikide vaheline konkurents, mis laienes kogu maailmale. Oluliseks muutus kolooniate omamine , et kindlustada tööstus odava toorainega. Suurimaks koloniaalimpeeriumiks oli Suurbritania . Ja suuuruselt teine oli Prantsusmaa.
  

POLIITILISED IDEOLOOGIAD
Ideoloogia- korrastatud ideede skeem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi.
Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu olemasolevale ühiskonna korraldusele ja esitab oma väärtushoiakutes lähtuva ideaalse ühiskonna käsitluse.
Poliitilised ideoloogiad tekkisid seoses prantuse revolutsiooni ja pra revolutsiooni tulemuste ja tööstusliku pöördega.
Kolm olulist ideoloogiat :

konservatism
peamine eesmärk oli säilitada valitsemine, kui ka ühiskond muutumatuna.Eesmärgiks oli ka vältida järske muutusi.
Vahendid eesmärgi saavutamiseks oli , et nagu igasugune libaaarne liikumine maha suruda ja olla vastu radikaalsetele reformidele. Ühiskonnakiht kelle huve esindas: aadelkond , monarhistlikult meelestatud ülemklass e. Kõrgklass (kokkuvõttes siis aadelkond ja ülemklass)
Traditsioonid: olid seal olulised, hoidsid koos vms
Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik
Elitaarsus, on olemas selline väikesearvuline eliit , mis valitseb ja ülejäänud inimesi pole tarvis valitsemise juurde lasta ja väga oliline on see, et inimene teaks oma kohta ühiskonnas.
Oluline on kiriku ja riigi liit- kirik peaks aitama riiki valitseda ja tagab moraali ühiskonnas.
Majanduse seisukohalt on oluline kauplemise ja tootmis vabadus mis põhineb eraomandil ja nähti ette kodumaise kapitali kaitset. (sisseveetavale kaubale tollimaksud )

liberalism
põhi eesmärk: inim- ja kodanikuõiguste ja vabaduste tagamine.
Vahendid selle saa vutamiseks: valdavalt reformide abil
Kelle huve esindas: kodandlus eeskätt
Huvid: üksikisiku huvid olid mängus vms
Muutused läbikaalutud (roformid)
Idividualism : üksik isiku huvid on alati tähtsamad kui riigi või kollektiivi omad
Parlanetarism: kodanikel on valimisõigus
Võimaluste võrdsus- see kui kõrgele inimene ühiskondlikult tõuseb, see ooleneb inimesest endast.
Antiklerikalism- igausugu seost kiriku ja riigi vahel eitati. Eitati kiriku sekkumist ühiskondliku ellu.
Kauplemis ja tootmisvabadus, mis põhineb eraomandil, aga siin ei nähtud ette, et kodumaist turgu peaks kaitsma.

sotsialism
Peamine eesmärk: sotsiaalse võrdsuse ja õiguse tagamine.
Vahendid eesmärgi saavutamsieks: kaks võimalust: üksosa arvas , et seda on võimalik saavutada läbi revolutsiooni (kommunistid arvasid nii) teine osa arvas, et on võimalik läbi reformide seda saavutada (sotsiaaldemograadid)
Kelle huve esindas: töölisklassi
Huvid: ühiskonnahuvid
Rahvuslik liikumine
Rahvuslik liikumine taotles:
1) Taotles keele ja kultuuri säilumist. Just neil rahvastel, kes olid osaks mõnest suurest rahvast, kus suruti peale oma keelt ja kultuuri. Nt Austria-Ungari(seal elasid veel poolakad, sloveenid, ukrainlased).
2) Rahvuskeelne haridus – emakeelne õpe
3) Rahvusliku kõrgkultuuri loomine – oma kunstnikud , kirjanikud, heliloojad . Enamasti oli tegemist rahvakultuuriga(pärimuse teel suuliselt)
4) Rahvuslikust rõhumisest vabanemine – rahvad tahtsid teiste rahvaste võimu alt vabaneda
5) Poliitilise killustatuse kaotamine – sakslased , itaallased(rahvus on jagatud paljude väikeriikide vahel)
6) Eesmärgiks ka oma riigi loomine
Rahvuslik liikumine jaguneb neljaks :
1) Elitaarne etapp – kujuneb rahvuslik eliit(kirjanikud, kunstnikud, haritlased) – hakkavad väärtustama rahvust
2) Haritlaste etapp – haritlaste liikumine -> rahvuslikku liikumisse ei ole haaratud vaid eliit, vaid sinna kuuluvad ka haritlased, üliõpilased, kooliõpetajad
3) Seltsiliikumise etapp – kaasa on haaratud ka juba massid, peamiselt tegeletakse kultuuriliste ettevõtmistega(laulu- ja mänguseltsid, põllumeesteseltsid – Eestis)
4) Majanduslik poliitilise liikumise etapp – tekivad esimesed erakonnad, kujunevad rahvuslikud poliitikud ning seatakse eesmärgiks oma riigi teke
Iga etapi kohta Saksamaal 2-3 näidet:
1) Berliini ülikooli rajamine, Fichte tegevus – mõistis hukka absolutistliku monarhia
Tekivad mõisted nagu saksa kirjandus, kunst , teater, filosoofia
2) Wartburgi kogunemine
Üle Saksamaaline üliõpilaste liit – andis rahvusvärvid
3) Meestelaulu seltside rajamine
Jahni rajatud turni- ja võimlemisseltside tegevus
Esimene laulupidu
4) 1832. aastal Hambachi lossi juures saksa liberaalide koosolek(kogunesid erinevate rahvakihtide esindajad, nõue ühtse Saksa riigi loomiseks)
Saksamaa Tolliliidu loomine, raudteede rajamine.
Saksamaa rahvusriigi loomine
Saksamaa koosnes 39 väikeriigist. Sinna on arvestatud ka 4 vabalinna(ei allunud ühelegi riigile, tegutses iseseisvalt).
Rahvusriigi tekkeks oli 2 võimalust:
1) Ühinemine alt – rahvusriigi loomine toimuks revolutsiooni teel(osalevad rahvamassid ). Kõikides Saksa väikeriikides toimub revolutsioon, olemasolevad valitsejad kukutatakse, valitakse ülemaaline esinduskogu ning see esinduskogu määrab ära selle, milline peaks kujunev riik olema.
Saksamaal üritati seda läbi viia 1848. – 1849. aasta revolutsiooni käigus – algas paljudes Saksa väikeriikides. Saksamaal jõuti ka Frankfurdi parlamendi valimiseni – esinduskogu, mis pidi Saksamaa ühendama. F. Parlament pöördus ka Preisi kuninga poole, et see hakkaks ühtse Saksamaa keisriks. Preisi kuningas keeldus, sest ta ei tahtnud olla revolutsiooni pantvang – ta oleks pidanud ka liberaalse kodanluse huvidega arvestama(tema valitsemisvõimalused vähenesid), ta poleks saanud valitseda nii, nagu soovis.
Ühinemine alt kukkus Saksamaal läbi.
2) Ühendamine ülalt – ühendamine toimuks läbi suurema Saksa riigi – kõik teised saksa riigid ühendatakse ühe Saksa riigi alla. Ühendajarollile pretendeerisid Austria(sel korral oleks tekkinud Suur Saksamaa riik) ja Preisimaa (oleks tekkinud Väike Saksamaa).
Võitjaks tuli Preisimaa – on seotud sellega, et 1861. aastal sai Preisi kuningaks Wilhelm I. 1862. aastal määras Wilhelm I kantsleriks Otto von Bismarcki -> tema oli tegelikult see, kes ühendas Saksamaa.
Saksamaa ühendamise poliitika kannab nime raua- ja verepoliitika - > ühendamine toimub sõjalisel teel: kõigepealt oli tarvis luua tugev armee .
1866. aastal toimus Preisi-Austria sõda. Sõja tulemusena kaotas Austria Põhja-Saksamaal oma mõjuvõimu. 1867. aastal moodustati Põhja-Saksa liit – Preisimaa juhtimisel. Kõik, kes sinna liitu kuulusid, tunnistasid Preisi valitsejat ja valitsusjuhina Bismarcki.
Saksamaa lõplikuks ühendamiseks pidas Preisimaa uue sõja -> Preisi-Prantsusmaa sõda(1870 – 1871). Prantsusmaa tahtis ära hoida tugeva Saksa riigi teket. Selle ära hoidmiseks toimus sõda – alustas Prantsusmaa. Bismarcki tegevuse tõttu oli Prantsusmaa sunnitud sõda alustama. Prantsusmaa oli kindel oma sõjalises tugevuses. Kuid Preisimaal loodud tugev armee ei olnud tasemete poolest võrreldatavad(Preisi väed tugevamad) -> sõjategevus toimus Prantsusmaa territooriumil, kuningas Napoleon III piirati ümber, piirati Pariisi. Preisi-Prantsusmaa sõda tõi kaasa tollase Prantsuse keisririigi kaotamise – moodustati vabariik.
Osa Prantsusmaast oli Preisimaa käes.
18. jaanuaril 1871. aastal kuulutasid Saksa vürstid(põhja ja lõuna) Versaille lossis Wilhelm I ka Saksa keisriks. Prantsusmaa oli sunnitud Saksamaale loovutama Elsass Lotringi piirkonna – see oli ka üheks I MS puhkemise allikaks(Prantsusmaa tahtis seda tagasi saada).
Sõda tähendas seda, et tekkis Saksa keisririik . Nüüd Prantsusmaa positsioon vähenes ja selle võttis endale Saksamaa. Prantsusmaa majanduslik areng sõja tõttu aeglustus(kaotas tööstusele vajaliku toorainebaasi – Elsass Lotering).