Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende mõtlemis-, tunde- ja käitumisprobleemide puhul. Ta vastutab oluliste isikuandmete ja info õige kasutamise eest. Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad: · õpilaste probleemide ja koolistressi ennetamine · õpilaste probleemide väljaselgitamine (sh testimine ja testitulemuste tõlgendamine) · õpilaste nõustamine (kuulamine, toetamine, julgustamine, juhendamine jms) · õpilaste, õpetajate, lastevanemate psühholoogia-alane koolitamine · koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks · koostöö juhtkonnaga kooli hea psühhokliima tagamiseks (selle alla kuulub nii koolivägivalla probleemide lahendamine kui ka kooli sisekorra ja õppetöö korraldusega seonduv) Koolipsühholoogi töös tuleb ette suhtlemist ka selliste inimestega, kes pole valmis psühholoogilist abi saama mõnikord ei tea laps, et ta vajab abi, samuti ei mõista seda ka
Perekonnal on elus väga tähtis roll ja veelgi tähtsam on täisväärtuslik perekond.Täisväärtuslik perekond on minu jaoks see kui on mõistvad vanemad, kes oma lastest hoolivad, kes on loonud turvalise kodu, kuhu tahaks alati minna, kes ei joo ja kes võimaldavad oma lastel elada ja kasvada muretult ja südemevaludeta. On oluline, et perekonnas on nii isa kui ema. Samuti on ka vanavanematel tähtis osa perekonnaelus. Vanasti oli perekond koos laste, lastevanemate ja esivanematega. Kõik elasid rõõmsalt ühise katuse all. Kui rääkida perekonna ajaloost, siis tuleb kindlasti meenutada oma esivanemaid. Minu emapoolsed esivanemad olid elupõlised meremehed. Nende inimeste ajalugu on olnud väga huvitav, sest vanaisa ja vanavanaisa olid läbi sõitnud pikkade aastate jooksul kõik maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajatanud väga huvitavaid lugusid vanaisa ja tema isa nooruspõlve mälestustest ja hilisematest aastatest merel.
Ingmari 9 klass lõpp. Viimsi kool, suvi 2006. Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid jaba alanud, mäletan, et tunnid olid ka siis juba alanud kui mina oma isaga kooli jõudsin, ammust seegi oli kui meie armasd lõpetajad meie käe kõrval kooli jõudsid, silmad uudishimulikud ja ehk veidi kartlikudki . Need hetked need ilusad hetked mööduvad kui silapilk, millest jäävad meie teadvusse hõõguma tulukesed, mis hiljem aegajalt kustuvad ja jälle süttivad nagu teed juhatavad majakad. Ja tõepoolest majakad nad ju ongi sest just nende valgusel oskame me oma laeva juhtida. Täna lõpetate te põhikooli, möödunud on üheksa aastat, selle ajaga te olete õppinud selgeks, uurinud ja lugenud läbi palju raamatuid , huvitavaid ja igavaid, köitvaid ja tüütuid ja nendest olete ehk teinekord endalegi märkamatult noppinud välja katkeid, mõtteid ja tarkusi ühe kõige tähtsama raamatu jaoks oma eluraamatu jaoks. See raamat on igal ühel erinev, selles raamatus...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Humaansus 2012 Humaansus- kas seda esineb tänapäeva ühiskonnas, millisel määral ja kas humaanust tuleks kasvatada ka järeltulevas põlves? Ma leian, et inimlikkus on praegusel ajal suureks probleemiks, tegelikult mitte niivõrd inimlikkus, vaid pigem selle puudumine. Tänapäeval lapsi kasvatades tuleks ennekõike pöörata tähelepanu sellele, et nad kasvaks inimlikeks inimesteks. Kõik saab alguse inimlikkusest- nii hoolimine teistest kui ka endast. Kui lasta lapsel kasvada oma suva järgi, ei pruugi temas kujuneda kõiki omadusi, mis on elus tähtsal kohal. Kõik muidugi oleneb ka keskkonnast, kus laps kasvab. Kui tema ümber on õigete prioriteetide ja ellusuhtumisega inimesed, siis on tõenäolsus suurem, et ka laps kasvab selliseks. Pahatihti aga vanematel pole aega, et lapsele niiv...
noored on hukas ehk halvasti kasvatatud? Uuringud näitavad, et suurim mõjutaja lapse arengus on keskkond ja vähem mõjutavad kaasasündinud tegurid. Mõjutav keskkond muutub vanusega nooremas eas on see kodu, siis hakkavad rolli mängima kool, sõbrad jne. Kuid selles on spetsialistid ühisel seisukohal, et noorte olulisemad mõjutajad selles loetelus on kodu ja perekond, see mõju kestab hilisteismelise eani. Perekonnad mõistavad kasvatuse tähendust erinevalt, sest kui vaadata lastevanemate hulgas läbiviidud küsitlust teemal, mis on hea kasvatus, siis enamus vastanutest pidas selleks viisakat last, kes ütleb aitäh ja palun, pakub vanematele istet, ei ropenda, ei ole kade jne. See on äärmiselt lihtsustatud variant kasvatuse mõistest. Millised on need väärtused, mida oma lastele pakume? Väärtused, mida me oma kodus tähtsaks peame, sisaldavad näiteks traditsioone, suhtlusviisi, kultuuri, käitumismalle erinevates olukordades jne. See on kompleksne tervik meie elustiilist
siis lastakse pea norgu ja nähakse, et ei jõuta teistele õppimises järgi ning kiputakse kergekäeliselt loobuma. 3) Õpetaja/treener on kohe alguses lastega liialt nõudlik, karm. Ei tee noorte laste jaoks treeningut huvitavaks ning mänguliseks. Ajab varakult juba tulemust taga, kuigi nooremas eas on oluline just see, et lastel oleks huvitav ning et neil tekiks tahtmine ikka ja jälle trenni ning sportimise juurde tagasi tulla. 4) Lastevanemate poolt tulev liigne pealesurumine mingi spordialaga tegelemisel. Lapsevanemad tahavad, et nende laps liiguks ning tegeleks spordiga, aga laps ise seda teha ei taha. Mõnel puhul näevad seda lapsevanemad juba varakult ja lepivad sellega, et lapsel on muud huvid, aga mõned on konkreetselt selle poolt, et peab tegelema ning ei arvesta lapse soovidega, eelkõige on siin ka mõndadel juhtudel mängus see, et
Selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu, lasteaiaõpetaja töö ja lasteaia kohta; Hinnata lasteasutuses toimunud õppe-kasvatusprotsessi tulemusi; Kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamisel; Saavutad usaldussuhe lapsevanematega; Õppida last ja lapsevanemat paremeni tundma, saada teavet lapse kohta: milline ta on kodus, milline on tema iseloom, harjumused ja huvid; Saada kinnitust ja tagasisidet lapse kohta lasteaiarühmas ja lastevanemate ootustest; Otsida ühiselt lahendusi tekkinud probleemidele; Rääkida endast kui õpetajast, õppides seeläbi ennast ja lapsevanemat paremini tundama. Arenguvestluste laiemaks eesmärgiks on saavutada õppekavas sätestatud lapse arengu eeldatavad tulemused. Arenguvestluse edukus sõltub vestluse ettevalmistuse kvaliteedist. Arenguvestluse ettevalmistus Lasteaiaõpetaja ja lapsevanem peavad olema arenguvestluseks ette valmistatud.
6.11. Direktoril on õigus oma pädevuse piires välja anda kooli töötajatele ja õpilastele täitmiseks kohustuslikke käskkirju ja järelvalveorgani tehtud ettekirjutustest. Kooli nõukogu 6.11. Nõukogu on kooli juures alaliselt tegutsev kollegiaalne otsustuskogu, kelle ülesanne on jälgida kooli õppe - ja kasvatustegevust ning teha ettepanekuid selle parendamiseks. 6.12. Kooli nõukogusse kuuluvad kooli omaniku esindaja, direktor, pedagoogide esindaja, lastevanemate esindaja, omavalitsuste esindaja ja teised mittetulundusühingu juhatuse ettepanekul. Kooli omaniku esindaja valib ja kutsub tagasi mittetulundusühingu üldkoosolek. Pedagoogide esindaja valib ja kutsub tagasi kooli õppenõukogu. Lastevanemate esindaja valib ja kutsub tagasi lastevanemate üldkoosolek. Omavalitsuste esindaja määramist palub kooli direktor ühelt kooliga koostöös olevalt omavalitsuselt. Pedagoogide ja lastevanemate esindajad peavad mõlemad kooli nõukogu koosseisust
tavalasteaeda? Milliseid probleeme on erivajadustega laste õpetajad ning vanemad kogenud seoses erivajadustega laste sobitamisega tavalasteaeda? Kuivõrd pädevalt tunnevad end tavarühma õpetajad töötamaks erivajadustega lastega? Milline on erivajadusteta laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda? Uurimus on empiiriline ja kvantitatiivne, andmete kogumiseks viidi läbi lastevanemate ankeetküsitlus ja intervjuuõpetajatega ühes Tallinna linna lasteaias. Valimi moodustavad Tallina linna lasteaia 10 rühma (5 eesti õpekeelega ja 5 vene õpekeelega). Lapsevanemad valiti välja vabatahtlikkuse alusel. Üldiselt oli jägatud 170 ankeeti. Õpetajatega räägiti isiklikult. Valimisse kuulus 20 õpetajat ning 10 õpetaja abisid. Küsimustikule vastas 150 lapsevanemat. Ankeedis oli 14 küsimust ning lasteaedade õpetajatele suunatud inrevjuus on 17 küsimust.
Teismeliseiga on arengut ja muutusi täis aeg, mille vältel noor täidab teatud eluülesanded, mis on vajalikud täiskasvanuks saamiseks. Neil tuleb välja töötada oma isiklike käitumisnormide ja - väärtuste süsteem, saada majanduslikult sõltumatuks, luua ja alal hoida intiimsuhteid. Nad peavad õppima oma eluga toime tulema. Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks. Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest. Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa pare...
lõpupoole ka peaasjalikult tegeleb. Ülevaade autorist Sündinud: 27. märtsil 1960 Tartus Koakondsus: eesti Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, abikaasa Auli Vilep Haridus 1967-1978 - Tartu X Keskkool 1978-1979 - EPA, elektrifitseerimine 1979-1980 - TRÜ, matemaatika 1980-1982 ja 1984-1986 - TpedI, matemaatika Ühiskondlikud organisatsioonid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjandusselts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Lastevanemate Liit Keeleoskus eesti - emakeel inglise - rahuldav vene - väga hea nii kõnes kui kirjas soome keel - arusaamine rahuldav, rääkimine raskustega Ülevaade raamatust Tegelased Peategelane: Eric Ta poeg Ernie Tema väljamõeldud tegelased: Harry ja Thor Teose probleemistik Teose peategelane Eric kaotab nii töö kui oma naise. Ainsateks kaaslasteks jäävad talle poeg Ernie, koer Johnny ja kass Miisu. Mees on lootust kaotamas, kuid igast
kohe kindlasti peaks sellel õpetajal olema mitte ainult pedagoogiline haridus, vaid ka eripedagoogiline. Kuna mina ise alles õppin eripedagoogiks siis ei saa ma tuua kindlaid näiteid, kuidas ma peaksin käituma sellistes olukordades või siis, kuidas sellistele probleemidele lahendus leida ning võin vaid oletada mida ma teeks, kui sellega kokku puutuks. Erivajadusega lapse õpetamise juures on minu arvates väga oluline õpetaja ja lastevanemate hea ja usalduslik koostöö, sest sellise lapse õpetamine ei peaks käima ainult koolis, vaid ka kodus, sest siis saab laps aru, et see on vajalik ning, et teda ümbritseks stabiilne ühiskond. Kindlasti mängib suurt rolli ka õpetaja isiksus. Tema empaatiavõimel ning oskusel laste vahelisi suhteid korraldada on väga oluline roll, sest õpetajast oleneb suurel määral kuidas suhtuvad terved lapsed erivajadusega kaaslasesse
Eks ta ise avastab selle kunagi- hiljemalt koolis ikka räägitakse nendest asjadest. Ma ei taha nö enda südametunnistusele seda võtta. Kokkuvõte Intervjuu kokkuvõtteks võib õelda, et jõuluvana müüt on nii tugevasti meie rahvasse sisse juurdunud ning pole näha, et see hakkaks muutuma. Nagu ka intervjueeritav ütles, siis jõuluvana vale on juba sajandeid meie sees olnud. Ma kaldun pigem arvama, et meie ühiskonnas vaadatakse nende lastevanemate peale viltu, kes oma väikestele lastele juba väga varakult jõuluvana müüdi paljastab, mitte nende, kes oma lastele selle kohta veidi valetavad. Samuti ei saa sellisel juhul kahelda ka lapse-vanema vahelises usalduses, kuna tegelikult on jõuluvana ja päkapiku valed nii süütud- sellest ei muutu mitte kellegi elu paremaks ega halvemaks. Laura Jürisson
kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti- ja tegevusainete tasakaalul. Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist. Waldorf-pedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika käsitluses on inimene hingeliskehalisusele lisakas ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on indiviidi ainulaadsuse aluseks, seega pole indiviid üksnes pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna tegurite summa
Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis. Kooli kui kasvatusasutuse rolli suurendamiseks peavad aitama kaasa koolipsühhooloogid, sotsiaalpedagoogid ja inimeseõpetuse tunnid. Uimastite kasutamise vähendamiseks aga peale süstemaatilise töö noorte endiga on vajalik ka lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. Esimeses peatükis räägitakse sõltuvusainete tarvitamisest Eestis. Uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud võib olla tänu sellele, et nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus on vähenenud
Samas mõistavad nad ka, et lastele ei saa anda kõike mida nad tahavad, kuna siis muutuvad nad liiga ahneteks ja nad harjuvad saama kõike mida hing ihaldab. Kõikidel inimestel on ligi 300 annet, millest kõikidest me muidugi pole ise teadlikudki. Paljud anded tulevad juba varajases lapsepõlves välja. Sel hetkel peavad lapsevanemad olema need, kes innustavad lapsi tegelama sellega, mis neile meeldib. Edaspidi on lastevanemate üks tähtsamaid kohustusi hinnata laste saavutusi. Mitmed lapsevanemad ei mõista kui tähtis on laste, eriti nooremas eas laste, jaoks vanematepoolne kiitus. See tõstab laste enesehinnangut ja innustab neid tegelema selle alaga, milles nad saavutavad märkimisväärselt häid tulemusi. Hariduse omandamine ning eeskujulike spordi tulemuste saavutamine on vanemate jaoks esmatähtsad. Lapsevanemad, kellel pole olnud võimalust omandada sellist haridust või
kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ja ametitega. Peamised põhjused, millega sotsiaalpedagoogi poole pöördutakse, on õpilase koolikohustuse eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega, mis üldjuhul puudutavad laste ja lastevanemate suhtlemisprobleeme. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Tema pädevusse kuulub koostöö asutustega ja inimestega, kes saavad selliseid koolitusi läbi viia. Üks mõiste sotsiaalpedagoogikas on jõustamine (empowerment), mis tähendab, et lapses tuleb tekitada huvi õppimise vastu ja soov lõpetada kool. Sotsiaalpedagoogika on tihedalt seotud
"Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele" Elus on asju, mida inimesed peavad teadma, olgugi, et nad on noored ja kogenematud. Inimese aju üks põhi omadusi on õppimine ja oskuste omandamine. On olemas oskusi, mis on lastel juba sündides saati. Me hingame, me näeme, me proovime ennast väljendada. Me ei pea seda õppima, sest see on looduse poolt meile kaasa antud. On asju aga, mida me teeme õppimise tagajärjel. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest, mis teeb lastest nõrga inimese. Kaitstakse koolis, kodus ja trennis. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta...
Kiusamisteema eripärad Koolieelikud ei vali kindlaid kiusamise ohvreid (kaks hüpoteesi) Kiusaja õpib tundma ohvrite reaktsiooni ning valib selle põhjal ohvri Kiusaja ei oska veel ära tunda kiusamise ohvritele iseloomulikku allaheitlikku, eemaletõmbuvat käitumist Kui agressorite sotsiaalne taju küpseb, tekib kindel ohver (neljandal viiendal eluaastal füüsilise kiusamise ohver) 15 Kiusamise põhjused Lastevanemate eeskujul (manipuleerivad üksteisega ja teiste inimestega) Vanema õe-venna eeskujul - last ennast on korduvalt kiusatud (nüüd kiusab teisi) Halb kasvukeskkond kodus (vanemad ei hoolitse lapse eest, laps pesemata, riided haisevad, kammimata) Uus laps kollektiivis (puuduvad mängu küsimise oskused ja tekib probleeme) 16 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Caldarella ja Merelli positiivsed käitumisviisid:
Lasteasutuse asutab valla/linnavalitsus kohaliku *Eestvedamine ja juhtimine- strateegiline juhtimine; analüüsimine; *vestlused õppeasutuse omavalitsuse volikogu otsusel ja haridus- ja *Personalijuhtimine- personalivajaduse hindamine, töötajate, hoolekogu (nõukogu) liikmete, teadusministri antud koolitusloa alusel. personali värbamine, kaasamine, toetamine, lastevanemate, laste ning õppeasutuse Asutamiseks ja tegevuseks on vaja: *Pedagooge, kes arendamine, hindamine ja motiveerimine ning pidajaga, *tutvumine õppeasutuse õppe- ja vastavad kvalifikatsiooninõuetele; personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali kasvukeskkonnaga ning õppe- ja
piirkondliku huvi vaatepunkti. Muude ülesannete hulgas arutab hoolekogu läbi lasteaia või kooli arengukavad ja annab neile hinnangu, lähtudes antud piirkonna elanike huvidest ning piirkonna sotsiaalse ja kultuurilise arengu sihtidest. Kooli hoolekogusse võivad olla valitud ka gümnaasiumiõpilased. Olulised üldharidusküsimused (riiklik õppekava, PGS muudatused) arutatakse reeglina läbi sihtrühmade esindusorganitega: Eesti Õpetajate Liidu, Lastevanemate Liidu, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühendusega, see koostöö toimib nii HTMi kui ka Riigikogu kultuurikomisjoni tasandil. Õppekavade väljatöötamisse on kaasatud Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse, Eesti Lasteaednike Liidu, Õpetajate Liidu ning õppeaineliitude, ainenõukogude, Koolijuhtide Ühenduse esindajad. Hariduspoliitilisi huvigruppe koondava koguna tegutseb a-st 1995 Haridusfoorum, kes
hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning Rakvere valla hariduskomisjonile õppe- ja kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid. Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia juhtkond on hoolekogule aruandvaks koostööpartneriks. Hoolekogu koosneb iga rühma lastevanemate (6), Rakvere KOV-i (1) ja pedagoogilise nõukogu esindajatest (1). Rakvere lasteaed Täpi juhtimisstruktuur on esitatud joonisel 1. 4 Pedagoogiline nõukogu Hoolekogu Juhataja* Asjaajaja Juhataja asetäitja Juh. asetäitja õppe Tervishoiu-töötaja
lähtuma teda ümbritsevast elust, loodusest, inimeste tööst, ühiskondlikest sündmusist, kasutades meetodit: ligemalt kaugemale, lihtsalt keerulisemale, tuntult tundmatule. Lapsi võeti lasteasutusse vastu alates teisest elukuust. Hooajatööde perioodil, hiljem kogu aasta jooksul, oli lasteaed avatud ööpäevaringselt. Sellega viidi koduse kasvatuse osakaal miinimumini. Vaatamata sellele pöörati suur tähelepanu lasteasutuse ja lastevanemate koostööle. Koostöö aluseks olid perekonna ja lasteasutuse ühised ülesanded laste kommunistlikul kasvatamisel. Rõhutati, et juhtiv koht selles kuulub lasteaiale. Laste kasvatamisel ja õpetamisel oli nõue, et võrdselt pööratakse tähelepanu kasvatuse kõigile koostisosadele: kehalisele, vaimsele, kõlbelisele, töö- ja esteetilisele kasvatusele. Kõik need komponendid pidid olema omavahel tihedalt seotud, moodustades kasvatuse ühtse protsessi. Suurt tähelepanu pöörati laste
täiskasvanutega. Õpetaja ja kolleegid Õpetaja on oma kolleegidega solidaarne - ta osaleb aktiivselt koostöös ning võimalusel toetab ja nõustab kolleege. Kui õpetaja märkab kolleegi tervislikust seisundist või pädevuse puudumisest tingitud ebaprofessionaalsust ning kui see kahjustab õpilase või kolleegide heaolu, siis peab ta sekkuma. Õpetaja on oma ametis lojaalne ning ei tee kunagi kriitilisi märkusi oma kolleegide kohta õpilaste ja lastevanemate juuresolekul. Ta aktsepteerib kolleegide loomingut. Õpetaja ja ühiskond Õpetaja on teadlik Eestis ja kogu maailmas toimuvatest protsessidest. Ta kujundab õppija valmisolekut elukestvaks õppeks ja toimetulekuks globaliseeruvas ühiskonnas. Ta osaleb inimväärse ühiskonna kujundamises, panustab rahu taotlusse, edendab säästvat eluviisi ja loodushoidu, toetab rahvuslikke kultuuritraditsioone ja tunnustab teiste rahvaste kultuuripärandit.
Kooli eesmärkideks on anda erivajadustega lastele üldharidus vastavalt nende füüsilistele ja vaimsetele võimetele, tagada koolikohustuse täitmine ja vähemalt rahuldav õppeedukus, arvestada õpilaste tervislikku seisundit ja toetada selle paranemist või säilitamist, valmistada erivajadustega laps ette elus toimetulekuks ja edasiõppimiseks, Omavahelistes suhetes väärtustada sallivust, kaaslaste vajaduste arvestamist ja abivalmidust, tagada õpilaste, pedagoogide ja lastevanemate rahulolu. Kooli õppekava arvestab õpilaste eripära, mis tuleneb nende füüsilisest, vaimsest, kõnelisest, sotsiaalsest ja kognitiivsest erivajadusest. Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on nõustamiskomisjoni, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused. Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate ning
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolijuhtimise õppekava Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähe...
II OSA 3. Konkurendid Konkurentide määratlemine: · esmased ja kaudsed konkurendid · konkurendi toote kirjeldus · konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tul...
abiline kus paljud jagavad oma kogemusi ja soovi korral ka nõuandeid. Kaldun arvama ,et kas sealt just suurt abi saab aga jagatud mure on juba pool võitu ja sellestki on abi. Laste kasvatamine on üks vastutusrikkaim amet üldse, sest kui tööl läheb midagi untsu siis üldjuhul annab seda parandada aga lapsega kordust enam pole. Paljud arvavad,et oskavad oma last hästi kasvatada, sest mis seal ikka on tedagi ju on kasvatatud ja teab kuidas seda ju tehti.Varem pole lastevanemate harimisele nii palju aega pühendatud kui tänapäeval .Loenguid toimub ikka suhteliselt palju ja kellel ikka huvi on see saab ka koolitatud. Lapsed on õnnelikumad kui lapsevanem on õnnelikum. Ühel loengul räägiti et naised jutustavad oma potililledega et nad paremini kasvaks ja otsivad neile soodsamad kasvutingimused,et ikka ilus taim kasvaks aga lastele käratatakse nii mõnigi kord kasva juba suureks.Kui hoolitseda oma
kiusamisolukordadest. Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. arengut. Diskrimineerimine Võrdõiguslikkuseaduse kohaselt ei ole lubatud kedagi diskrimineerida tema vanuse, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, kodakondsuse, keele, seksuaalse suunitluse ega muude indiviidiga seotud omaduste tõttu. Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne. Kaudne diskrimineerimine võib avalduda õpilaste vahel tihti verbaalse halvustamisena - teotuse ja sõimuna, ignoreerimise või tähelepanuta
5. Millised on ainevaldkonnad ja mitu neid on? Ainevaldkondi on 8. Need on: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained 6) kunstiained 7) tehnoloogia 8) kehaline kasvatus 6. Kas tom ikka läheb turvalisse õppekeskkonda, mida kes tagab? §13. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused (5) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus: 1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial; 2) on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid; 3) järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid; 4) luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks; 5) on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid. 7. Millal kool algab ja lõppeb? Kui kaua tuleb koolis käia iga aasta? Õppeaasta kestab 1
(koolide, koolijuhtide, õppealajuhatajate, huvijuhtide, noorsootöötajate) listidesse. Enne konkreetsesse kooli minemist täpsustame telefonitsi päevaplaani, teemad jms. Koolis on meie karjäärispetsialistid enamasti terve koolipäeva esmalt karjääriinfoloengud, grupinõustamine , testimine ja siis on karjäärinõustaja koolipäeva lõpuni koolimajas, et soovijad saaksid individuaalset nõustamist. Tihti kutsutakse meie karjäärispetsialiste ka lõpuklasside lastevanemate koosolekutele. Oleme aidanud koolidel korraldada karjääriinfopäevi, töö- ja tudengivarjupäevi. Igal sügisel oleme oma karjäärimaterjalidega osalenud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi poolt korraldataval ,,Koolirahva ideelaadal" see on ideede ja materjalide saamise-vahetamise mess maakonna õpetajatele. Aasta suurim (koostöö)üritus on kahtlemata karjääriinfopäev ,,Otsi oma rada", kus tutvustavad ennast nii kutse- kui kõrgkoolid, aga ka oma maakonna gümnaasiumid. Samal
kommunikatsioonitehnoloogiavahendeid. Eelnevat õpi- ja töökogemust arvestatakse õpingute jätkamisel formaalharidussüsteemis. Õppeasutust iseloomustab õpetajate omavaheline koostöö ning partnerlus kodu ja/või kogukonnaga, õppetegevuse pikaajaline planeerimine. Hariduspoliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel on vähenenud riigi roll, tõusnud äri- ja kolmanda sektori tähtsus. Otsuse kujundamise protsessides osalevad vastutustundega tööandjate, töövõtjate, lastevanemate ja teiste kodanikualgatuslike huvirühmade esindajad. Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis. Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Väärtustatakse eesti keele säilimist ja arengut ning rahvusteaduste viljelemist ja arengut. Haridussüsteem
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...
rahvameheliku olekuga-ladna, aslik, suhtus tõsidusega tõsistesse asjadesse, Juss pukspuu lähedasemaid sõpru, hoogne, dünaamiline, komejantiv, loge suhtumine õppimisse, seltskondlik positsioon, klaverivabrikandi poeg, realist, psühholoog, ei laenanud raha) 9. Kelder loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline, 10. Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud, ema oli lastevanemate nõukogu raudvara, doktori poeg, tedretähniline) 11. Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne, hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad) 12. Ralf Tummel/Tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu,süütalastepäeval sündinud,hallid punnsilmad, ) 13. Jauram (tõmmu, igavene narr), Maila on pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar 14
noorsootööga, need on Kohtla-Järve Noortekeskus ja Kurtna Noortelaager (teadagi on teised asutused, näiteks koolid ja huvikoolid). Noortekeskus tegeleb noorsootöö korraldamisega linnas, see on loodud 2004. aastal ning selle eesmärk on noorsootöö arenemine, korraldamine ning tingimuste, mis aitavad noori enda erinevates aspektides arendada, loomine. Noortekeskuse juurde on loodud 3 organisatsiooni: psühholoogide ja sotsiaaltöötajate liit, lastevanemate liit "Harmoonia" ja noorsooorganisatsioon "Noorte aktivistide organisatsioon" Need organisatsioonid tevad koostööd ja täendavad teineteist. Kohtla-Järve Noortekeskuses töötavad direktor, administraator, sotsiaaltöötaja, 3 noorsoootöötajat, projektijuht. (Kohtla-Järve Noortekeskus http://www.kjnk.ee/) Kurtna Noortelaager töötab juba üle 50 aastat ning see korraldab laste suvepuhkust, vaba aja
Austagem oma õpilaste vanemaid! Austus lapsevanemate vastu on nendega tehtava koostöö alus. Kui näeme ainult seda, et vanem on oma lapse kasvatuse hooletusse jätnud, siis vestleme temaga süüdistaval toonil. Selline toon lõhub kontakti meie ja lapsevanema vahel. Lapsevanem ei tule enam koosolekutele ega pea lugu meie soovitustest. Meie nõuame, lapsevanem lööb käega ja laps teeb, mis talle momendil lõbu valmistab. Me ei tohi sellist olukorda tekkida lasta. Peame saavutama lastevanemate lugupidamise. Selleks peame aga pidevalt meeles pidama kõike seda, mida vanemad laste heaks on teinud. Iga lapsevanem on püüdnud oma lapse heaks teha kõike, mida ta oskab ja suudab. Üks lapsevanem suudab ja oskab rohkem kui teine. Seetõttu on igas klassis õpilasi, kes on teistest vähem kasvatatud, vähem püüdlikud, vähem distsiplineeritud. Aga ka nende laste vanemad soovivad oma lastele head. Nad ainult ei tea alati, mis laste arengule hea ja vajalik on
pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013...............................................................................................................................................................12 Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA LASTEVANEMATE TÖÖHÕIVE Eesti Tööandjate Keskliit URL : http://www.cb.ee/raamat/too_sisu_low.pdf 15.01.2013.....................................................................................12 Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA-ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi- bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/pdf/237612/Kotity %C3%B6t%20ja%20tasaarvo_ebook.pdf 15.01.2013..........................................
Puudub võrdlus eakaaslastega Tal on oma seisukoht lapse probleemide suhtes Ei süüvi alati põhjustesse (üritavad „välja tirida“) Õpetaja ootused lapsevanematele Hoolitseksid lapse põhivajaduste rahuldamise eest Omaksid häid laste kasvatamise oskusi Oleksid oma lastele eeskujuks Oleksid seotud oma lapse õppetööga nii kodus kui ka koolis Toetaksid, julgustaksid ja kuulaksid oma lapsi Käiksid lastevanemate koosolekut Toetaksid kooli Soodustaksid ja kindlustaksid kodust õppimist Suhtleksid pidevalt kooliga Julgustaksid ja kasvataksid lastes iseseisvust Oleksid teadlikult oma väga tähtsast rollist laste haridusteel Lapsevanemate ootused koolile Tahavad olla informeeritud oma laste edasiminekust Tahavad jagada oma muresid õpetajaga Tahavad, et õpetajad kuulaksid neid ja arvestaksid nende arvamusega
katekooriaga (nt muinsuskaitse- v keskkonnaorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre, õpetajaid). Tekib kodanikualgatuse põhjal, tugineb vabatahtlike tegevusele. Survegruppide mõju poliitikale: 1. kaudne avaliku arvamuse kujundamine · Massimeedia, reklaam, massiaktsioonid. Iseloomulik edendamisgruppidele. Enamasti tehakse koostööd riigiga (nt Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumiga), aga mõned keelduvad koostööst riigiga (nt Greenpeace). · Koostöö eraonnaga valimiste ajal. Sõlmitakse koostööleping, sellega saab erakond juurde valijate hääli ja survegrupp lihtsustada oma tegevuse elluviimist. 2. otsene võimul olijate mõjutamine Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti.
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasema...
1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee 1999 valiti esimesed Eesti Rahvuslikud Heatahte saadikud Eesti Rahvuskomitee tegevus 1994. aastal avati ÜRO Lastefond UNICEF esindus Eestis. Rahvuskomitee esimeseks prioriteediks oli koolilaste toitumise probleemid. Koos sotsiaaltöötajate, õpetajate, lastevanemate, spetsialistide ja Toiduametiga, viis UNICEF läbi olukorra analüüsi kõikides Eesti koolides. Selgus, et ligi 30% koolilastest ei ole võimalik süüa koolis sooja lõunat. Enamikul puhul oli põhjuseks perekonna raske majanduslik seis. Rahvuskomitee leidis, et ükski täiskasvanu ei tohi jääda ükskõikseks kui mõni laps Eestimaal kannatab tühja kõhtu. Neil rasketel algusaastatel toetas UNICEF paljusid puudustkannatavaid lapsi ja
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Referaat Sotsiaaltöö teooria ja meetodid Koolisotsiaaltöötaja ülesanded koolis ST-11 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Tiia Tamm Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 KOOLISOTSIAALTÖÖ AJALUGU.....................................................4-5 KOOLISOTSIAALTÖÖ EESTIS..........................................................6-7 KOOLISOTSIAALTÖÖTSJS JA SOTSIAALPEDAGOOGI ERINEVUSED........................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................8 LISA.................................
ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve teisenenud käsitluse. Lapsepõlv on keskne teema nii tavakodanike, ametnike ja asjatundjate kui ka poliitikute aruteludes. Lapsepõlv pole midagi sellist, mis lõppeb siis, kui algab uus eluetapp, vaid see uus lisandub lapsepõlvele, tuleb selle kõrvale. Eesti ühiskonnas on problemaatiliseks kujunenud kiusamine ja kooli vägivald, alkoholi ja narkootikumide populaarsus noorte seas ning lastevanemate ükskõiksus laste kasvatamise suhtes. 2. Kiusamine ja koolivägivald Kiusamine ja koolivägivald pole koolielus kaugeltki uus probleemide ring. Ülestähendused sellest, et lapsed koolis tunnirahu rikkusid ja õpetajale oma käitumisega muret valmistasid, pärinevad juba Vanast Sumerist. Muutunud on aga viimastel aegadel see, et probleemide vastu, mis koolitöö ladusat kulgu häirivad, on hakatud nii ühiskonna tasandil kui ka teadusliku uurimisobjektina üha rohkem tähelepanu pöörama
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
...............6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................8 SISSEJUHATUS Eelkooli- ja kooliiga on inimese arenemises ja kujunemises olulised etapid ning tervis kindlasti selle edukuse eelduseks. Üheks oluliseks tervisliku arengu toetajaks ja edendajaks väike- ja eelkooliealiste laste lastevanemate kõrval on lasteasutuse personal, kuna laps viibib lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja
abistamistöö tegijaks ja koostöö eestvedajaks. Aga kõigi lapse heaoluga seotud süsteemitasandite haaramiseks koolis ja väljaspool kooli ei piisa sotsiaalpedagoogi pädevusest ja panusest, vaid vaja on sotsiaalpedagoogikat tundvaid koolijuhte ja õpetajaid. Kuid siinjuures on väga oluline ka kogu kooli ja naabruskonda hõlmav ennetav ja sotsialiseeriv töö, mida tehakse kooli juhtkonna, kogu koolipersonali ja kooliväliste süsteemide koostöös ning õpilaste ja lastevanemate osalusel (Zwölfter Kinder- und Jugendbericht, 2005). 3 Koolisotsiaaltöö adressaadiks on õpilane – individuaalselt ja kollektiivselt – ja koolikogukond vastastikuses interaktsioonis ja hoolitsussuhtes (Juhila, Pösö, Hall, & Parton, 2003). Süsteemne mõtlemine võimaldab mõista käitumisprobleemide seoseid noore minapildi,
kasseerib visiidi eest kopsaka summa. Nakkushaiguste profülaktika kuulub samuti riigi kompetentsi. Arusaamatuks jääb, miks peavad inimesed tasuma vaktsineerimise eest, kui nende teenistuselt kasseeritakse 13% tervisekindlustusmaksu. Seda, et selline kulu on märkimisväärne, võime näha meditsiiniasutuste hinnakirjadest. Varjatud maksudena võiks käsitleda ka tasuta hariduse juures lastevanemate poolt tehtavaid kulutusi. Võtame näiteks töövihikute soetamise kulu, mis muudab tasuta hariduse sõnakõlksuks. Olen kuulnud, et näiteks põhjanaabritel sellist "õppemaksu" ei ole. Sellest, et nn eliitkoolide laste vanemad sageli doteerivad koole, on palju räägitud. Harvad pole juhud, kus lapsevanemad remondivad kooliruume või panustavad muudesse koolikorraldust puudutavatesse tegevustesse.
Friedrich Fröbel, kes on tuntud kui lasteaedade asutaja, sündis 21.aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nend...
Kes sobib õeks? OLULISED MOMENDID Õe elukutse sobib neile, kes hoolivad enda tervisest ja soovivad elanikkonnal aidata säilitada head tervist, teha tervislikke valikuid ja soodustada tervisliku keskkonna loomist Õde iseloomustab kohusetundlikkus, empaatiavõime Õe elukutse on aegumatu väärtusega, mida ühiskond alati vajab Omandatud teadmisi saab rakendada ka väljaspool kutsealast tegevust Võimalus leida tööd nii meeskonnas kui iseseisva abi osutajana, nii haiglas kui kliendi juures tööl, koolis või kodus TÖÖ ISELOOM Õendus on õe kutsealane tegevus, mille eesmärgiks on inimese tervise edendamine ja säilitamine, haiguste vältimine, tervise ja töövõime taastamine ning kannatuste vältimine. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Õendusabi ülesandeks on inimese abistamine juhul, kui ta ise pole suuteline oma tervise eest hoolitsema kas teadmiste, oskuste, tahte või jõu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
