Arenguvestlused lasteaias (0)

TARTU ÜLIKOOL NARVA KOLLEDŽ
PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT
Natalja Lukatsevits
KELA 1 AÜ
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS P2NC.00.999 ( 2 osa)
Arenguvestlused lasteaias
Lektor : Mari- Mall Feldschmidt
NARVA 2018
Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni. Arenguvestlus on regulaarne , hästi ettevalmistatud vestlus , kus arutatakse lapse arengu eeldatavaid tulemusi, tulevikuplaane, ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab lasteaiaõpetaja ja lapsevanem koostöös lapse arenguks soodsaid tingimusi luua. Arenguvestluse ajaks on nii lasteaiaõpetaja lapsevanem läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses lapse isikliku arenguga.
Arenguvestluse läbiviimise juhend
Arenguvestluse läbiviimise juhend koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, arenguvestluse
läbiviimise kord ja vormid. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid võimaldavad infot hallata ja arhiveerida ühtse standardi järgi.
Arenguvestluse läbiviimise põhjendus
Arenguvestlusel on võimalus muuta oma hoiakuid ja arusaamu, paremate koostöösuhete loomine, lasteaiaõpetaja, lasteaia ja lapsevanema vahel. Arenguvestluse käigus tehakse kokkuvõtteid, õpitakse, mõeldakse, seatakse uusi sihte ja eesmärke, valitakse vahendeid ja korrastatakse suhteid.
Arenguvestluse eesmärk
Vähemalt korra aastas viib lasteasutus lapsevanemaga läbi arengu vestluse, mille eesmärgiks on hästi ettevalmistatud kohtumisel, usalduslikus ja sõbralikus õhkkonnas, omavahel arutleda lapse arengu üle, leida lapse arengu jaoks parimad tingimused.
Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida oma lapsest:
anda hinnang lapse arengule;
leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides;
Ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi;
Selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu, lasteaiaõpetaja töö ja lasteaia kohta;
Hinnata lasteasutuses toimunud õppe-kasvatusprotsessi tulemusi;
Kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamisel;
Saavutad usaldussuhe lapsevanematega;
Õppida last ja lapsevanemat paremeni tundma, saada teavet lapse kohta: milline ta on kodus, milline on tema iseloom, harjumused ja huvid;
Saada kinnitust ja tagasisidet lapse kohta lasteaiarühmas ja lastevanemate ootustest;
Otsida ühiselt lahendusi tekkinud probleemidele;
Rääkida endast kui õpetajast, õppides seeläbi ennast ja lapsevanemat paremini tundama.
Arenguvestluste laiemaks eesmärgiks on saavutada õppekavas sätestatud lapse arengu eeldatavad tulemused. Arenguvestluse edukus sõltub vestluse ettevalmistuse kvaliteedist.
Arenguvestluse ettevalmistus
Lasteaiaõpetaja ja lapsevanem peavad olema arenguvestluseks ette valmistatud. Lapsevanemale tuleb anda arenguvestluse ettevalmistusleht vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust. Kui see on lapsevanema jaoks esimene arenguvestlus, siis lasteaiaõpetaja selgitab kasutatavaid vorme ja läbiviimise protseduuri. Lasteaiaõpetaja koostab arenguvestluse läbiviimise kava. Lasteaiaõpetaja koostab omapoolse kava probleemsete valdkondade korrigeerimiseks . Lasteaiaõpetaja püüab ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme ja loob alternatiivid nende käsitlemiseks. Arenguvestlus tuleks läbi viia privaatses kohas, ilma segavate asjaoludeta.
Arenguvestluse aruanded
Arenguvestlused tuleb dokumenteerida. Dokumentatsioon sisaldab täidetud arenguvestluse
aruannet, mis lisatakse lapse arengumappi.
Vestluse läbiviimine
Arenguvestluse käigus täidetakse vastav vorm.
Kõik analüüsi all olevad punktid tuleb lahti rääkida. Lasteaiaõpetajatele ja lapsevanemale peab
jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.
Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja lasteaiaõpetaja 10%.
Arenguvestluse kestvus kuni 1 tund.
Arenguvestluse soovituslik kava:
1. Alustada vestlust lihtsamatest küsimustest.
2. Kasutada vestluses lapse ja lapsevanema nime
3. Andke lapsevanemale teada, millele arenguvestlus keskendub.
4. Tunnustage lapse püüdlusi.
5. Kirjeldage lapse käitumist, millest lasteaiaõpetaja on huvitatud.
6. Küsige põhjendusi ja selgitusi.
7. Rääkige lapsevanemale lasteaia tulevikuplaanidest, eesmärkidest ja muudatustest, mis on
seotud tema lapsega või rühmaga.
8. Kehtestage tegevusplaan koos.
9. Saavutage kokkulepe.
Tagasiside peaks olema konstruktiivne ja arendav. Tagasiside on efektiivsemaks muutmisel:
on seotud vastastikuselt aktsepteeritavate eesmärkide ja standarditega; on seotud ainult tegevusega , mille üle õpilane kontrolli omab.
Kontrollige sagedasti, kas räägitu on arusaadav.
Pärast vestlust
Lasteaiaõpetaja ning lapsevanem kinnitavad oma allkirjaga arenguvestluse kokkuvõtte ,
näidates, et nad on kokkulepetest selgesti aru saanud.
Lapsevanemal on õigus saada vestluse kokkuvõttest koopia.
Nii lapsevanem kui lasteaiaõpetaja peavad kõik ettetulevad muudatused kokkulepitud eesmärkide täitmises läbi rääkima võimalikult operatiivselt nn miniarenguvestluste vormis.
Arenguvestluse olulisemad teemad

• Lapse iseloom ja harjumused
  
• Laps ja lasteaed
  
• Laps ja kodu
  

Probleemid seoses arenguvestlusega
Arenguanalüüsi tabelid on subjektiivsed.
Muukeelsed lapsed rühmas.
Lapse sage puudumine.
Kõik ei ole vestluseks avatud.
Kasutatud kirjandus
Tiko , Anne; Almann, Sirje 2006. Arenguvestlused lasteaias.Tallinn: Kirjastus Ilo
http://lasteaiad.rae.ee/wp-content/uploads/2014/08/Arenguvestluse -
l%C3%A4biviimise-kord-lasteais.pdf 09.04. 2018