Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel (2)

Tartu Ülikool
Haridusteaduskond
Koolijuhtimise õppekava
Epp Välba
Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel
Miniuurimus
Juhendaja Anni Tamm
Tartu 2012
SISSEJUHATUS:
Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma.
Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal „Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil“, kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist . Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus.
KIUSAMINE:
Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku , negatiivse tegevuse objektiks . Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla:

• Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine , takistamine, asjade peitmine)
  
• Verbaalne (sõimamine, narrimine , ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine)
  
• Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine)
  

Koolikiusamise tagajärjed: Pikaajalise vaimse ja/või füüsilise vägivalla tagajärjel kannatab oluliselt inimese enesehinnang , erinevad kehalised kaebused, võib välja kujuneda depressioon või ärevushäire.
Selleks, et vähendada koolikiusamist on oluline kaasata ennetus - ja sekkumistöösse kogu kooli kollektiiv : õpilased, õpetajad, koolitöötajad, kooli juhtkond ning lapsevanemad.
MINIUURIMUSE EESMÄRK:
Minu uurimuse eesmärk tuleneb isiklikest tähelepanekutest. Töötan Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Olen tähele pannud , et kolmes õppegrupis, kellega käimasoleval perioodil töötan, on paar õpilast, kes on teistest erinevad ( kasvult väiksemad, tagasihoidlikumad oma suhtlemises, pelglikud). Panin tähele, et klassikaaslased tögavad neid regulaarselt: kommenteerivad nende vastuseid õpetajale, naeravad nende tegemisi ja norivad minule arusaamatute põhjuste pärast. Olen sekkunud , vesteldes klassis vägivallast, selle mõttetusest ja koolivägivalla traagilistest tagajärgedest. Olen toonud ka näited õpilastest, kes on kiusamise tagajärjel koolist lahkunud. Olen vestelnund kiusajatega, kaasanud kooli sotsiaalpedagoogi, grupijuhendajad, kes on kiusajate ja kiusatavatega tegelenud individuaalselt, sh tugiõpilaste programmi raames. Olen püüdnud suunata vestlust klassis sinnamaale, et õpilased tuleksid ise järeldusele: kellelgi pole õigust tühise kiusamise pärast rikkuda ära teise õpilase elu ja tulevikku, sest koolist välja langemise korral jääb elukutse omandamata ja haridustee katki.
Olen täheldanud vaatluse tulemusena, et minu tundides on vähenenud teistele nähtav ja kuuldav mõnitamine, kiusamine, kuid tajunud, et tegelikult varjatud moel kiusamine jätkub. Olen korduvalt ka rõhutanud, et klassikaaslased saavad sekkuda ja kiusajaid korrale kutsuda, olen vestelnud ka teemal: klass peab kokku hoidma ja üksteist toetama nagu pere.
Oma uurimuses toob Annika Põlgast välja, et klassisisene sekkumine vähendab kiusamist.
Küsitlesin antud kolme klassi õpilasi. Palusin neil vastata lühidalt järgnevatele küsimustele:

Kas oled tähele pannud, et sinu grupis kiusatakse kedagi?
Jah – 24 õpilast, ei – 35 õpilast.

Kas kiusamine on pigem psühholoogiline või pigem füüsiline?
Psühholoogiline – 29, füüsiline – 6, mõlemad – 5, ei tea - 19

Milles on see kiusamine seisnenud?
Mõnitamine – 12, Norimine – 9, ei ole vastanud - 38

Kas teised kaasõpilased panevad kiusamist tähele või jääb see teistele saladuseks?
Panevad tähele – 34, ei pane tähele – 7, ei tea - 18

Kas sa ise oled olnud kiusamise ohver?
Ei – 47, jah – 12

Mis sa arvad , kas teiste õpilaste sekkumine aitaks kiusamist vähendada?
Jah – 28, ei – 11, võib-olla 20

Kas sa ise oled sekkunud, kui oled näinud kedagi kiusatavat?
Ei – 25, jah – 27, mõnikord - 7

Kuidas oled sekkunud?
Öelnud, et lõpeta kiusamine – 29, löönud – 4, sekkunud – 4, ei ole vastanud - 22

Mis sa arvad, kas kiusamine on pigem juhuslik või pigema süstemaatiline?
Süstemaatiline – 26, juhuslik – 19, ei tea - 14

Milliseks hindad õpilaste omavahelisi suhteid oma grupis?
Hea – 44, Normaalne – 9, halb – 6
Valim : 59 Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kolme õppegrupi õpilast, kõik poisid vanuses 15-17 aastat.
Minu küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kas õpilased ise on täheldanud, et nende õppegruppides on kiusatavaid õpilasi, kas nad ise on kiusamisele mingil moel sekkunud ja kas sekkumine on aidanud kiusamist vähendada.
Toon välja mõned küsitluse tulemused:

• 24 õpilast 59-st vastasid jaatavalt küsimusele, kas klassis kiusatakse (40%), samas 34 õpilast vastas jaatavalt küsimusele, kas teised panevad kiusamist tähele. (60%)
  

Järeldus – 20% õpilastest, kes teavad klassikiusamisest, eitavad siiski kiusamise olemasolu. Ilmselt võivad olla nemad kiusajad .

• 12 õpilast vastas küsimusele, kas nad on olnud kiusamise ohvrid , jaatavalt (20%), saama arv õpilasi ütles, et kiusamine seisneb mõnitamises.
  

Järeldus - klassis on 12 õpilast, keda regulaarselt mõnitatakse.

• 25-28 õpilast (peaaegu pooled) arvavad , et ka õpilaste omavaheline sekkumine aitaks kiusamist vähendada, et nad on ka sekkunud ja peamiselt öelnud, et kiusamine lõpetataks. 4 sekkumist on olnud löömised ja need on tõenäoliselt hoopis kiusatavad, kes ennast löömisega on kaitsenud.
  

Järeldus – pooled õpilased klassis panevad tähele, et on kiusamine ja neid see häirib, samuti usuvad nad, et sekkumine aitaks kaasa kiusamise vähendamisele.
Antud uurimusest võib järeldada, et on umbes 20% õpilasi, keda, regulaarselt kiusatakse, umbes pooled klassi õpilastest aga ainult panevad seda tähele ja proovivad kiusamisele vahele astuda, uskudes, et see aitab kiusamist vähendada. Kindlasti peab kiusamisevastane töö nende klassidega jätkuma, sest 20% kiusatuid on väga suur arv ja on kindlasti seotud ka koolist välja langemisega.
Edaspidi võib antud teema jätkuks uurida kiusamise ja koolist välja langemise seoseid .
Kasutatud materjalid:
Põlgast, Annika (2010), Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil: magistritöö
Tallinna Haridusameti kodulehekülg: http://www.tallinn.ee/est/haridus/Koolikiusamine