Kooliraamatukogu turundusplaan II-VI osa (0)

II OSA
3. Konkurendid
Konkurentide määratlemine:
• esmased ja  kaudsed konkurendid 
• konkurendi toote kirjeldus 
• konkurendi suurus ja kasv 
• konkurendi turuosa 
Konkurentide tugevused:
• toote/teenuse kvaliteet 
• hind,  jaotuskanalid , müügitoetus 
Konkurentide nõrkused:
• toote/teenuse omadused 
• tarbija hoiakud 
• hind, jaotuskanalid, müügitoetus 
III OSA
4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal
Turu vajadused
Huvigruppide  vajadused
Ettevõtte vajadused
5. Müügieesmärgid
Müügimaht
Geograafiline jagunemine
Müügimaht sihtgruppides
Turuosa
6. Diferentseerimise strateegia
7. Positsioneerimise strateegia
8. Hinna ja kvaliteedi strateegia
IV OSA
9. Toote valik sihtgruppidele
Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu 
juhataja. On ju  temal  ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka 
õppevara   andmebaasi.   Just   tema   saab   ja   temal   tuleks   enam   kaasa   rääkida   kooli   õppekava 
koostamisel, eeskätt selle rakendusvõimalusi silmas pidades. Üheskoos on võimalik otsustada, 
mida osta kooli raamatukokku ja mida võiksid osta õpilased endale ise püsivahenditena. 
Meeles   tasub   pidada    sedagi ,   et   ka   õpilaste   raha   eest   hulgi   ostes   kaasneb   tavaliselt 
hinnasoodustus.   Hoopis   kasutamata    valdkond    Eestis   on   õppevara   tagasiostmine   ning   -müük 
koolis või raamatukaupluses.  Kooliraamatukogud  peaks  toimima  õppetööd toetava kirjanduse 
koguna,   kuid   tänapäevases   kooliraamatukogus   puudub   suures   osas   viimastel   aastatel   lastele 
väljaantud väärtkirjandus. Lisaks õppematerjalide ja õpikutele, peaks kooli raamatukogu asetama 
rõhku just laste väärtkirjandusele.
Erinevad  sihtgrupid :
• algklassi õpilased
Lastekirjandus  kannab  suurt  vastutust  isiksuse  kujunemisel  lapsest  täiskasvanuks,  eetiliste   ja 
esteetiliste tõekspidamiste omandamisel, elutarkuse kogumisel. Veelgi enam – lastekirjandus on 
omandamas riikliku  haridus -kasvatusliku mõjuri staatust, mis kehtib ja kestab vääramatult ka 
infoajastu   kiirelt   muutuvas   maailmas.   Tänaseks   on    laienenud     autorite    ring   ning    paranenud  
raamatute   väljanägemine.   Kuid   probleemiks   on   lastekirjanduse   levi   ehk   raamatu   tegelik 
jõudmine   iga   lapseni,   mis    kajastub    eriti    ilmekalt    raamatukogude   materiaalsetes   võimalustes 
varuda oma lugejaile vajalikul määral lastekirjandust nii koolitöö kui vabalugemise tarbeks.
• põhikooli ja keskkooli õpilased
Laste- ja  noortekirjandus  peab omandama kindla koha koolielus, kus õpetaja vahendajaroll on 
asendamatu. Selle eeldus on aga õpetajaskonna järjekindel  teavitamine  uudiskirjandusest. Uue 
põlvkonna huvides vajab erilist tähelepanu kooliraamatukogude  komplekteerimine , alates raha 
leidmisest  kuni asjatundliku valikuni. Teave ilmuvast laste- ja noorsookirjandusest peab jõudma 
iga huviliseni. Selle eest peaksid enam hoolt kandma nii  kirjastused , raamatukogutöötajad kui 
kooliõpetajad.
• õpetajad
Erilist tähelepanu tuleks hakata pöörama õppemetoodilise kirjanduse fondile. Kui jäädakse 
olukorda,   kus   süsteemset   täienduskoolitust   riikliku   õppekava   või   mõne   muu   reformi 
rakendamiseks   ei   kavandata,   peaks   sellele   vähemalt   kooli   tasandil   mõtlema   hakkama.   Väga 
vähestel õpetajatel on isiklik erialaraamatukogu. Seda enam on vaja püüda kooli raamatukokku 
koondada infot ainedidaktika, õpipsühholoogia,  koolikorralduse  jt valdkondade kohta. Kindlasti 
loeksid   õpetajad  erialakirjandust   rohkem,  kui   nt  netiaadressid  oleksid   kättesaadavaks  tehtud. 
Koolijuhile   on   selline   analüüs   vältimatult   vajalik   kooli   käsutuses   oleva   raha   otstarbekaks 
planeerimiseks   ning   meeskonnatöö    arendamiseks    kõigi   õpetajate,   raamatukogutöötajate, 
lastevanemate  jt osavõtul. Tahavad ju kõik olla hästi informeeritud õpilastele hea õpikeskkonna 
ning õpetajale meeldiva töökeskkonna loomise võimalustest.
10. Toote elutsükli analüüs sihtgruppides
Pidevalt   pealekasvav   ilukirjandus   nõuab   täiendamist,   samuti   uute   ja   asjakohasemate   õpikute 
murtsemine. Uuemad õpikud tõrjuvadki  turult  välja vanad, sest neid lihtsalt enam ei kasutata. 
Kui siis harval juhul, migi konkreetse sündmuse puhul.
Mitte kunagi varem ei ole eesti laste  lugemisvara  rikastanud nii palju teatmekirjandust kui nüüd. 
Palju tehakse ja nõutakse  koolides  referaadi tegemist. Referaate antakse aga koolis kõvasti, küll 
lindudest , küll madudest, metsadest ja maailmajagudest.Vene koolid annavad õpilastele üles ka 
eestikeelseid jutukesi ja ülevaateid, näiteks Tallinna ajaloost, Eesti loodusest.
11. Uute toodete vajaduste  selgitamine  sihtgruppides
Kooli raamatukogu töötaja koostöös õpetajate, kooli juhtkonna ja samuti ka lapsevanematega 
peaks välja selgitama fondi täiendamise strateegia, mida, kuidas ning kui palju oleks vaja fondi 
täiendada ja vastavalt võimalusi arvestades ka plaani ellu viima. 
V OSA
12. Toote  hinnakujunduse  strateegia sihtgruppidele
Tasuta teenuste   pakkumine.  Raamatukogu  ja kohaliku omavalitsuse vahel peavad  valitsema  
tõelised koostöösuhted. Selleks peavad olema võrdsed  partnerid , mis esmajärjekorras tähendab 
häid   erialateadmisi.   Raamatukoguhoidjalt    oodatakse    aktiivsust   oma   vajaduste    selgitamisel    ja 
vahendite   muretsemisel   oma   töö   paremaks   korraldamiseks.   Aga   ärgem   unustagem,   et 
raamatukogus oleme ikka lugejate jaoks, valmis rahuldama nende vajadusi ja soove. Seda silmas 
pidades valime raamatukogusse just selle, mida lugeja vajab ja millel on püsiväärtus. Selle nimel 
peaks alati valmis olema selgitama koostööpartnerile, kohalikule omavalitsusele, raamatukogu 
vajadusi.   Samuti   on   olemas   nii   rahvusvahelisi,   kui   eestisiseseid   projekte   raamatukogude 
arendamiseks.
Hinnakujundamise  strateegia sõltub:
• teenindushulgast. Suurema teenindushulgaga (rohkema arvuga õpilastega koolid) 
raamatukogud on paremini rahastatud, sest eraldatav summa sõltub pearahast. Muidugi on 
suuremates  koolidess ka rohkem lugejaid, kuid väikesemate õpilastearvuga kooli 
raamatukogudes kannatab eelkõige nimetuste arv ja seega ei saa ligilähedaseltki rääkida 
mitmekesisest kirjanduse valikust.
• omavalitsuse halduses olevate raamatukogude arvust.
• raamatukogu juhataja ettevõtlikkusest hankida lisasummasid fondidest, sponsoritelt, 
tasulistest teenustest jne, samuti suhetest ja koostööst kohaliku omavalitsuse, kooli, piirkonna 
teiste asutustega
Toote hinna kujundamine
Õpilased   tulevad   ikka   raamatukogusse   abi   saama,   kurvaks   teeb   ainult   nn.   kohustusliku 
kirjanduse   vähesus.   Ja   selle   piisavaks   muretsemiseks    puuduv    raha.   See   on   kooli-   kui   ka 
rahvaraamatukogude valupunkt, mis tuleks kiiresti lahendada. Kooliraamatukogud peaks siiski 
suutma kohalike omavalitsustega niivõrd kuivõrd kompromissile jõudma, et õpilane koolis ei 
peaks mingi rahalise takistuse tõttu jätma teenuse kasutamata. 
VI OSA
13.  Turunduskommunikatsioon  
Miks   ja   kuidas   õpilane   raamatukokku   satub   või   läheb.   Selleks,   et   hakataks   raamatukogus 
pakutavate   toodete   vastu   huvi   tundma   on   olemas   hulk   erinevaid   viise   ja    meetodeid . 
Raamatukogu peab oma kasutajaskonna vajadusi prognoosima, st  suhtuma  komplekteerimisse 
perspektiivitundega, olles külastajale ka raamatuvajaduse tekitajaks.
Sobivate  jaotuskanalite valik
Teha lastele ja noortele mõeldud kaasaegne väärtkirjandus koolide ja rahvaraamatukogude kaudu 
võimalikult   kättesaadavaks.   Tänapäevastada   ja   mitmekesistada   kooli   soovitusliku   kirjavara 
valikut ning muuta see paindlikumaks, tõstes õpilaste omavaliku osatähtsust. Propageerida teiste 
maade kogemusi õpilaste lugemisharjumuste kujundamisel.
Reklaamitegevus sihtgrupis:
• meediakanalite valik: kooliraadios  propaganda  tegemine, uute teoste reklaamimine
• põhisõnumi valik
Müügitoetus sihtgrupis
Isiklik müük sihtgrupis
14. Turundustegevuse kontroll ja hindamine