Õpetaja eetika (1)

Õpetaja eetika
Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis , et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud.
Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli kellelgi ligipääs kemikaalidekapile.
Mitte keegi klassis ei võtnud süüd omaks. Mõned õpilased olid tegelenud oma tööga ja polnud midagi märganud. Samas oli ilmne, et osa õpilastest teab väga hästi, kes plahvatuse korraldas. Õpetaja Sütiste otsustas kogu klassi karistada . Ta jättis nad kuuks ajaks peale tunde ning andis ülesandeks kirjutada 30-leheküljeline referaat plahvatuste keemiast , kui süüdlane välja ei ilmu .
Järgmisel päeval leidis õpetaja Sütiste laualt paberilipaka, kuhu oli kirjutatud, et plahvatuse korraldas Aleksi-nimeline õpilane. See tundus usutav, kuna Aleks oli üle kooli tuntud vigurivänt, pealegi oli tema isa lukksepp . Ent Aleks ei võtnud süüd omaks. Ehkki õpetaja Sütistel rohkem tõendeid polnud, otsustas ta poissi siiski karistada. Aleks pidi peale tunde jääma kogu ülejäänud õppeaastaks, lisaks alandati tema keemia hinnet kahele. Õpetaja Sütiste tahtis, et see oleks teistele õpetuseks. Ta vastutas ju ometi kogu klassi turvalisuse eest ja pidi kõigile selgeks tegema, et plahvatused pole naljaasi.

• Kas õpetaja Sütiste käitus õiglaselt? Ühest küljest ei paistnud õpilased sugugi taipavat, et tegemist on tõsise asjaga, ning see tuli neile kuidagi selgeks teha. Teisest küljest, tervet klassi karistades karistas õpetaja ka neid, kes asjast midagi ei teadnud .
  
• Kas Aleksi karistamiseks oli õpetajal piisavalt tõendeid? 
  
• Kas  hindeid , mis on mõeldud ikkagi teadmiste taseme näitamiseks, võib kasutada ka karistamiseks?
  

(Strike, K.; Soltis, J. F. The Ethics of Teaching. 2nd ed. New York and London: Teachers College Press, 1998)
ÕPETAJA EETILISED VÄÄRTUSED
Väärikus
Väärikus tähendab, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused, olenemata nende soost, päritolust, rahvusest, vanusest , usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest ja võimetest. Õpetaja on salliv inimeste erisuste , teiste kultuuride ning tavade suhtes.
Õpetaja austab oma partnereid ja toimib taktitundeliselt. Õpetaja märkab ahistamist ja sekkub selle tõkestamiseks. Tal on kohustus vastu hakata inimväärikust kahjustavatele muudatustele hariduselus.
Ausus
Ausus on eelduseks usaldusele, seepärast peab õpetaja sõna ja vastutab oma sõnade eest. Õpetaja hoiab temale usaldatud saladusi. Erandlikult toimib õpetaja siis, kui saladuse hoidmine kahjustaks kolmandaid isikuid.
Õpetaja on aus ja heasoovlik ning soodustab probleemide avameelset arutlemist. Õpetaja taunib silmakirjalikkust ja väldib intriige ning ei kiida heaks kadedust ja kahjurõõmu. Õpetaja toetab ja motiveerib arukust ning tunnustab mõõdukust ja tasakaalu.
Õiglus
Õiglus tähendab võrdõiguslikkust ja diskrimineerimise vältimist. Õpetaja taotleb alati konfliktide õiglast lahendamist. Hindamisel objektiivne ja hinnangute andmisel on õpetaja erapooletu. Ta tõrjub vägivalda ja ükskõiksust. Õiglane kohtlemine õpetajatöös tähendab erinevuste tunnustamist ja võrdsustamise vältimist.
Iseseisvus
Õpetaja iseseisvus tähendab, et tal on õigus oma veendumustele ja väärtushinnangutele. Oma ametis on õpetajal õigus keelduda täitmast neid korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega või tema veendumustega. Pedagoogilises protsessis on õpetajal õigus otsustada ja vastutada õppeprotsessi juhtimise ja tulemuslikkuse eest ning vastavalt sellele seada eesmärke ja valida vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks.
Õpetaja toetab isikliku arvamuse kujundamist ja julgeb oma veendumusi väljendada. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele. Õpetajal on õigus isikliku loomingu autorlusele ja selle kaitsele, ta tunnustab teiste loomingut ja juhindub autorluse õiguse headest tavadest.
ÕPETAJAEETIKA KOODEKSI JUHISED
Õpetaja
Õpetajal on õigus oma eraelule ja puhkusele. Tal on adekvaatne enesehinnang ja sisemine vajadus eneseanalüüsiks. Ta reflekteerib oma tegevust, talub kriitikat ja oskab sellele argumenteeritult vastata. Ta väljendab ennast arusaadavalt ja väldib teiste halvustamist. Õpetaja on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega. Õpetaja ise on elukestev õppija, kes täiendab pidevalt oma pädevust. Ta taotleb füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset tasakaalu.
Õpetaja on koolikultuuri kujundaja ning positiivsete muutuste eestvedaja. Õpetaja hoolib kõigi õppijate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu eest. Koostöösuhtes taotleb õpetaja partnerlust. Ränga kõlbelise eksimuse korral astub õpetaja oma ametist tagasi.
Õpetaja ja õppija
Õpetaja suhtub kõikidesse õpilastesse õiglaselt ja loob positiivse õhkkonna. Õpetaja innustab õppijat ning märkab ja tunnustab õpilase pingutusi. Õpetaja toetab õppija kohustuste ja vastutuse tasakaalu leidmist .
Õpetaja arvestab õpilase isikupära ning püüab mõista tema tegutsemismotiive ja mõtteviisi. Ta oskab mõjutada õpilase arengut ning väärtushinnangute kujunemist, õpetaja kohtleb õpilase isikut ja eraelu taktitundeliselt. Ta teeb koostööd lapse vanemate või tema eest vastutavate täiskasvanutega.
Õpetaja ja kolleegid
Õpetaja on oma kolleegidega solidaarne - ta osaleb aktiivselt koostöös ning võimalusel toetab ja nõustab kolleege. Kui õpetaja märkab kolleegi tervislikust seisundist või pädevuse puudumisest tingitud ebaprofessionaalsust ning kui see kahjustab õpilase või kolleegide heaolu, siis peab ta sekkuma.
Õpetaja on oma ametis lojaalne ning ei tee kunagi kriitilisi märkusi oma kolleegide kohta õpilaste ja lastevanemate juuresolekul. Ta aktsepteerib kolleegide loomingut.
Õpetaja ja ühiskond
Õpetaja on teadlik Eestis ja kogu maailmas toimuvatest protsessidest. Ta kujundab õppija valmisolekut elukestvaks õppeks ja toimetulekuks globaliseeruvas ühiskonnas. Ta osaleb inimväärse ühiskonna kujundamises, panustab rahu taotlusse, edendab säästvat eluviisi ja loodushoidu, toetab rahvuslikke kultuuritraditsioone ja tunnustab teiste rahvaste kultuuripärandit.
Eesti õpetajal on kohustus taotleda ühiskonnalt tänapäevase õpikeskkonna ja õpilaste töötingimuste tagamist. Professionaalsel õpetajal on õigus õpetajakutse ja õpetajatöö väärilisele tunnustamisele ühiskonnas.
Õpetaja on missioonitundlik ja soodustab õnnelike inimeste kasvamist.