Koolipsühholoog (0)

Koolipsühholoog
Mis töö see on?
Koolipsühholoogi töö eesmärk on õpilaste edasijõudmise toetamine , lapsevanemate nõustamine, kooli juhtkonna, õpetajate ja teiste spetsialistide abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel, aga ka organisatsiooni kui terviku paremale toimimisele kaasaaitamine.
Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende mõtlemis-, tunde- ja käitumisprobleemide puhul. Ta vastutab oluliste isikuandmete ja info õige kasutamise eest.
Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad:

• õpilaste probleemide ja koolistressi ennetamine
  
• õpilaste probleemide väljaselgitamine (sh testimine ja testitulemuste tõlgendamine)
  
• õpilaste nõustamine ( kuulamine , toetamine, julgustamine, juhendamine jms)
  
• õpilaste, õpetajate, lastevanemate psühholoogia- alane koolitamine
  
• koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks
  
• koostöö juhtkonnaga kooli hea psühhokliima tagamiseks (selle alla kuulub nii koolivägivalla probleemide lahendamine kui ka kooli sisekorra ja õppetöö korraldusega seonduv )
  

Koolipsühholoogi töös tuleb ette suhtlemist ka selliste inimestega, kes pole valmis psühholoogilist abi saama – mõnikord ei tea laps, et ta vajab abi, samuti ei mõista seda ka lapsevanem ega õpetaja.
Mõnedes koolides annavad psühholoogid ka psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde. Soovitatav on siiski, et tunde annaks eraldi õpetaja – et koolipsühholoogis ei nähtaks õpetajat.
Millised on töötingimused?
Koolipsühholoogid töötavad eelkõige koolides, mõned ka noorte nõustamis- ja karjäärikeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises. Koolis on arvestatud 600 õpilase kohta üks psühholoogi ametikoht. Tööaeg on 40 tundi nädalas.
Koolipsühholoog vajab töötamiseks eraldi ruumi, kus ta saab abivajajaga segamatult tegelda. Nõustamisse kaasatakse vajadusel ka lapsevanemad ja/või õpetaja. Psühholoogil peab olema võimalus kujundada kabinet nii, et inimesed tunneksid end seal mugavalt ja turvaliselt.
Nõustamistöö on pingeline . Psühholoogile on oluline enese ületöötamise ehk nn läbipõlemise vältimine. Peetakse õigeks, et psühholoog ei tohiks teha rohkem kui viis individuaalset konsultatsiooni päevas. Erand - ja kriisiolukordades tuleb töö muidugi teisiti korraldada.
Aga nõuded tervisele?
Füüsiline koormus on koolipsühholoogi töös väike, seevastu vaimne koormus üsna suur. Psühholoogil tuleb kokku puutuda väga erinevate inimestega, tihti ka raskete probleemide ja olukordadega. Ta peab oskama stressi juhtida ja ennast valitseda .
Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja?
Koolipsühholoogil läheb vaja teadmisi psühholoogia põhivaldkondadest (arengu-, isiksuse-, sotsiaal-, tervise- ja koolipsühholoogiast jm), psüühika bioloogilistest alustest (anatoomiast ja füsioloogiast, geneetikast, neuropsühholoogiast), psühholoogia meetoditest ja tehnikatest, pedagoogikast, tervishoiust. Ta peab oskama teha psühholoogilisi uuringuid ja hindamisi, kasutades vaatlust, intervjuud ja/või testimist ning valdama sekkumistehnikaid.
Tegelemine peamiselt probleemsete õpilastega nõuab head probleemikäsitlus- ja suhtlemisoskust, mõistvat suhtumist, sõbralikkust ja siirust . Et noored ei oska end ise veel analüüsida, peab psühholoog olema suure empaatiavõimega. Koolipsühholoog peab olema koostööaldis. Töö nõuab ka oma aja ja tegevuste planeerimise oskust.
Väga oluline on psühholoogi usaldusväärsus. Ta vastutab oma sõnade ja tegevuse eest – vale arvamus või nn sildistamine võib abi asemel hoopis kahju teha.
Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused?
Koolipsühholoog on kõrgharidusega psühholoog, kes on koolipsühholoogia valdkonnas saanud 160 tunnise (lisa)koolituse. Psühholoogiat saab õppida Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Mainori Kõrgkoolis ja Akadeemia Nordis.
Koolipsühholoog peab ennast pidevalt täiendama ja olema kursis hariduseluga. Täienduskoolitusi korraldab teiste seas ka Eesti Koolipsühholoogide Ühing.
Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated?
Vajadus koolipsühholoogide järele kasvab – probleeme teadvustatakse ja abi juletakse otsida üha enam. Usaldusväärne psühholoog leiab alati tööd kas koolis või erapraksises.
Sissetulek ja soodustused
Ametipalk sõltub koolist ja palgaastmest.  Soodustused: pikk puhkus (56 päeva), teistmoodi töörežiim koolivaheaegadel. Enamasti võimaldab tööandja ka enesetäiendamist, tasudes osalemise eest koolitustel, seminaridel ja konverentsidel.
Viited
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu koduleht – www.koolipsyhholoogid.ee
Koolipsühholoogi kutsestandard – www. kutsekoda .ee
Tunnused
Siin on näha selle ametiga seotud olulised märksõnad - töötingimuste, hariduse, huvi ja oskustega seotud tunnused, mille tähtsus ameti juures esitatud 5-pallisel skaalal
5 Koostöövõime
5 Õpetamis- ja juhendamisoskused
5 Vaimse pinge talumine
5 Inimeste abistamise/õpetamise/ravimisega seotud töö
5 Kuulamisoskus
5 Analüüsioskus
5 Kõrgharidus
5 Konsulteerimine ja nõustamine
3 Inimeste õpetamine ja treenimine
3 Kavandamis- ja korraldamisoskused
3 Teiste juhendamine ja/või kontrollimine
3 Tegevuste kavandamine, korraldamine ja juhtimine