Kes sobib õeks? (0)

Kes sobib õeks?
OLULISED MOMENDID
Õe elukutse sobib neile, kes hoolivad enda tervisest ja soovivad elanikkonnal aidata säilitada head tervist, teha tervislikke valikuid ja soodustada tervisliku keskkonna loomist
Õde iseloomustab kohusetundlikkus, empaatiavõime
Õe elukutse on aegumatu väärtusega, mida ühiskond alati vajab
Omandatud teadmisi saab rakendada ka väljaspool kutsealast tegevust
Võimalus leida tööd nii meeskonnas kui iseseisva abi osutajana, nii haiglas kui kliendi juures tööl, koolis või kodus
TÖÖ ISELOOM
Õendus on õe kutsealane tegevus, mille eesmärgiks on inimese tervise edendamine ja säilitamine, haiguste vältimine, tervise ja töövõime taastamine ning kannatuste vältimine. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega.
Õendusabi ülesandeks on inimese abistamine juhul, kui ta ise pole suuteline oma tervise eest hoolitsema kas teadmiste, oskuste, tahte või jõuvarude puudumise tõttu. Eesmärgiks on aidata patsiendil saavutada iseseisvus ja sõltumatus kõrvalisest abist, toetada teda elukvaliteedi parandamisel või võimaldada eluloojangule jõudnud patsiendil väärikalt surra. Õendusabi ülesandeks on inimeste eest hoolitsemine ja samal ajal tema suunamine ning õpetamine, kuidas saavutada võimalikult kiiresti iseseisvus ja sõltumatust teistest inimestest.
Õed abistavad abivajajat tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral. Nad aitavad haigel ja erivajadusega inimesel tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetada teda surma lähenedes.
Õe töö ülesanded on täna veel täpsemalt määratlemata. Eesti Õdede Liit tegeleb koostöös Haigekassaga tõenduspõhiste (teaduslikult põhjendatud ja ekspertide poolt heaks kiidetud ) tegevusjuhendite väljatöötamisega. Juba on valminud koolitervishoiuteenuse ja koduõendus-teenuse tegevusjuhendid ehk õe tegevused väljaspool haiglat . Alates 2005. aastast tegeletakse valdkondade lõikes ka haiglatega.
Tänaseni on levinud arvamus, et õde ootab võimalikku arsti korraldust ja tõttab seda siis täitma. Üldjuhul on tööülesandeks mõne meditsiinilise protseduuri, nagu ravimi manustamine, läbiviimine või arsti assisteerimine arstlike protseduuride, nagu operatsioon , juures. Kõik need tegevused kuuluvadki õe tööülesannete hulka, kuid lisaks tuleb õel omaalgatuslikult tegeleda patsiendi, ideaalis ka tema omaste, toetamise ja nõustamisega. Üheskoos patsiendiga tuleb koostada õendusplaan, mida üheskoos asutakse täitma ja hiljem ka saavutatud tulemusi hindama . Pidevalt täidab õde õendus-dokumentatsiooni märkides üles kõik olulised detailid patisendi tervise ja selle muutumise seisukohalt. Lisaks on dokumentatsioon kohtu juhtumite puhul tõendusmaterjaliks oma tegevuse kohta. Eesti Vabariigi õigusaktid sellist õendustegevust ja dokumenteerimist ka ette näevad, kuid kohtadel ei pruugi töökorraldus nõuetele vastata, ei sisult ega vormilt.
Haiglaõde on haigla meeskonna liige.
Kooliõe töö on iseseisev osutades koolitervishoiuteenust - noorte inimeste (ka koolipersonali, lastevanemate ) tervisekasvatus, õpilase tervise ja heaolu edendamine, haiguste ennetamine, vajadusel suunamine teiste spetsialistide juurde ja esmaabi osutamine õnnetuste puhul.
Koduõe töö on iseseisev, kuid tihedalt seotud perearsti või eriarstiga. Koduõe tegevus sarnaneb haiglaõe tööga, kuid teenust osutatakse inimese kodus ja mitte 24 tundi ööpäevas, vaid 2-3 tundi.
Kõikide tervishoiu-valdkondade puhul on oluline just see, et õde ei allu arstile, vaid tegutseb oma pädevuse piirides ise ja koostöös teiste professionaalidega patsiendi heaks. Arstid, kes on oma kutsealal pädevad, teavad, kus kulgeb piir arstinduse ja õenduse vahel. Heal meelel usaldavad nad pädevate õdede kätte tegevusi, millega arstid pidid nõukogude ajal vaeva nägema või mida olude sunnil pole üldse tehtud, näiteks patsiendi õpetamine ja nõustamine. Õed näevad inimest tervikuna ega keskendu vaid haigusele. Arstid seevastu otsivad haigust, diagnoosivad ja määravad ravi.
Õenduserialade hulka kuuluvad:
üldõendus (koduvisiit, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingud, konsultatsioonid eneseabivõtete õpetamiseks);
intensiivõendus (preoperatiivne konsultatiivne vastuvõtt, kiirabi teenus, õendus­toimingute teostamine , konsultatiivne vastuvõtt, nõustamine);
terviseõendus (koduvisiit, terviseedenduslik tegevus ja koolitus, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingute teostamine, töökeskkonna hindamine, nõustamine);
vaimse tervise õendus (konsultatiivne vastuvõtt, õendustoimingute teostamine, perekoolitus, grupiteraapia, koduvisiit, erinevad psühhoteraapiad, kriisiabi, nõustamine, diagnostiliste andmete kogunemine).
TÖÖTINGIMUSED
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne).
Õde kannab töö juures vormiriietust, kuid tänapäeval ei pea see olema ilmtingimata valge kittel, sageli heledates toonides mugav pükskostüüm.
Töövahendite hulka kuuluvad kummikindad , kokkupuude erinevate ravimite ja keemiliste puhastusvahenditega. Enda ja patsiendi kaitseks tuleb kanda olenevalt olukorrast maski, mütsi, kilepõlle.
Oma haigustest ja allergiatest on õed üldjuhul ise väga hästi teadlikud ja väldivad töökohti, kus haigus ohustab töö kvaliteeti või halvendab oma või teiste tervislikku seisundit ja heaolu.
Haiglas töötavad õed ööpäevaringselt graafiku alusel, tavaliselt on valvekorra pikkus 12 tundi ja töötada tuleb nii öösel kui nädalavahetustel. Tervisekeskustes või muudes asutustes kestab tööaeg lähtuvalt asutuse tööajast, kuid tavaliselt on tööpäeva pikkuseks 8 tundi.
KUTSENÕUDED JA -EELDUSED
Eestis saab kõikidel õenduserialadel töötada õde, kes on läbinud riiklikult tunnustatud õendusalase koolituse ning omab vastavat diplomit või kutsetunnistust. Peale kooli lõpetamist taotleb õde enda registreerimist õdede registrisse , mis annab loa töötada õena.
Üldõde peab:
oskama anda esmaabi
teadma ja järgima õe kutse- eetika nõudeid
järgima konfidentsiaalsuse nõudeid
teadma ja järgima hügieeninorme ja töötervishoiu nõudeid
tundma kutsealast terminoloogiat
teadma inimese ehitust, elutalitust ja arengut
oskama töötada meeskonnas
oskama tegutseda iseseisvalt.
Tervishoiuasutuste ootused õe üldoskuste tasemele on väga kõrged. Olulisemateks peetakse esmaabi andmise oskust, kutse-eetika tundmist ja järgimist, konfidentsiaalsuse ja töötervishoiu nõuete järgimist. Võrdselt kõrgel kohal on meeskonnatöö ja iseseisva tegutsemise oskus. Üldõdede praegust üldoskuste taset peetakse haiglate poolt üldiselt suhteliselt madalaks, ainult inimese ehituse, elutalituse ja arengu alaste teadmistega ollakse täiesti rahul. Kõige enam vajavad tähelepanu konfidentsiaalsuse tagamine ning iseseisva tegevuse oskus. Olenevalt tööpiirkonnast on lisaks eesti keelele vajalik ka vene keele väga hea valdamine .
Põhioskustena tuleb üldõel:
teada ja osata läbi viia õendustoiminguid
osata rakendada õendusprotsessi lähtuvalt patsiendi tervisega seotud vajadustest
osata analüüsida ja hinnata patsiendi/ kliendi toimetulekut ja elukvaliteeti
osata täita patsiendi ja õendusega seonduvat dokumentatsiooni
teada ja osata rakendada antiseptika põhimõtteid haiglanakkuste takistamiseks
teada ravimite manustamise põhimõtteid, ravimite säilitamist ja toimet
osata juhendada patsiente, nende lähedasi, praktikante ja kolleege
omada teadmisi haigustest, nende ennetamisvõimalustest, tekkepõhjustest, levikust ja ravist .
Põhioskustest peetakse oluliseks õendustoimingute läbiviimise oskust, haiglanakkuste takistamise põhimõtete tundmist ning oskust täita vajalikku dokumentatsiooni.
Isikuomadustest ja võimetest on õe töös olulised kohuse- ja vastutustunne , suhtlemisoskus, korrektsus ja täpsus, teenindusvalmidus , otsustusvõime, empaatiavõime.
Kutsekvalifikatsiooni hindamiseks on toimunud õdede atesteerimine vastavalt EV Tervishoiu­­­­ministeeriumi käskkirjale nr 130-k /19.07.1991. Atesteerimine on olnud vabatahtlik.
HARIDUS JA VÄLJAÕPE
Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist
TÖÖVÄLJAVAATED
Tervishoiusüsteemi arendamine on olnud viimase viie aasta jooksul aktiivne – Eesti Tervishoiu­projekt 2015, riiklikud arengukavad, kavandatud haiglasüsteemi ümberkorraldused, uued lähenemised, Tervishoiuteenuse korraldamise seadus.
Peamised arengusuunad võib jagada kolme suuremasse gruppi:
esmatasandi arstiabi eraldamine statsionaarravist (perearstireform);
ravivõrgu ümberkorraldamine (järk-järguline aktiivravi voodikohtade arvuvähendamine, järel- ja hooldusravi voodikohtade arvu suurendamine);
haiglate haldussüsteemi korrastamine (omandivormi muudatused – eraettevõtteks, siht­asutuseks).
Tervishoiu sektorit on iseloomustanud viimastel aastatel kiire väikehaiglate arvu vähenemine, kvalifitseeritud kaadri nappus ja keskmisest madalamad palgad .
2008. aasta seisuga on Eestis kokku 66 tervishoiuasutust. 2008. aasta jaanuari seisuga oli tervishoiutöötajate registrisse kantud üle 10 500 õe.
Järgnevate aastate jooksul hinnatakse majandusharu käibe mahtu vähemuutuvaks, sellega kaasneb töötajate arvu vähenemine kuni 10%. Kõige rohkem töötab haiglasektoris praegu üldõdesid, hooldajaid ja arste. Nende osas nähakse ka tulevikus ette suuremat vajadust. Kõige suurem nõudlus ongi üldõdede järgi. Järgnevalt vajatakse arste ja hooldajaid. Suuremas osas haiglates on rohkem kui 250 töötajat. Töötajate arvu osas paistavad kõige rohkem silma regionaalsed haiglad (ca 3000 töötajat) ja mõlemad Tallinna kesk­haiglad (ligi 2000 töötajat).
Olulised muutused on töötajate struktuuris toimunud seoses haiglavõrgu ümberkorraldamisega. Suurenenud on õdede ja hooldustöötajate vajadus, vähenenud eriarstide vajadus. Oskuste osas on muutunud tähtsamaks suhtlemisoskus, iseseisva töö oskus, keelte- ja arvutioskus, vajalikud on teadmised meditsiini­juriidikast, dokumentatsioonist.
Õdedel on suured arenemisvõimalused. Karjäärivõimaluseks võib olla spetsialiseerumine õde-spetsialistiks ja koolitusõeks. Samuti võib vastutav õde (koordineerib osakonnasisesest õendustegevust) asuda tööle õendusjuhina (asutuse juhatuse liige).
LÄHEDASED AMETID
Õele lähedased ametid on ämmaemand, radioloogiatehnik, füsioterapeut.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Ligi pooled haiglaid kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka.
Kõige kõrgem on õdede palk eri- ja piirkondlikes haiglates, kõige madalam hooldushaiglates, kui päevaravi osutavad tervishoiuasutused kõrvale jätta.
Peamised lisamotivaatorid on tervishoiusektoris koolitused , lisapuhkus ja ületunnitasu. Levinud on ka töötajate mobiiltelefoni kõnede kompenseerimine ja töötajatele soodsate sportimisvõimaluste pakkumine.
TÄIENDAV INFO
Kutsekvalifikatsiooni omistavad organid on Eesti Õdede Liit koostöös Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.
Eesti Õdede Liit
Koidu 20-34, 10136 Tallinn
E-post: [email protected]
www.ena.ee
Eesti Õde-uurijate Nõukogu
Koidu 20-34, 10136 Tallinn
E-post: [email protected]
www.eoun.org.ee
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Pärnu mnt 41A, 10119 Tallinn
Tel/ faks : 6313 123
E-post: [email protected]
www.kutseliit.ee
Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit
Pärnu mnt 41A, 10119 Tallinn
Tel: 6311 268
E-post: [email protected]
www.hot.ee/ettal
ÕE PÄDEVUSE HINDAMINE
Pädevus on tervishoiu töötaja tõendatud võime. Isiku kutsealaste või erialaühenduse poolt kehtestatud nõuetele kinnitab pädevuse hindaja poolt väljastatud pädevustunnistus ehk sertifikaat .
Eesti Õdede Liidu õdede pädevuse hindamisel alustatakse üldõe pädevuse hindamisest, erialade väljakujunemisel viiakse sisse pädevuse hindamise süsteemi neljal põhierialal – kliiniline õendus, intensiivõendus, vaimse tervise õendus, terviseõendus. Erialaspetsialistide pädevuse hindamisel kaasatakse hindamisprotsessi vastavate erialade esindajad.
Õdede pädevuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume:
Praktiline töökogemus ja tööanalüüs
Kutsealane enesetäiendus
Vajadusel pädevuseksam või -test.
Pädevuse hindamisel eristatakse pädevuse tasemeid (A-, B-, C-tase), mis on seotud haridus­taseme, kutsealase enesetäienduse ja praktilise töökogemusega.
Vt. täpsemalt Õdede ja ämmaemandate pädevuse hindamine
Pädevuse hindamise (sertifitseerimise) perioodi pikkuseks on viis aastat, s.t., et õde taotleb pädevuse hindamist iga viie aasta järel. Pädevuse hindamist teostab Eesti Õdede Liidu juurde moodustatud pädevuse hindamise komisjon .
Õdede pädevuse tagavad:
kutseeksam EÕL ja meditsiinikoolide koostöös;
sertifitseerimine ja resertifitseerimine EÕL juurde moodustatud erialakomisjonides; resertifitseerimine toimub iga viie aasta järel; arvestust sertifitseerimise kohta peetakse EÕÜ juures asuvas registris;
kvalifikatsioonikontroll õdedele, kes on kutsealasest tööst eemal olnud üle 5 aasta.
Kirjeldus koostatud: detsember 2007