Kodu ja tööelu erinev väärtustamine (0)

Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Kodu ja tööelu erinev väärtustamine
Tallinn
2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Töötamine 3
Osaajaga töö 5
Võimusuhted peres 5
Materiaalne sõltuvus 6
Kodutööde jaotus 7
Vaba aeg 9
Erandid mehed 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjalid: 12
Tasuja , M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013 12
Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013 12
Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013 12
Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA LASTEVANEMATE TÖÖHÕIVE Eesti Tööandjate Keskliit URL : http://www.cb.ee/raamat/too_sisu_low.pdf 15.01.2013 12
Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA- ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi-bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/pdf/237612/Kotity%C3%B6t%20ja%20tasaarvo_ebook.pdf 15.01.2013 12

Sissejuhatus

Nii sotsiaalteadlaste kui ka paljude välisekspertide hinnangul on Eestis tegemist konservatiivseid perekeskseid väärtusi rõhutava ühiskonnaga, kus ideaaliks on tuumikperekond , range sooline tööjaotus ning meeste autoriteet. See tähendab, et Eesti on ühiskond, kus naistel on võimalused edu saavutada ja end realiseerida väiksemad kui meestel. (Poliitikaanalüüs, 2)
Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse põhjalikum omandamine olnud peamiselt meeste privileegiks. (Tasuja 2011)
Õnneks aga paljud uurimused on näidanud, et viimasel paaril aastakümnel on meil põhjust rääkida pigem soolise ebavõrdsuse kasvust kui kahanemisest (Kandolin ja Narusk 1996, Anttila ja Ylöstalo 1999, Domsch et al. 2003), kuid jällegi võrdlus Põhjamaadega näitab, et soolise võrdõiguslikkuse osas jääme me nendest maadest oluliselt maha (vt nt Pettai ja Proos 2003). (Poliitikaanalüüs, 2)

Töötamine

Kuigi inimesed on idee poolest oma valikutes vabad, sõltuvad nad siiski ühiskonnast, milles nad elavad. Ühiskond on süsteem, mis soosib ja seab prioriteediks teatud rolle ja käitumisviisi. Kapitalistlikus ühiskonnas elamiseks on tarvis käia tööl. Töö on Eestis nagu ka teistes postsovetlikes riikides tähtsam kui varem (Saar Poll , 2001). Eestimaalased on Euroopas kõige pikema tööajaga -Naistele tähendab töö- ja pereelu ühitamine sageli rabamist kahel rindel. Mehed hakkavad laste sündides tavaliselt veelgi rohkem tööle (Karu, 6-8)
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2005. aastal 79 900 kõige paremas tööeas olevat 25-54 aastast inimest mitteaktiivsed – nad ei töötanud ega otsinudki tööd. 62% nendest olid naised, kelle üheks oluliseks mitteaktiivsuse põhjuseks on vajadus hoolitseda laste ja teiste pereliikmete eest. (Poliitikaanalüüs, 3)
Kuigi naiste tööhõive on lähenemas meeste tööhõive määrale, pole traditsiooniline rollijaotus kuhugi kadunud. Kuigi praeguses ühiskonnas käivad tööl nii mehed kui ka naised, on vastutus koduste ülesannete eest endiselt peamiselt naiste kanda ( karu) ning kuigi traditsioonilised soorollid ei ole Eestis noorema põlvkonna jaoks vanema põlvkonnaga võrreldes enam nii ainuvõimalikud ja enesestmõistetavad, võib Eestit siiani nimetada patriarhhaarseks ühiskonnaks. Naiste puhul väärtustatakse sageli välimust ja panust ema ning abikaasana, meeste puhul aga ambitsioonikust, sõltumatust ja pühendumist tööle ning karjäärile. ( statistika 2) Vaatamata sellele, et võrdsed võimalused kõigis eluvaldkondades on kaasaegse ühiskonna väärtusteks ning naiste tööhõive on normaalne nähtus, peetakse ka naise emarolli endiselt tähtsamaks kui tema rolli töötajana. Naised kohandavad oma tööd koduste kohustustega märksa enam kui mehed. Mehe kohustuseks peetakse pere ülalpidamist ning tööle pühendumist (Karu, 6-8)
Need arusaamad aga seavad tegelikkuses piirangud nii meeste kui naiste valikutele. Meeste viis töö ja pereelu ühitada on see, et lapse sündides hakatakse varasemast rohkem tööle ning igapäevane lapse ja perega koos olemise aeg loovutatakse hoopis ametikohustustele. Naised loobuvad palgatööst kas täielikult või osaliselt või siis püüavad rabada kahel rindel – nii kodus kui tööl.
Tööelus avalduvad meeste ja naiste erinev käitumine, nende võimalused ja riskid üsna selgelt: naiste ja meeste erinev palk meeste või naiste ülekaal teatud ametites või elualadel, erinevad võimalused edutamise, koolituse jm osas. Töö on oluline eneseteostuse valdkond ning vahend majandusliku iseseisvuse saavutamisel. Võrdsete võimaluste puudumine tööturul toob kaasa ja taastoodab ebavõrdsust ka teistes elusfäärides. Monitooringus vaadeldakse, kuidas suhtuvad inimesed töötamisse. Küsimustest selle kohta, kui oluline on töötamine inimeste jaoks ning kuidas nad seda väärtustavad, selgub , et Eesti mehed on enam orienteeritud tööle ning nende jaoks on töötamine olulisem kui naiste jaoks. Kui partner teeniks piisavalt ning materiaalne olukord võimaldaks, siis töötaks täiskoormusega 69% mehi aga vaid 27% naisi. Samas ligi pooled naised (48%) sooviksid osaajaga töötada. Osaajaga töötamise eelistamine võib tuleneda naiste suurest kodutööde koormast. (Poliitikaanalüüs, 3)

Osaajaga töö

Tööle asumine tähendab suurenevaid vajadusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning sellest lähtuvalt paindlikuks töökorralduseks. Üks peamisi paindliku tööaja korralduse vorme on osaajaga töö. Naiste suuremat seotust koduga illustreerib fakt, et naiste seas on osaajaga töötajaid oluliselt enam kui meeste seas ja kõige suurem on erinevus siis, kui leibkonnas on kuni kaheaastased lapsed (Tasuja, 2011). Võrreldes 2003. aasta monitooringuga on märkimisväärselt kasvanud Eesti naiste soov osaajaga töötada. Kui 2005. aastal kinnitasid ligi pooled naised, et võimaluse korral asuksid nad osakoormusega tööle, siis 2003. aastal oleks seda soovinud vaid kolmandik naisi. 2005. aastal oli vähenenud nende naiste arv, kes sooviksid kas ajutiselt või alaliselt töötamisest loobuda . Üldistatult võib siiski öelda, et töötamine on enamiku Eesti inimeste (sh naiste) jaoks oluline ning sellest ei soovita loobuda ka siis, kui materiaalne olukord seda võimaldaks. Üsna üksmeelselt tunnistavad veekord vastajad, et naistel on kahekordne töökoormus – lisaks palgatööle peavad nad tegema ka kodutööd (Poliitikaanalüüs, 6-7). Väga vähestel meestel on osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste eest ja seda olenemata leibkonnas elavate laste vanusest . Osaajaga töötavatest naistest, kelle leibkonnasoli kuni kaheaastane laps, nimetas aga üle poole osaajaga töötamise põhjusena vajadust hoolitseda laste eest. Naised on meestega võrreldes ka märksa enam lühendanud tööpäevi ja võtnud vabu päevi laste eest hoolitsemiseks. Vaid kaugtöö võimalusi on mehed kasutanud naistest pisut rohkem (Tasuja 2011).

Võimusuhted peres

Eestis on paarisuhtes elavate tööealiste inimeste seas enim levinud mudel, kus mõlemad partnerid töötavad ning nende sissetulek on oluline pere majanduslikuks toimetulekuks. Sageli on ühe partneri osalus sissetuleku kindlustamises suurem. See võib viidata võimu võimalikule ebaproportsionaalsele jaotumisele peres, kuna peresiseste võimusuhete üheks aluskomponendiks on majanduslikud ressursid (vt nt Steinmetz et al. 1990). Statistikaameti uuring kinnitab, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised. Monitooringusse kaasatud 15–74-aastastest meestest enam kui kolm neljandikku (78%) väitsid, et nemad on leibkonnas suurima sissetuleku saajad, naistest määratles ennast peamise tulutoojana iga teine (51%). Ennast perekonna suurima sissetuleku saajateks pidavate naiste üsna suur osatähtsus tuleneb sellest, et suhteliselt suur osa nimetatud vanuses naistest elab ilma partnerita (üksikud, lahutatud ja lesed ). Uurimusest selgus, et haridus mõjutab pere suurima sissetuleku saajate jaotust abielus ja vabaabielus elavate naiste ja meeste seas. Mida kõrgem on meeste haridustase, seda suurem on tõenäosus, et nad on pere suurima sissetuleku saajad. (Vaba)abielus naiste tõenäosus olla pere suurima sissetuleku saaja on kõige väiksem kõrgharitute seas. See tähendab, et kõrgharidusega naiste abikaasade või elukaaslaste sissetulek on suurem kui nende endi oma. Need tulemused viitavad ka asjaolule, et haridus on meeste jaoks suurem kapital kui naiste jaoks (Poliitikaanalüüs, 2).

Materiaalne sõltuvus

Statistikaameti monitooring näitab, et Eesti naised on meestest tunduvalt sagedamini mõnest pereliikmest materiaalselt sõltuvad. Enamiku abielus (91%) või vabaabielus (89%) meeste väitel ei sõltu nad materiaalselt perekonnas kellestki. 49% abielus või vabaabielus naistest sõltub oma mehest ehk teisisõnu sõltuvad pooled (vaba)abielus naised materiaalselt oma kaasast. Mehi, kelle väitel nad sõltuvad materiaalselt oma partnerist, on üksnes 6%. Nagu eespool öeldud, majanduslikke ressursse peetakse peresiseste võimusuhete üheks aluskomponendiks. Monitooringus küsiti nii seda, kas suuremat sissetulekut saavate pereliikmete arvamusel peaks olema suurem kaal, kui ka seda, kas eeldatakse, et väiksema sissetuleku saajad teeksid rohkem kodutöid. Kui viiendiku (22%) meeste hinnangul peaks suurema sissetuleku saajale jääma ka suurem õigus pereküsimuste otsustamisel, siis enamik mehi (67%) ei ole selle väitega siiski nõus. Naistest 82% aga pigem ei nõustu sellega, et suurema sissetuleku teenijal peaks olema ka suurem otsustamisõigus peres. Valdav osa naistest (82%) ei nõustu ka sellega, et väiksema sissetuleku saaja võiks teha rohkem kodutöid (Poliitikaanalüüs, 4).

Kodutööde jaotus

Kodutööd hõlmavad naise ärkvelolekuajast üle neljandiku. Kuigi naiste ja meeste tööturul osalemise aktiivsus on üsna võrdne, pole sarnast võrdsust saavutatud koduseinte vahel. Naised kulutavad endiselt meestest enam aega majapidamistöödele ja laste eest hoolitsemisele. Kodutööd hõlmavad naiste ärkvelolekuajast üle neljandiku ja kodutöödele kulunud aeg on meeste omast üle poole pikem. Naised kulutavad koduga seotud tegevustele meestest poolteist tundi enam, mehed aga tasulisele tööle naistest veidi üle poole tunni kauem. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on siiski sugudevaheline töödejaotus muutunud õiglasemaks ja sooline lõhe nii tasustatud kui ka tasustamata töö puhul vähenenud poole tunni võrra (Tasuja 2011).
Töö- ja pereelu ühitamist peetakse temaatilistes avalikes aruteludes sageli üksnes naiste probleemiks. Enamik Eesti naistest töötab ning lisaks palgatööle on nende kanda ka suur osa kodutöid seal hulgas laste eest hoolitsemine. Hochschild 1989 on seda nimetatud ka naiste „teiseks töövahetuseks“. Meest käsitletakse töö ja pere kontekstis eelkõige pere majandusliku toimetuleku kindlustajana. Meeste roll partneri, lapsevanema, aga ka abivajavate eakate lähedaste abistajana jääb enamasti tagaplaanile. Kuna töö- ja pereelu ühitamise probleemid lähtuvad nii töölt kui kodust, on uuritud monitooringus nii koduse töö-koormuse jaotuse kui ka palgatööga seonduvaid hoiakuid ja arvamusi. Eesti perede sisemine tööjaotus on endiselt üsna traditsiooniline, st enamiku kodutööde seal hulgas laste eest hoolitsemise eest vastutab üks partneritest, kelleks on enamasti naine. Enamikus Eesti peredes vastutab igapäevaste kodutööde eest valdavalt naine. Naiste vastutada on igapäevane söögitegemine, nõude pesemine, riiete korrashoid ja tubade koristamine . Need tegevused on rutiinsed ja igapäevast tähelepanu nõudvad. Vaid toidu ostmise ning poes käimise ja rahaasjade korraldamise eest vastutavad enam kui neljandikus peredes mehed ja naised ühiselt. Mehed vastutavad eeskätt auto sõidukorras hoidmise ja remonditööde eest. Ent samas ei nõua need tööd igapäevast ajakulu (Eesti Statistikaamet 2001), vaid pigem teatud perioodilist ettevõtmist. Nende tööde tegemiseks leitakse sageli inimene või firma. Märkimisväärne on, et kõrgharitud mehed osalevad rutiinsetes kodutöödes vähem kui madalama haridustasemega mehed (Poliitikaanalüüs, 5-6)
Rahvuslikest erinevustest tuleb välja tuua, et mitte-eesti peredes vastutavad rohkem naised rahaasjade eest – kolmandik eesti meestest ning pea iga teine mitte-eesti mees väitis, et nende pere rahaasjade eest vastutab naine. Kuna soolist võrdõiguslikkust puudutavate hoiakute ning soorollide kujundamine toimub juba varases lapsepõlves ( Inglehart ja Baker 2000, Inglehart ja Norris 2003), siis võib väita, et praegu toimub suures osas Eesti peredest igapäevaste kodutööde kaudu traditsiooniliste soorollide taastootmine. Võrreldes Soome võrdõiguslikkuse baromeetri 2004. aasta andmeid Eestiga , tuleb tunnistada, et Soomes on märgatavalt suurem osakaal peresid, kus mehed ja naised vastutavad koos kodutööde tegemise eest (Poliitikaanalüüs, 2).
Isiklikult võin öelda, et tean päris palju koos elavaid paare , kus partneritest, kes panustavad rohkem tööellu on hoopis naised mitte mehed ja mehed on need, kes teenivad vähem kui naised. Meeste õlule jääbki siis söögi tegemine, majapidamistööd ja laste kasvatamine , kindlasti ka sellised mehhaanilised tööd – auto korrashoid ja hoolitsemine. See näitab jällegi, et mehed on muutunud vabamaks ning ei pelga olla vähem teenivamad pereliikmed kui naised.
Soome uurimuse järgi on kindlad kodutööd, mis on kas siis naiste või meeste teha. Siiani kuuluvad kodu remondi ja hooldustööd meestele ning söögi tegemine, riiete eest hoolitsemine (pesemine, triikimine) jääb üldjuhul naiste hoolt kanda. Aia hooldus ja poes käimine on jagatud meeste ja naiste vahell enam vähem võrdselt. Kõik, mis laste hooldamisega seotud kuulub siiani võidukalt naiste tegevuste hulka. Lastega mängimise poole pealt osalevad mehed naistega rohkem tasavägisemalt. Naised organiseerivad kodust logistikat ning aitavad pereliikmeid mitmetes tegevustes. Isegi kui meeste osakaal kodutöödes osalemisel kasvaks, tegeleksid mehed siiski nö oma sugupoolele tuntavaid tegevusi, milleks olid remondi ja hooldustööd (Miettinen, 2008 92-94).

Vaba aeg

Et tasustatud tööl ja kodutöödel on endiselt erinev väärtus, on sellel naiste jaoks sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Naised maksavad hinda nii töötasus kui ka vabas ajas, neil kipub olema meestest vähem vaba aega. Samas veedavad naised vaba aega meestest aktiivsemalt, mehed eelistavad vabal ajal niisama puhata või olla televiisori või arvuti ees. Kuigi mehed on naistest enam seotud tasulise tööga, on naiste kogutöö maht meestest suurem. Kui liita kokku tasulisele tööle ja majapidamisele kulutatud aeg, on naiste kogutööaeg tunni jagu pikem kui meestel. Eriti suurt mõju naiste kogutöömahule avaldavad lapsed — mida väiksemad on lapsed, seda pikemad on naiste tööpäevad. Riigi pakutavad lastehoiuteenused ei pruugi otseselt mõjutada ebavõrdsust kodutöödes, kuid see pakub naistele rohkem valikuvõimalusi töö- ja pereelu ühendamiseks ning lubab kulutada rohkem aega tasulisele tööle. (Tasuja 2011)
Lapse vanusest olenemata on naised peamised laste eest hoolitsejad. Samal ajal mängivad olulist rolli laste vanus ja võimalus panna laps lasteaeda või -sõime. Lastehoiuvõimalused on üsna head ja neid ka kasutatakse rohkelt kolme- kuni kuueaastaste laste puhul. Nooremate laste hoiuks sobivate võimaluste puudus aga on sageli takistus tööturule tagasipöördumisel. Enamik naisi ei koge siiski selliseid probleeme, mis takistaks neil tööle tagasi pöörduda, mida näitab ka see, et üle 70% naistest, kelle leibkonnas on kolme- kuni kuueaastased lapsed, olid 2010. aastal tööturul hõivatud (Tasuja 2011).

Erandid mehed

Mari-Liis Tomingu (2007) uurimusest ilmneb, et Eestis leidub ka selliseid noori mehi, kes tunnustavad eeltoodud näitajate kõrval pehmemaid väärtusi ja on mingil ajal ise väikelastega koju jäänud. Tegu on pigem meestega, kes oma arusaamades ei olnud kinni traditsioonilistes mehe ja naiste rollides ning väärtustasid emotsionaalset lähedust perekonna ja lastega, mida tavaliselt seostatakse naiste eluvaldkonnaga. Kodused isad hindavad kõrgelt lastega tekkivat emotsionaalset sidet: „Meil ei ole mingit sellist asja, et kui midagi juhtub, siis emme peab tulema . Meie usaldus ja soe suhe on väga tugev aga see on ikkagi nagu sihukese higiga ehitatud“. Positiivseks peetakse sedagi , et lastega kodusolemine on õpetanud isadele empaatiavõimet, oskust näha enda ümber teisi inimesi ja arvestada teistega – niisugune hoolivus leiab rakendust muudeski elusfäärides. Samas on noortele isadele väga oluline, et nad vastaksid ühiskonna ootustele kõiges, mida meestelt tavaliselt nõutakse. „Mehed võivad enesele lubada lastega kodus olemist seni, kuni nad suudavad teha mingeid asju sealt kõrvalt. Vastasel juhul võib see hakata tekitama emotsionaalseid pingeid – sinult oodatakse tegusid , aga näed, sina lehvitad seal kõrinaid ja käid kelgutamas.“ Keegi küsitletud isadest ei olnud huvitatud ’koduperemehe’ rollist põhitegevusena, pidades tähtsaks oma pereeluga seonduvat ühildada ka oma karjääri ja muu eluga.
Tean isegi oma tutvusringkonnast paari isa, kes on jäänud lastega koju. Neil on see juhtunud küll just majanduslikel põhjustel (isapalk), kuna naine teenib märkimisväärselt vähe. Kuid olen ka seda nende kodustest isadest täheldanud, et nad tõesti on muutunud palju soojemateks inimesteks.
Teisalt enamus meestuttavaid on öelnud, et nemad ei jääk mingi hinna eest lapsega koju ja see peaks olema naiste töö ja kui piinlik oleks neil oma sõpradele rääkida, et nad on „kodukanad”. Jah, nad kasutavad just sellist väljendit. Sellega nagu saabki tõestust, et kuigi tundub, et me selle soolise võrdõiguslikkusega liigume ikka paremuse poole, kuid väga aeglaselt. Vanadest normidest on ikka raske välja saada.

Kokkuvõte

Arvan, et tööelu ja pereelu ühildamine on kindlasti raske aga asi peaks olema balansis. Nii meestel kui naistel peaksid olema võrdsed õigused ja kohustused osaleda mõlemas. Palju Eesti ja Euroopa uuringuid viitavad töö ja pereelu ühitamise raskusele. Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel leidis 2004. aastal 88% Eesti elanikest, et inimese prioriteediks peaks olema tema perekond ja samas ligi pooled inimesed tõdevad, et töö ei võimalda neil pühendada piisavalt aega oma elukaaslasele ja perekonnale. Loodame, et inimesed leiavad elus balansi ning koduste tööde jaotus muutub võrdväärsemaks ning sellised ühiskonna poolt tekitud normid, et mees peab tooma raha sisse ja naine lastega kodus istuma kaovad.

Kasutatud materjalid:

Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/
12.01.2013

Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013

Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed / 15.01.2013

Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA LASTEVANEMATE TÖÖHÕIVE Eesti Tööandjate Keskliit URL : http://www.cb.ee/raamat/too_sisu_low.pdf 15.01.2013

Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA-ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi-bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/pdf/237612/Kotity%C3%B6t%20ja%20tasaarvo_ebook.pdf 15.01.2013