Karjääriteenused läänemaal (0)

Järvamaa KHK
Margus Indres
Karjääriteenused Läänemaal
Referaat

Juhendaja : Eve Rõuk
Särevere 2012
Sisukord
Sissejuhatus 2
Teavitamis - ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuste koostöö 3
Koostöö koolidega – Läänemaa kogemus 4
Kasutatud kirjandus 5
Sissejuhatus
Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeldud üle 80 aasta. Uudseim on seejuures nimetus karjääriteenused ise – läbi aegade on pigem kasutatud mõisteid kutsenõustamine, kutsesuunitlus, kutseorientatsioon, kutsejuhendamine jms. 
Töömaailma muutumine, ootuste ja nõudmiste teisenemine ja elukestva õppimise möödapääsmatus on aga tinginud ka teenuste sisulise muutumise. Pelgalt kitsa kutsenõustamise asemel tuleb tänapäeval tegeleda kõigi kolme karjääriteenusega – nii koolis toimuva praktilisi karjäärikujundamise oskusi treeniva karjääriõppe, otsuste ja valikute tegemise protsessi toetava karjäärinõustamise kui nende mõlema üheks osaks oleva hästi struktureeritud ja asjakohase karjääriinfoloomise ja levitamisega. Mõiste karjäär on seejuures väljunud oma varasemate aastate kitsastest piiridest, tähendades vaid ühe ametiala sees ülespoole liikumist. 21. sajandil viitab karjäär inimese elukestvale arengule, kus ühtseks tervikuks on põimunud kõik tema erinevad elurollid alates tööalasest rakendusest ja pidevast enese­täiendamisest kuni elustiili, vaba aja, perekonna ja sõpradeni välja. Järgnevas ajaloolises ülevaates on teenuste nimetus ajastule omasesse vormi jäetud.
Nii nagu mujal maailmas, on karjääriteenuste- alane tegevus sõltunud mitmete tegurite koosmõjust ka Eestis. Kogu ajaloo vältel on üheks tugevamaiks karjääriteenuste arengut mõjutanud teguriks olnud riigivõimu suhtumine. Võim määrab valdkonna arendamisele suunatud riiklike rahaliste vahendite jaotamise. Totalitaarse riigivõimu korral võib näiteks teatud osa tegevusvaldkondadest olla keelatud või nende areng takistatud. Samuti on valdkonna arengut mõjutanud psühholoogiateaduse tase ja arenguvõimalused riigis. Psühholoogia viljelemine ja õpetamine kõrgkoolides on andnud vajaliku ette­valmistusega spetsialiste ning määranud ära paradigma , mille alusel valdkonnaga seotud inimesed oma tegevust korraldavad.
21. sajandil on karjääri mõiste märgatavalt laienenud – ühesuunalise alt üles liikumise asemel hõlmab sõna karjäär eneseteostust, elukutsevalikut, astumist tööellu, koolitustel osalemist, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski.Tööle lisaks on tähtis elukestev õppimine, hobid , suhted lähedaste ning iseendaga .
Karjäär kujuneb erinevate valikute käigus, mida inimesed elu jooksul teevad – see on isiklik teekond , mis on küll mõjutatud keskkondlikest teguritest, kuid peamiselt on siiski inimese enda loodud. 
Teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuste koostöö
Läänemaa laste ja noorte nõustamiskeskuse nõustaja Tiina Kütiga vestleb Karjääriteenuste Arenduskeskuse koordinaator Kati Raudsaar .
Kas Läänemaa keskus teeb koostööd enda piirkonnas asuvate kutseõppeasutustega? Kui jah, siis milles see koostöö avaldub?
Läänemaal on üks kutseõppeasutus – Haapsalu Kutsehariduskeskus. Oleme nendega koostööd teinud alati; vahel on see olnud tihedam, vahel hõredam. 
Oleme ühiselt ette valmistanud ja osalenud messil „Haapsalu Äripäevad“. Teist aastat toimuval Läänemaa õpilastele mõeldud karjääripäeval on kutsehariduskeskus alati esimene, kellega ühendust võtame.
Meie nõustajad on kutsutud igal kevadel kutsehariduskeskuse kokkade kutsevõistlustele. 
Regulaarselt toimuvad kohtumised , kus vahetame infot, koordineerime oma sõite maakonnas ning räägime oma plaanidest. Meie keskus annab traditsiooniliselt igal kevadel välja (karjääri)infolehte „Oma Rada“ ning ka selles osas oleme kutsehariduskeskusega koostööd teinud. 
Maakonna koolides käies võtame alati kaasa ka kutsehariduskeskuse materjalid.
Kas kutsekoolid on altid pakkuma infot õppimisvõimaluste kohta? 
On küll. Nad peavad noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi kohaks, kus enda võimalusi reklaamida.
Kas teie praktikas on mõningaid häid näiteid, kus olete koos noorega nõustamise käigus jõudnud selleni , et parim edasiõppimisvõimalus on talle kutseõppeasutus?
Ikka on. Meie maakonnas on Haapsalu Kutsehariduskeskus täiesti aktsepteeritud ja üsna sageli valitav õppeasutus. 
Mida näitab teie praktika – milline on kutseõppe maine noorte seas? Kui noorele pakkuda nõustamise käigus välja üheks edasiõppimise võimaluseks kutseõppeasutus, milline on reaktsioon ?
Eks see oleneb õpilasest, tema õpitulemustest ja huvidest, sageli ka vanematest . Mingit erilist vastuseisu küll ei ole. Kutseõppe maine teeb pisut nõrgemaks ühiskondlik arvamus ning sellest tulenev vanemate hoiak ja surve lapsele – nö. tohutu edukultus: ikka gümnaasiumisse, ikka kõrgkooli – pole tähtis, mis erialale , peaasi , et ikka kõrgkooli edasi. Aga nagu öeldud – Läänemaal arvatakse meie kutsehariduskeskusest päris hästi.
Milline võiks olla ideaalne koostöö teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuse vahel?
Ma usun, et regulaarsed kokkusaamised ja vastastikused infotunnid oma tegevusest, värske infomaterjali vahetamine jne. Küll aga ei tohiks teavitamis- ja nõustamiskeskus tegeleda nö. pressinguga konkreetse kutseõppeasutuse heaks. Teavitamis- ja nõustamiskeskuse ülesanne on olla objektiivse info vahendaja , nõustada noort lähtudes noorest endast, tema huvidest, võimetest, tööturu olukorrast ning võimalustest, mitte otsida konkreetsele koolile õpilasi. Pigem vastupidi – aidata noorel leida sobiv eriala ning kool paljude võimalike hulgast. 
Koostöö koolidega – Läänemaa kogemus
Läänemaa Laste ja Noorte Nõustamiskeskuse koostöö oma maakonna koolidega on välja kujunenud pika aja jooksul. Alguses kobasime rohkem pimeduses, nüüdseks on asjad enam-vähem paika loksunud – oleme vastastikku üksteisega harjunud , teame, mida koolid meilt ootavad ja millised on meie võimalused nende vajadustele vastata. Keerulisemaks teeb meie koostöö endiselt asjaolu, et otseselt karjäärikoordinaatoreid meie maakonna koolides hetkel ei ole ja ka meie nö kontaktisikud paljudes koolides vahetuvad kiiresti.
Koostööaasta ühtib meil õppeaastaga. Sügise lähenedes korraldab maavalitsuse haridusosakond maakonna koolijuhtidele kokkusaamise, kus osalevad ka meie keskuse karjäärispetsialistid. Esialgu oli neil kokkusaamistel karjääriteemadele raske aega leida, nüüdseks on nende teemade käsitlemine juba omamoodi traditsiooniks saanud. Meid ja meie teemasid teatakse ja võetakse kokkusaamise loomuliku osana .
Neil kohtumistel paneme koostöös koolijuhtidega paika algava õppeaasta tööplaani – millal ja millisesse kooli meie nõustajaid oodatakse , millised on teemad jne. Ühtlasi räägime ka keskuse üritustest (karjääripäevad, töö- ja tudengivarjupäevad), tutvustame uusi materjale ja pakume välja koolituste teemad kontaktisikutele, asjast huvitatud õpetajatele, lastevanematele. Kui tööplaan ja ajagraafik on valmis, saadame selle tagasiside saamiseks ka erinevatesse (koolide, koolijuhtide, õppealajuhatajate, huvijuhtide, noorsootöötajate) listidesse. Enne konkreetsesse kooli minemist täpsustame telefonitsi päevaplaani, teemad jms.
Koolis on meie karjäärispetsialistid enamasti terve koolipäeva – esmalt karjääriinfoloengud, grupinõustamine , testimine ja siis on karjäärinõustaja koolipäeva lõpuni koolimajas, et soovijad saaksid individuaalset nõustamist. Tihti kutsutakse meie karjäärispetsialiste ka lõpuklasside lastevanemate koosolekutele. Oleme aidanud koolidel korraldada karjääriinfopäevi, töö- ja tudengivarjupäevi. Igal sügisel oleme oma karjäärimaterjalidega osalenud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži poolt korraldataval „Koolirahva ideelaadal“ – see on ideede ja materjalide saamise-vahetamise mess maakonna õpetajatele.
Aasta suurim (koostöö)üritus on kahtlemata karjääriinfopäev „Otsi oma rada“, kus tutvustavad ennast nii kutse- kui kõrgkoolid, aga ka oma maakonna gümnaasiumid. Samal päeval on traditsiooniliselt ka meie koolitus koolide kontaktisikutele ja õpetajatele.
Uus külg koostöös koolidega on ühistegevus Läänemaa Noortekoguga, kuhu kuuluvad koolide õpilasesinduste esindajad. Noortekoguga koos korraldasime viimase karjääriinfopäeva ja oleme välja andnud kaks karjääriteemalist lehte maakonna noortele. Tänu maakonna noortekogule oleme rohkem teadlikud sellest, mida noored mõtlevad, tahavad ja vajavad – loodetavasti suudame tänu sellele ka rohkem omalt poolt pakkuda.
 
Kasutatud kirjandus
http://www.rajaleidja.ee/karjaariteenuste-ajalugu-2/
http://www.rajaleidja.ee/koostoo-koolidega-laanemaa-kogemus/&parent_id=104660
http://www.rajaleidja.ee/karjaariplaneerimine-2/
http://www.rajaleidja.ee/teavitamis-ja-noustamiskeskuse-ning-kutseoppeasutuste-koostoo/&parent_id=100773