Kirja vastus (0)

Esimene iseseisev töö

1.Missugusesse kooliastmesse Tom ja Mads lähevad? Kaua peavad nad koolis käima?
Tom läheb 7-aastasena (või 6-aastasena oleneb millal tal sünnipäev on ) I kooliastmesse (1. Klassi). Mads läheb III kooliastmesse (ilmselt 9. Klassi).
Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
2. Missuguste alusväärtustega teil siin tegeletakse?
§4. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid
1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;
2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;
3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;
5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;
6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;
8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;
9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;
10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus , ausus, vastutus;
3. Kas kooli tegeleb nii harimise kui ka kasvatamisega ? Kuidas see korraldatud on?
Õppe- ja kasvatustegevus koolis võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava (edaspidi koos rahvusvaheline õppekava) kohaselt. Ehk siis tegeletakse nii harimise kui ka kasvatamisega. See on korraldatud nii, et õpetatjatel ja/või teistel kooli töötajatel tuleb täita järgnevad dokumendid : 1) üldtööplaan; 2) õpilasraamat; 3) klassipäevik; 4) põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat; 5) kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamat; 6) huviringipäevik; 7) pikapäevarühma päevik; 8) õpilaskodurühma päevik.  Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.
4. Mis pädevusi soovitakse saavutada?
1) Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
(2) Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.
(3) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.
§6. Pädevuste kujundamine
(1) Pädevus on teadmistel , oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.
(2) Riiklik õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.
(3) Kooliõppekava ning õppe- ja kasvatusprotsessi kaudu loob kool tingimused riiklikus õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.
§7. Üldpädevus
(1) Riiklik õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:
1) õpipädevus – suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust:
2) tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi
3) väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga , loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;
4) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast , mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.
(2) Üldpädevused täpsustatakse riiklikus õppekavas kooliastmeti.
§8. Õppeainepädevus
Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti.
§9. Valdkonnapädevus
(1) Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.
(2) Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:
looduspädevus, sotsiaalne pädevus , refleksiooni- ja interaktsioonipädevus, kommunikatiivne pädevus, kultuuripädevus ja matemaatikapädevus
5. Millised on ainevaldkonnad ja mitu neid on?
Ainevaldkondi on 8. Need on: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3)  matemaatika ; 4)  loodusained ; 5) sotsiaalained 6) kunstiained 7)  tehnoloogia 8) kehaline kasvatus
6. Kas tom ikka läheb turvalisse õppekeskkonda, mida kes tagab?
§13. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused
(5) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:
1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;
2) on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid;
3) järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
4) luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;
5) on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.
7. Millal kool algab ja lõppeb? Kui kaua tuleb koolis käia iga aasta?
Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini . Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

8. Kas ma võin lapsi kodus õpetada, mis see maksab?

§ 5.  Vanema taotlusel koduõppe rakendamine

  (1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes.
 (2) Õpilasele koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse hiljemalt 20. augustiks, kui koduõpet soovitakse rakendada alates õppeaasta algusest, ning hiljemalt 20. detsembriks, kui koduõpet soovitakse rakendada alates II poolaasta algusest. Taotluses tuleb näidata vanema soovil koduõppele viimise põhjused ja andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama.
(3) Õpilasele vanema taotlusel koduõppe rakendamise otsus tehakse üldjuhul õppeaasta või poolaasta alguses.
(4) Otsuse vanema taotlusel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli õppenõukogu.
§ 6.  Vanema taotlusel rakendatava koduõppe korraldamine
(1) Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. Kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
(2) Vanema taotlusel koduõppel õppivale õpilasele koostab koduõpet läbiviiv isik koostöös kooliga kooli õppekavast lähtudes individuaalse õppekava. Individuaalses õppekavas määratakse kindlaks õpetajad, kes kooli poolt kontrollivad õpitulemuste omandamist.
9. Kui palju õpilasi on ühes klassis? Kas Mads peab õppima 30 õpilasega klassis?
Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi . Ehk siis Mads ei pea õppima 30 õpilasega klassis.
10. Mis saab, kui Tom ei käitu hästi, kas ta visatakse välja ?
§ 6. Õpilase koolist väljaheitmine
(1) Õpilase koolist väljaheitmise otsustab õppenõukogu.
(2) Koolikohustuslikus eas põhiharidust omandavat õpilast ei ole lubatud koolist välja heita.
(3) Koolikohustusliku ea ületanud põhiharidust omandav õpilane heidetakse koolist välja, kui ta:
1) oma käitumisega ohustab teiste õpilaste turvalisust koolis või
2) mõjuva põhjuseta ei osale õppetöös vastavalt ettenähtud päevakavale ja õppekorraldusele ning seetõttu on talle kahe järjestikuse õppeveerandi jooksul jäänud välja panemata kõik veerandihinded.