"Wikmani poisid" tegelaste iseloomustused (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga ,
10 klass (40 õpilast)
10 klassi õpilased

Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atašee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus,
hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus
, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet , elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi
poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis
vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt
piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel – Jaagu ema, Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud

Riks / Richard Laasik – (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline,
mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust,
teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste
seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet)

Virve Pukspuu – jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond
juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad

Aino Pukspuu – jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel , julge rüht, kastanikarva pea,
võrkpallur, pilkupüüdev

Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg)

Pukspuu Juss /Juhan – huligaan , taheti koolis välja visata , enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis
tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg, isa surnud, elab ema ja kahe õega
kadriorus , ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja , kohmetult rõõmus, hästikasvatatud, tema pruut oli Suur- Tiia ,
kohvikuomaniku tütar

Vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas, vastutamisevajadus, korrektsus, vaikne, süüdlaslikum enesetunne,
prillid , unistavad silmad, punane tütarlapsesuu, raadioringi hing, )

Penn /Penno (hea korvpallur , lobamokk, ei löönud millegi ees risti ette, miljonäripoeg, sõbraliku rahvameheliku olekuga -ladna,
aslik, suhtus tõsidusega tõsistesse asjadesse, Juss pukspuu lähedasemaid sõpru, hoogne, dünaamiline, komejantiv, loge suhtumine
õppimisse, seltskondlik positsioon, klaverivabrikandi poeg, realist, psühholoog, ei laenanud raha)

Kelder – loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline,

Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud , ema oli lastevanemate nõukogu raudvara , doktori poeg, tedretähniline)

Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne , hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad)

Ralf Tummel/Tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu,süütalastepäeval sündinud, hallid punnsilmad, )

Jauram (tõmmu, igavene narr), Maila on pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar

Kristjan Koorman – pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a,
isa ärimees (soome spordiriistade esindaja)

Joosep Maim – joodik , täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja
(11 klass)
Õpetajad

Haaviksoo – hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu

Paul Paljaspea/ härra Tiimus - filosoofia, ajalugu

Tooder – kirikutegelane , kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug)

Preili Jakovleva – e Viruskundra , inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM , peaaegu sale , sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik

Tädi Melaanie – kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees ), elasid kooli keldrikorrusel

Härra Johan Wikman – direktor . Tipp- topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae , küllalt sale, jämedakaelaline. Siledaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid , jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/ humoorika / hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton ), director
suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja häälekas moraali nõudlikkuses pisut liiga nõudlik, abielus, teda austati väga, kuna isegi ta sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval)

Preili Emilie – Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline

Aleksander/ Sass Sepman – tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor

Direktor Kuusik – Kusti gümn director

Kondiiter / Magister Saul – väike, pruntja kehaga, alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40, temasse suhtuti ebatõsidusega

Doktor Saar – kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad

Härra Viktor Hellmann – füüsika õp. „Brasiilia Tolmuahv “, põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees , peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas -hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka, autoriteet, klassile teravate märkuste tegemine(lk 296),

Härra Markson – e Plebs. ladina keele õp, umb 50, hall ja kergelt kortsus ülikond, ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog)

Kapten Vint – riigikaitse õp, saks.

Andrejev – vene keele õp, Siimoni kiriku preester

Härra Wezeler – saksa keele õp

Magister kõiv – Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele „heledust“ jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja

Õp Roop – Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja).

Ruudu Mättik – lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl

Pr Paadre – keemia õp, hallipäine, hajameelne

Madame Lüllii – alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt

Inspektor Ambel/ Tintman – matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne

Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40

Härra Prikk – looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid

Peeter Puhm – „ Tubli on“, hüüdnimi: Tuhm , koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana , uus direktor, suur, tüse, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana)

Härra Palmeos – maastikumaalija, portretist, joonstamise õpetaja

Hr Trump - kosmograafia õp, “Briljant”

Onu August – sirkli ema vend/onu. Poeg Harald.

Maria – kioski müüja, „maria juures“. Umb 50-aastane, väga massiivne , rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tušitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad.

Kordnik Tults – unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik

Isand Sooba – nägi välja nagu vana indiaanlane , ärimees, eesti rikkamaid mehi, tema naine Tarabella (tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik)

Johanson – 8ndast klassist , narr, trügib esinema , 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet , terav keel

Aabel – 7. a, Tooderi poeg

Paljasjalgne Tõnisson – pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu

Brita – peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja , üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Wikmani poisid-tegelaste iseloomustused #1

Wikmani poisid-tegelaste iseloomustused #2

Wikmani poisid-tegelaste iseloomustused #3

Wikmani poisid-tegelaste iseloomustused #4

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

292 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rodverner Õppematerjali autor

Väga pikk ning kõiki tegelasi iseloomustav konspekt Jaan Krossi teosest "Wikmani poisid".

wikmani poisid jaan kross tegelased

Sarnased õppematerjalid

doc

Jaan Kross "Wikmani poisid"

,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat

Kirjandus

doc

Wikmani poisid Kokkuvõte

kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab veel tagasi tulla siia kooli, kuid Wikman ütles selle peale: ,,Sa saad kooli tagasi alles üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale." Selle peale ei jäänud Pukspul muud midagi üle kui oma asjad pakkida ja koju minna. Penno, Pukspu parim sõber, ei olnud nõus Jussi väljaviskamisega, kuid mis tal üle jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud

Kirjandus

doc

Wikmani poisid

...................................13 ARMUKOLMNURK........................................................................................................ 13 TÄNAPÄEVA KOOL VS 1930.AASTATE KOOL........................................................ 15 2 ÕPETAJAD Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus

Kirjandus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Kõvemini ja kauem," arvas keegi vastu. ,,Just nii," kinnitas Ollino. ,,Aga nüüd maast lahti, maast lahti!" kordas ta käskivalt ja hakkas magajatelt vaipu kiskuma. ,,Härra Ollino, üks silmapilk veel," palus keegi väike poiss, hoides vaipa kõvasti kurgu all kinni. ,,Ma ainult sirutan natuke." ,,Ei ole aega," vastas Ollino. ,,Välja ja pesema!" ,,Külm on, ei või, lõdisen teki allgi," ajas poiss vastu. ,,All on külm vesi, see annab sooja," lohutas Ollino ja ta ei andnud enne rahu, kui poisid olid viimseni voodist väljas. Üksteise järele kadusid nad läbi luugi, et minna alumisele korrale, kus asus pesemisruum. Kogu maja näis värisevat uniste ja hoolimatult kolistavate jalge all. ,,Tasa seal!" hüüdis härra Ollino luugiaugust poistele järele. ,,Nagu oleksid teil rautatud kabjad jalge otsas!" Aga kolistavate sammude oja voolas ikka madalamale ja täitis kogu maja häiriva eluga. ,,Võiks ju üleval pesta, siis poleks vaja nõnda kolistada," lausus Indrek oma eelminejale.

Eesti keel

doc

Suuline exam

ehtsa rahvaluule näited. Kõik 8 müütilist muistendit ilmusid ka ÕESi toimetistes ja said seeläbi rahvusvaheliseltki tuttavaks. Eesti keelde hakati Faehlmanni muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Nüüdki tutvustati neid kui ehtsaid rahvajutte, eesti rahva suursuguse mineviku tõendusi. Muistendite motiivid jõudsid paljude eesti kirjanike loomingusse, tegelaste järgi said nime tekkivad seltsid, teatrid (,,Vanemuise" selts, ,,Endla" teater) jm. Ühtlasi arendati Faehlmanni jumalatemaailma edasi, lauldi Kungla rahvast ja Taara tammikutest jätkus eesti rahvusmütoloogia kujundamine. Muistendite kaudu toetas Faehlmann eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust rahva vägevus minevikus andis lootust uueks tõusuks tulevikus: ,,Sellest peale kogu see muinasmalev

Kirjandus

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli

Kirjandus

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst

Kirjandus

Rohkem sarnaseid